www.militaar.net

Палаш? Tuletatud türgikeelsest tüvest "pala".

Saabel on kôver ning palash sirge pikk ratsaväemôôk.
Jalaväe lühike kôver môôk sai Preisimaad kopeerivas moskoovias sealt ka oma nime versiooni mis on kirjapildilt enim sarnane samamoodi Saksamaalt üle vôetud Norra nimeversioonile.

Tesak?

Just, tessak.
Sinu kord küsida.

Mitte et ma miski relvaekspert oleks, aga kunagi ammu rippus lapsepõlvesõbra toaseinal miski (hea kujutlusvõime olemasolul) mõõka meenutav roostes rauatükk, mille kohta sõbra isa ütles, et "dušak, vene tsaariarmee mõõk"...

Jätkuküsimus akf Angua hiljutisele küsimusele:

seersant Angua kirjutas: ↑28 Jaan, 2024 11:18 1979 aasta mängufilmis "Tuulte pesa" saabub nõukogude võimu esindajat kehastanud Tõnu Kark Mahtjamäe talu hoovile mootorrattaga, mille juhtrauale oli kinnitatud iseäralik kaadervärk. Millega oli tegu ja millistel puhkudel seda pruugiti?

klemm kirjutas: ↑28 Jaan, 2024 12:25Kasutati teepeale ette tõmmatud nööri, traadi lõikamiseks.

Teatavasti ei olnud teele veetud traatidega hädas mitte ainult nõukogude julgeolekujõud. II MS liitlasvägedes olid probleemi ees nii mootorratturid kui ka lahtistel maasturitel liikuvad sõjamehed, samuti ka hilisemate ameerika tsikligängisõdade osalised. Nende poolt üldkasutatud lahendus erines pisut nõukavägede lahendusest. Ning erinevalt viimasest, on edasi kandunud ka kaasaega, seda esmapilgul veidra mootorrataste disainielemendina, millel aga siiski päris arvukas austajaskond.
Kuna head maakeelset nime sel disainielemendil polegi, küsin üldtuntud inglisekeelset nimetust?

isakene kirjutas: ↑30 Jaan, 2024 15:49 Mitte et ma miski relvaekspert oleks, aga kunagi ammu rippus lapsepõlvesõbra toaseinal miski (hea kujutlusvõime olemasolul) mõõka meenutav roostes rauatükk, mille kohta sõbra isa ütles, et "dušak, vene tsaariarmee mõõk"...

Jätkuküsimus akf Angua hiljutisele küsimusele:

seersant Angua kirjutas: ↑28 Jaan, 2024 11:18 1979 aasta mängufilmis "Tuulte pesa" saabub nõukogude võimu esindajat kehastanud Tõnu Kark Mahtjamäe talu hoovile mootorrattaga, mille juhtrauale oli kinnitatud iseäralik kaadervärk. Millega oli tegu ja millistel puhkudel seda pruugiti?

klemm kirjutas: ↑28 Jaan, 2024 12:25Kasutati teepeale ette tõmmatud nööri, traadi lõikamiseks.
Teatavasti ei olnud teele veetud traatidega hädas mitte ainult nõukogude julgeolekujõud. II MS liitlasvägedes olid probleemi ees nii mootorratturid kui ka lahtistel maasturitel liikuvad sõjamehed, samuti ka hilisemate ameerika tsikligängisõdade osalised. Nende poolt üldkasutatud lahendus erines pisut nõukavägede lahendusest. Ning erinevalt viimasest, on edasi kandunud ka kaasaega, seda esmapilgul veidra mootorrataste disainielemendina, millel aga siiski päris arvukas austajaskond.
Kuna head maakeelset nime sel disainielemendil polegi, küsin üldtuntud inglisekeelset nimetust?

Ahviriputi ehk ape-hanger lenks?

Marvin kirjutas: ↑30 Jaan, 2024 16:20 Ahviriputi ehk ape-hanger lenks?

Vastus õige. Legendi kohaselt on nii apehangerid kui ka maasturite esikaitserauad ja oksatorud/trossid Euroopas just sel põhjusel oma laiema leviku saanud. Kõrvalepõikena, Austraalia roo bar ning Ameerika bull bar on natuke teine teema.
Pilt

Muidugi, kaasajal leidub alati ekstreemsusi...

Akf Marvin jätkab küsimist.

Ma küsin ühe küsimuse, mis peaks iseenesest käima trivia alla, aga ma ei suutnud pealiskaudse otsimisega seda teemat foorumist leida. Et teema on huvitav, küsin ära - 1914. aastal sai sir Winston Churchill Eestist midagi olulist. Mis see oli?

Marvin kirjutas: ↑31 Jaan, 2024 0:21 Ma küsin ühe küsimuse, mis peaks iseenesest käima trivia alla, aga ma ei suutnud pealiskaudse otsimisega seda teemat foorumist leida. Et teema on huvitav, küsin ära - 1914. aastal sai sir Winston Churchill Eestist midagi olulist. Mis see oli?

Lisan siis juurde, et nimetatud ese omas olulist militaarset tähendust ning muutis sõjas mõndagi.

Eestist saadi kätte siin 1914 a. karile sõitnud ristleja Magdeburgi koodiraamat mis mõjutas nii 1MS kui väidetavalt ka 2MS koodimurdjate tööd aga kuidas see konkreetselt Churchilliga seotud on ei oska öelda - kas see, et ta oli sel ajal Briti mereminister?

Walter2 kirjutas: ↑31 Jaan, 2024 13:35 Eestist saadi kätte siin 1914 a. karile sõitnud ristleja Magdeburgi koodiraamat mis mõjutas nii 1MS kui väidetavalt ka 2MS koodimurdjate tööd aga kuidas see konkreetselt Churchilliga seotud on ei oska öelda - kas see, et ta oli sel ajal Briti mereminister?

Vastus on kahtlemata õige, sest see lugu on laialt tuntud. Jah, Winston Churchill oli sel ajal First Lord of Admiralty ehk siis lühemalt öeldes mereminister ning dokumendid anti just talle üle 13. oktoobril 1914.

Marvin kirjutas: ↑31 Jaan, 2024 13:54
Walter2 kirjutas: ↑31 Jaan, 2024 13:35 Eestist saadi kätte siin 1914 a. karile sõitnud ristleja Magdeburgi koodiraamat mis mõjutas nii 1MS kui väidetavalt ka 2MS koodimurdjate tööd aga kuidas see konkreetselt Churchilliga seotud on ei oska öelda - kas see, et ta oli sel ajal Briti mereminister?
Vastus on kahtlemata õige, sest see lugu on laialt tuntud. Jah, Winston Churchill oli sel ajal First Lord of Admiralty ehk siis lühemalt öeldes mereminister ning dokumendid anti just talle üle 13. oktoobril 1914.

Palun küsida

.

Sir Winston ise pole Eestis ju käinud?

Rebane11 kirjutas: ↑31 Jaan, 2024 18:30 Sir Winston ise pole Eestis ju käinud?

Ei ole. Saadetise toimetasid talle tsaaririigi kullerid, saadetise teekond aga algas just Osmussaare alt.

Annan järje vabaks.

www.militaar.net

Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin

Re: Viktoriin