www.militaar.net

Sakamoto kirjutas: ↑06 Veebr, 2024 16:34 Mida tähendas Hiiumaa(Dagö) rootsi keeles best

Võibla eksin, aga ega katk pest mitte polnud.

Siki kirjutas: ↑06 Veebr, 2024 23:15 Üks küsitavatest oli tuntud narkootikum tõesti, nimelt kokaiin.
Teine oli piiritus

Akf! ruger saab nüüd küsida või järje vabaks anda.

Järg vaba

Issanda aastal 1672 läks ühe Euroopa linna ja seda ümbritseva piirkonna ajutine kuberner tülli fortifikatsiooniinseneriga. Insener lasi kindlusevalli ilma kuberneri loata kahest kohast läbi kaevata, takistades nii kuberneri igapäevast ringkäiku. Kuberner ei suvatsenud temaga rääkida, kui ta seejärel kuberneri külastas; vastuseks keeldus insener kuberneri linna peal kohates tervitamast. Kuberner nöökis inseneri nagu suutis ja sekkus oma suva järgi kindlustustöödesse. Tüli läks kuni tema majesteedini välja, mehi üritas lepitada ka inseneri ülemus, kõigi kindlustustööde juht ja tsitadelli komandant, aga asjata - insener keeldus jätkuvalt kuberneri kindlusevallidel kohates tervitamast.

Tülika inseneri nime teavad vaid ajaloolased, aga tema ülemuse ja kuberneri nimed saivad üle Euroopa kuulsaks. Kellest on jutt?

Kas see isepäine insener juhuslikult Simon Vollant ei olnud?
Sel juhul on tegemist Lille tsitadelliga, mille kuberneriks oli "Kolme musketäri" d'Artagnan ning peafortifikaatoriks Vauban ise.

Vastus on õige, aga isepäine insener oli Augustin Le Haquais (või Haguais), ševaljee Montgivrault, kes Saint-Simoni järgi olevat olnud "erakordne mees", kes oli omandanud suure varanduse vaatamata oma "kahtlasevõitu reputatsioonile".

Tüli kuberneri ja inseneri ning hiljem kuberneri ja tsitadelli komandandi vahel peegeldab fakti, et kubernerid olid tavaliselt õukondlased, kes lasid kohapealsetel väiksematel võimukandjatel rahulikult toimetada, nagu nood paremaks pidasid. Charles Ogier de Batz de Castelmore, tuntud ka kui d'Artagnan, ei pärinenud tegelikult aga üldse aadliseisusest, kuid oli vana sõjamees, elas kohusetundlikult koha peal ja nõudis subordinatsiooni kõigis nüanssides. Jean-Christian Petitfils' raamatus on sellest veel mitu toredat näidet.

Palun siis akf Shol jälle küsida.

Jepp, vaatasin järele ja sul on ôigus, Simon jôudis Lille alla alles pärast 1672 aastat.

Küsimus on pildil oleva kahe keskmise figuuri, mooramaamehe, kohta.
Kuidas nimetatakse nende käes olevaid asjandusi?

Standarditeks? Standartideks?

Standart on ruudukujuline lipp.
Siin sellist nagu ei paista.

Sho kirjutas: ↑10 Veebr, 2024 17:08Standart on ruudukujuline lipp.

https://en.wikipedia.org/wiki/Roman_military_standards

Standard on, jah, lihtsalt "silmatorkav tuvastusobjekt" ning standart on selle alamvorm.
Kui küsimus oleks selles, oleks sobivaks vastuseks vastavalt toodud vikipeedia pildile näiteks vexillum.
Aga tegemist ei ole ei standarti ega standardiga, vaid muusikainstrumendiga. Löökpilliga, mida vôis küll tänu lisatud kotkale soovi korral ka orkestri standardina presenteerida. Isegi Beethooven kasutas seda ühes oma teoses.

See siis või?

https://www.reddit.com/r/Instruments/co ... ification/

Sho kirjutas: ↑10 Veebr, 2024 16:28 Jepp, vaatasin järele ja sul on ôigus, Simon jôudis Lille alla alles pärast 1672 aastat.

Küsimus on pildil oleva kahe keskmise figuuri, mooramaamehe, kohta.
Kuidas nimetatakse nende käes olevaid asjandusi?

SIGNUM

Mees kes seda kandis oli signifer .

Nomaeitea: https://romanlegionmilitarystandards.we ... manus.html

Akf Kriku juba näitas õiget vastust, sellal nimetati "türgi poolkuu" või "hiina müts", eestikeelset nimetust ei teagi, eks Akf Sho ütleb.
https://collection.nam.ac.uk/detail.php ... 6-02-868-1

Ahah, eestikeelne nimetus vana-rooma väeosa sümboolikale. SIGNUMiga sõida seenele, see ei ole õige.

Nujah, rauterite, pind-maa rakettide ja järgurite maailmas olen ma lihtsalt võimetu.

Ma olen lihtsalt gorilla, nagu kutsungis seisab.