www.militaar.net

Mitte "sealseid maid". Fra Mauro kaardil on kreeka terminiga Rossia üles tähendatud kunagise Rusji ehk Ukraina môjualad, kaasa arvatud Novgorod mis vallutati Moskoovia poolt alles 1478.aastal. Kusjuures Moskva ise sellel kaardil jääb väljaspoole Rossiat. Rossiijaga on sama nagu Tartaariaga, mingid eurooplase jaoks kauged tundmatud maad. Nii, nagu meie nimetame kôiki idapoolseid venelasteks, nii nimetasid eurooplased kogu seda ala Rossiijaks vôi Russijaks. Moskoviidid ise seda ei teadnud, et nad venelased on. Peetrile soovitas Rossiija nime kasutusele vôtta tema ukrainlasest nôunik, kes tegi seda omakasupüüdlikel eesmärkidel. Nimelt oli Ukraina tähtsus aina langemas ning uuele kasvavale moskoovia impeeriumile Ukraina kreekakeelse nime Rossiija andmine oleks Rossiija tähtsust nagu suurendanud. Kusjuures Peeter isegi ei nimetanud oma moskooviat otseselt Rossiijaks vaid Vserossiiskaja Impeeriaks, kus elasid mitte russkije vaid rossid.

Kui me nüüd vôtame palju värskema, Peetri vallutuste aegse Suur-Tartaaria kaardi, millel isegi Petersbourg juba peal on..
https://www.loc.gov/resource/gdcwdl.wdl ... 11,1.135,0
..siis seal on Tartaariaga piirnevaks märgitud "Euroopa Moskoovia", mille piirides elavad Russia Moskoviidid, Ukrainlased ja Lapoonia (Lapimaa) Moskoviidid. Keegi ei tea, et moskoviidid on mingil kombel "russkije". Nad on lihtsalt Russia maid vallutanud.

Tähtis pole see, kuidas sind kutsuvad mingid ignorantsed välismaalased seitsme maa ja mere tagant, vaid see, kuidas sa ise end kutsud. Moskoviidid veel ei teadnud, et nad on rossid, ning rossid ei teadnud, et nad on ainsad russkije.

Sho kirjutas: ↑04 Veebr, 2024 2:13Tähtis pole see, kuidas sind kutsuvad mingid ignorantsed välismaalased seitsme maa ja mere tagant, vaid see, kuidas sa ise end kutsud. Moskoviidid veel ei teadnud, et nad on rossid, ning rossid ei teadnud, et nad on ainsad russkije.

See teema on juba foorumis läbi arutatud. Fakt, et Euroopa rahvused tänapäevases tähenduses on uusaegne konstruktsioon, ei tähenda, et neile vastavaid etnilisi gruppe minevikus ei olnud või et ei võiks neid hilisemate rahvuste järgi nimetada. Jah, võib väita, et see pole täpne, kuid samamoodi võib väita, et rahvus on etnilise enesemääratluse arengu hilisem faas ning et näiteks "mittesaksa" tähendaski funktsionaalselt sama, kui hiljem "eestlane".

Kui on väga vaja, palun russkije ehk siis pseudorootslaste probleemi siin edasi arutada: viewtopic.php?t=47797 . Viktoriini teemat ei mata selle alla.

Kas akf Sakamoto soovib küsida? Kui ei, siis katsun ise.

Sho on juba enamuse ära rääkinud, lisa veel, et Bütsantsi keeleks oli kreeka keel, milles kirjutati Kiev-Rus(9-13 saj oli Kievi Suurvürstiriigi territooriumi nimi) kui Kievo Ros ja kogu territooriumi lihtsalt Rosia. Bütsantsist on ka pärit ristiusk, mis levis ida slaavlastele läbi Kievi Suurvürstiriigi kaudu edasi(samuti ka Moskoovia). Hiljem kui Moskoovia oli saanud impeeriumiks 1721a. peale Põhjasõja võitu, vajas Pjotor I ka riigile uut nime, mis leitigi vana- kreeka keelsetest Bütsantsi kiriku raamatutest..Rosia..

Minu küsimus. Mis aastani maksis Moskoovia tsaar (kes?) andamit Khaanile (millisele)?

Peeter I Krimmi khaanile.
Viimane füüsiline makse oli 1685. Pärast seda käis aktiivne asjaajamine ning andami maksmine lôpetati ametlikult 1700.a. Konstantinoopoli lepinguga.
Pärast Peetri kaotust türklastele olid 1713.aastal taas ôhus andaminôuded kuid need jäid soiku.

Krimmi khaaniriik oli Kuldhordi ametlik järglane ning Moskoovia uluss oli selle vassall. Moskoovia püsivaks eesmärgiks oli saada ise Kuldhordi keskuseks.

Sho kirjutas: ↑04 Veebr, 2024 10:26 Peeter I Krimmi khaanile.
Viimane füüsiline makse oli 1685. Pärast seda käis aktiivne asjaajamine ning andami maksmine lôpetati ametlikult 1700.a. Konstantinoopoli lepinguga.
Pärast Peetri kaotust türklastele olid 1713.aastal taas ôhus andaminôuded kuid need jäid soiku.

