www.militaar.net

Lemet kirjutas:Net annab ühe 81 mm toru hinnaks ligi 25 000 $.
http://usmilitary.about.com/library/mil ... blm252.htm
Ehk siis 287 500 eeku. Huvitav, milline oleks Corbexi toru maksumus tulnud?

Müügihind u. pool sellest.

Teglikult pole torude Maarjamaal valmistamise suurim probleem väljatöötlus. Probleem on tootestamine. Selleks on vaja testida, testida, testida. Ja see ajab asjad kalliks. Eriti kui arvestada väikeseeriaid.

Corbexi toode oli Iisraeli miinipilduja reverse engineered (Valmeti eksemplari pealt) koopia. Aga see poleks vabastanud seda katsetest.

Kui neist torudest nüüd lisaks missioonikutele ka KL-i miinipildujarühmadele jätkuks, siis oleks super. Võimaldaks KL-l uuele tasemele tõusta ja järgmistel Kevadtormidel oleks igal KL kompaniil olemas oma reaalne kaudtulerühm. Siiani on minu teada asi takerdunud puuduvate torude taha, nüüd ehk pääseme paisu tagant .

Larry kirjutas:Siiani on minu teada asi takerdunud puuduvate torude taha, nüüd ehk pääseme paisu tagant .

Minu teada aga pole see takerdunud teps mitte torude puudumise taha...

Mul on lihtsalt kurb selle uudise peale. Tegemist on minu arust selge ressursside raiskamisega, kus võimalik abiressurss kulutati ühe kõige lihtsama relvasüsteemi peale, mis tänapäeva lahinguväljalt leida võib. Välja lunida oleks selle abi raames võinud aga midagi hoopiski muud vajalikku, millega ise muidu hakkama ei saaks.
Siin ei saa ka Kaitseministeerium pugeda selle taha, et puudunud on erasektori huvi 81mm miinipildujaid hakata tootma. Siin on selgelt puudunud hoopiski Kaitseministeeriumi huvi.

80 miinipildujat on tore. Vähe, aga tore.

UR kirjutas:80 miinipildujat on tore. Vähe, aga tore.

Vaid esmapilgul UR, vaid esmapilgul...

Ehk siis 287 500 eeku. Huvitav, milline oleks Corbexi toru maksumus tulnud?

Ma vist kord juba pajatasin sellest Eesti oma miinipilduja ja selle Eesti oma KaMinipoolsest põhjalaskmise loost. Kus just, ja mis teema alt, ei mäleta enam.
Aga tükihind oli sellel 30 tuh. EEK.
Just-just. 10X odavam, kui tookord eelistatud Iisraeli torumaterjal. Ja ega keegi ei suvatsenud seda valikut toona millegagi põhjendada. Lihtsalt oma meestele anti saabast ning lasti nad pankrotti minna (olid need ju KaMin-i lubadusi uskuma jäädes kogu oma ressursi kodumaise relva tootmisse pannud) ja võeti 10X kallimalt väljamaine.
Mis selle asja taga olla võis, võib vaid oletada.

P.S.
Ja ei tarvitse Eesti mehi ikka päris debiilikuteks kah pidada. Kõige selle asja taga oli ikka päris korralik inseneritöö. Ja materjalid, mida polnud põrmugi kerge maailmas kätte saada. Ka katsetused jne., jne.
Muidu võib mõne mehe jutust selline arusaam jääda, et nagu mingid aatelised külamehed oleks kokku tulnud ja kusagil kolhoosi töökojas miskit kokku keevitanud ning nüüdon kangesti solbvunud või nii.

Samas mis takistaks täna KaMinat nende innovatsiooni-miljonite hulgast mõned eraldada, et hetkel tegutsevailt vastavailt Eesti ettevõtteilt katsemiinipilduja tellida, või kunagise Corbexi oskusteave ära osta ja Arsenalis (mis pole ju veel päris kadunud) omatarbeks väiketootmine (näiteks 20-30 relva aastas) püsti panna. Ühest küljest vajadus on meil ju päris mitmesaja miinipilduja järgi, teisalt pole see ka vajadus ka nii suur, et mõni kohalik firma ainult selle täitmisest ära võiks elada.

See takistaski, et tegeleti igasugu assümmeetrilise sõja tilililuga, mattes maha päris arvestatavad summad, kuid saades suht pisikest produkti, mille ainulaadsus on ka tiba küsitav. Saadud kergsoomus on koduseks massikasutuseks liiga kallis (missioonidel kasutatava Unimogi hinna eest saab osta 2-3 sõidukorras BTR-i), UAV-d mittetoimivad, NBC komplekti kasutatavus küsitav, idanaaber IED-sid ei pane (jammer kodus küsitav), Strandbergi "küüntest kübarat" vormi pole siiani nähtud ja nii edasi......

Ja tulemus on mis? Tundub, et rahastajal pole endal ka nägemust, mida vaja on. Üsna selge, et terava konkurentsiga nishides mõne miljoniga midagi eri arenda ka.

Mul selline küsimus - kas ja kui hästi jänkide miinipildujatega kaasa tulevad sihtimisseadmed (kirjade järgi M64A1) ühtivad meil kasutuses olevate vastavate Iisraeli riistadega? Ses suhtes, et kas on vaja mingit ümberõpet näiteks toll vs. metric süsteemide tõttu, või käib miinipildujate sihtimismajandus puhtalt tuhandike (need ka eri armeedes erinevad) pealt? Vaat pole miinipildujate hingeellu kunagi süvenenud, seepärast huvitabki.

... Strandbergi "küüntest kübarat" vormi pole siiani nähtud ja nii edasi......

Ei saagi näha, sest seda lihtsalt polegi näha.
Nagu kuninga uusi riideid.

Gruusia maastikku arvestades on 220 tanki päris suur jõud. Vähemalt 888 ajal oskusliku tegutsemise ja vajalike toetusüksustega oleks venelased küll seisma pannud. Kui tegemist oleks T-72 asemel nt mõne Merkava uuema malliga, mille "laubast" venelased läbi ei saa, siis mõnes pudelikaelas jäävad nende maaväed küll toppama.

Lennuväel aga sellisel maastikul, kiirelt vahelduvates ilmaoludes ja ÕT tule all palju rolli pole - mida näitaks ka 888 sõda (mitu tanki suutis lennuvägi hävitada)?

Vaatan hooloikalt teist kolmandat ja neljandat korda 80 toru. Ikka on 80 toru. Soojade maade osa maha, jääb miski 70 toru. No miskiks jagub.

81 mm stryxi vist ei ole olemas? Kuivörd tore oleks, kui oleks.

UR, brittidel oli kunagi Merlini-nimeline projekt, kuid sinna see jäigi ...

http://www.armyrecognition.com/forum/vi ... .php?t=763

Võib-olla suunaks järgmised 100 milj Eesti R/D raha sinna

Man'd ei tea, kas ma loen valesti või nii ongi, et jänkidel on need 81mm-sed pataljoni miinipildujad? Ehk siis täidavad meie 120mm-ste rolli.