Krimmi khaaniriik oli Kuldhordi ametlik järglane ning Moskoovia uluss oli selle vassall. Moskoovia püsivaks eesmärgiks oli saada ise Kuldhordi keskuseks.

Jep. Väga täpne vastus(mida oligi arvata)
P.S siit võib järeldada, et kui Pjotor 1700.a. Konstantinoopoliga(endine Bütsantsi pealinn) lepingut sõlmis, siis sealt see Rossia idee arenema hakkaski.
Sho kord küsida.

Jätkame siis Venemaa teemal, kuna mul pole järgmine kindraliküsimus veel valmis voolitud.
Venelased on väga uhked oma teadlastele, kes avastasid ja leiutasid kôik analooge mitteomava enne oma roiskuva lääne kolleege.

Kuidas-millal tekkisid Venemaale kôige esimesed teadlased?

Vastus on peidus ühe Venemaa ajaloo militaarteadusliku uurimuse 101. leheküljel.

Peetri import.

Täiesti ôige. Peeter I tôi nad välismaalt sisse.
Küsi..

Palun ilma otsingumootori abita.

1886. aasta algul saabus Pariisi tsaari kulul kuus venelast. Mis asjus?

Marutaudi vastast vaktsiini saama?

Jah, tegemist oli kuue õnnetu mužikiga, keda oli purenud kodustatud hunt, kes oli jäänud marutaudi. Ühel oli pool nägu ära, teisel rippus käsi liharibakese küljes, kõigil olid sügavad puremishaavad näol ja kätel... Kirurgid lappisid nad enam-vähem kokku, aga hoolimata Pasteuri ravist hakkasid nad riburada pidi marutaudi haigestuma. Esimene neist haigestus 9. päeval pärast haiglasse saabumist ja oleks Axel Munthe peaaegu ära tapnud. Munthe järgi haigestusid 10. päeval kaks järgmist ja 12. päeval olid kõik marutõbised. Samal ööl nad eutaneeriti.

Palun akf Vastajal küsida!

Axel Mynthet iseloomustas aupaklik suhtumine üleloomulikesse jõududesse ja üldse muinasmaailma. Tema töö palju surma ja kannatusi näinud arstina pigem süvendas sellist vaadet. Ühe näitena võib tuua juhuse, kus Põhja_Rootsi maakolkas töölähetusel viibinud raudteeinsener lõi ühes talus, kus ta korteris oli, jalahoobiga ümber härjapõlvlasele mõeldud toidukausi. Ainult veidi hiljem ühel õisel ratsaretkel hakkas hundikari teda jälitama ja hobune viskas ta hirmuga seljast maha ning põgenes. Tüüp suutis revolvritulega võsavillemid eemale peletada, aga külmus ikkagi surnuks. Ma ei viitsi "St. Michele raamatut" hetkel välja otsida, seega võin detailides pisut eksida, aga umbes nii sündmused arenesid...
Küsimus- kas pärast Tartu rahulepingu sõlmimist langes Eesti vabatahtlikke Karjala vabastamiseks peetud soomlaste hõimusõdades? Valgete poolel siis.

Kuue mužiki juhtum kui selline on kindlasti tõene, küsitav võib olla vaid lõpplahendus. Selles asjas pealiskaudse otsinguga leitavad allikad tõesti erinevad.


https://wellcomecollection.org/works/e8qu5dc6

Karjala hõimusõdades osales paarkümmend Eesti vabatahtlikku. Vähemalt üks neist langes. "Diviisi kohus oli Vallase reameheks teinud ja kõigile kolmele neliteist päeva vett ja leiba andnud. Vallase täht lõi aga veel kord särama. kuu aega pärast kartserit oli Vallas olnud Tallinnas Tartu tänaval politseikomissar. seal oli ta käskinud kordnikkudel ilusaid tüdrukuid arreteerida ja tema juurde tuua. See käsk tegi talle lõpu. Keegi kandis selle prefektile ette. Kui ta politseist lahti oli saanud, siis oliSoome sõitnud, karjalastele vabatahtlikult appi. Käis parajasti karjalaste ja kommude vaheline sõda, mille karjalased kaotasid. Sealt ta enam tagasi ei tulnud. Rahutu elu vaeslaps leidis lõpuks rahu."
Minu poolt küsimisjärg vaba.

Vastaja kirjutas: ↑05 Veebr, 2024 16:22 Karjala hõimusõdades osales paarkümmend Eesti vabatahtlikku. Vähemalt üks neist langes. "Diviisi kohus oli Vallase reameheks teinud ja kõigile kolmele neliteist päeva vett ja leiba andnud. Vallase täht lõi aga veel kord särama. kuu aega pärast kartserit oli Vallas olnud Tallinnas Tartu tänaval politseikomissar. seal oli ta käskinud kordnikkudel ilusaid tüdrukuid arreteerida ja tema juurde tuua. See käsk tegi talle lõpu. Keegi kandis selle prefektile ette. Kui ta politseist lahti oli saanud, siis oliSoome sõitnud, karjalastele vabatahtlikult appi. Käis parajasti karjalaste ja kommude vaheline sõda, mille karjalased kaotasid. Sealt ta enam tagasi ei tulnud. Rahutu elu vaeslaps leidis lõpuks rahu."
Minu poolt küsimisjärg vaba.

Juhan Toomepuu "Varavalgest õhtuehani"