www.militaar.net

Olen aru saanud, et liitlased kasutavad sõjalist GPS-i, mille järgi kukutatakse juba täppispommegi, seda tsviilidele kättesaadava GPS-iga pole vast eriti mõttekas võrrelda.
F-16 uuemad mallid sisaldavad navigatsiooniks selliseid asju:
■Honeywell H-423 Ring Laser Gyro Inertial Navigation System (RLG INS) for rapid in-flight alignment;
■GPS receiver;

Ega selle elektroonika peale ei maksa ka 100% loota, esiteks ei ole ta töökindel, teiseks muutub ainult elektroonika peale lootev piloot, laevakapten liiga sõltuvaks elektroonikast ja tema tegemistest ja kaotab kaine otsustusvõime ja loomulikud refleksid. Kas mitte mõned aastad tagasi lasid mingid kilid Aegna juures tankeri madalikule ja põhjus oli vits see, et vanad lasid gepsu järgi õkva prõlla. Hea näide lähiminevikust on see AirFrance põjalastud lennuk, kus ka komisjon lõppraportis rõhutas lendurite reaalse lendamise suuremat vajadust.

Noh, traditsiooniliselt, kompassi, peilingaatori ja kaardiriistadega on kilidel eksimise võimalus veel suurem. Näiteks võtad kaks magnetpeilingut nähtavate objektide järgi ja sügad natuke liiga kaua kukalt on tekkinud mõnesaja meetrine viga juba. Või siis arvutad kompassiparanduse valesti vms. GPS-ga tehakse tänapäeval ehitusmõõdistusi, eksimus on korralikel seadmetel alla meetri.

Reports coming out of Seoul suggest that its reclusive neighbour North Korea has started to wage a jamming campaign against the most wired country in the world, with the intention of jamming GPS signals.

553 civilian airliners reported that their GPS equipment had failed whilst approaching Incheon and Gimpo airports, South Korea’s major civilian air hubs during the period Apr. 28 to May 6. A further 120 ships also reported that their GPS equipment had failed.

Both aircraft and ships have a back up system should the GPS equipment fail, therefore, although it was not a failure as the rocket launched in mid-April, the jamming had limited effect.

http://theaviationist.com/2012/05/12/no ... c-warfare/

Norway also has authorized participants to turn on active GPS jammers for part of the exercise — something impossible to do in most parts of the world, where it would interfere with commercial and industrial operations. The players will have to identify where these jammers are and whether they need to be neutralized, while conducting their own intelligence efforts using backup systems not reliant on GPS signals.

http://blogs.ottawacitizen.com/2012/06/ ... formation/

Hmm, me takerdume mingisse nüanssi.
Põhiküsimus igasugu koolitustel on läbi aegade olnud see, et õppejõududeks on tihtipeale need, kelle parimad päevad teatud masinate juhtimisel on ammuilma selja taga, kuid kes kangesti üritavad asja läbi viia nii, nagu nende ajal tehti ja seetõttu õige tundub, kuid samas pole viimaste asjadega niiväga kursis. Igasugu masinate areng on olnud ikka ühemõtteliselt selles suunas, et vähendada operaatori workload'i. Kõik need vanakooli meetodid nagu kaarditöö paberil või veel sada taolist asja - võtavad kõik kenakese koguse väljaõppemahust. Siia juurde lisada veel igasugu moekad üldharivad ained, saame kokku pikad aastad koolitust, millel tegeliku produktiga väga palju kokkupuudet polegi - nice to have.

Kui 70ndate lõpus tuli kasutusse "electric jet" F-16, siis käisid F-4 sägad näod krimpsus ümber lennuki, mingi elektriline junn, ega see nüüd töökindel pole, tüürid peavad käima ikka hüdrode ja varrastega ja "õige juhis" peab lõpuni tõmbamisel ikka raskeks minema. Ja mida kuradit need ekraanid kabiinis teevad, selleks on ju WSO tagumises kabiinis, analoogkellad on hoopis töökindlamad.....

Kapten Trumm kirjutas: Suurtel laevadel pole GPS ainuke ja sillas suuri kaardipoognaid suurt ei näe seal ikkagi.
Nt Tallinki suured laevad kasutavad sellist põnevat logi, mis mõõdab laeva liikumist merepõhja suhtes.

Tallinki laevad oma ultramoodsuses on halvad näited. Merekooli lõpetanud kapten peab hakkama saama ka märksa lihtsamate künadega. Igasugu sõiduriistu liigub ringi ning kapten peab olema suuteline nendega turvaliselt punktist A punkti B liikuma.

Kuivõrd need Tallinki laevad just ultramoodsad on, on muidugi arutlusteema. Superstari seeria esiklaeva vettelaskmisest on ju juba möödas ikkagi pea kaksteist aastat, kahtlemata ehitamise käigus laevu täiustatakse, aga konkreetse laeva mootorivibratsiooni on vast sdadamast väljudes kõik tundnud. Samas needsamad 60+ meeskonnaliikmega alused, milliste nelja mehega üle ookeani viimises võimalikusest juttu oli, on pärit 90-ndatest. Elik siis samast ajast, kust pärinevad laevad juba tänasel päeval pahatihti noa alla lähevad Ja pange tänasel päeval mõni laevakapten sekstandiga mõõtma ja efemeriididest näpuga järge ajama...see saab paras koomusk olema teemal "Vanaeit teadis, aga suri maha". Üks paeltega onkel tähendas kunagi sellesisulise uurimise peale pead vangutades, et kui juba GPS panges on, on seal enne seda juba ammu kõik muu, laev juhitamatu ja sügav savi, kuhu tuul ja lained paati veavad...

Väikeste künadega on tihti see häda, et kapten on samal ajal ka reeder, roolimees ja sturman.
Seal kohe kuidagi peilingaatori ja kompassiga välja ei kipu vedama (kui tegu pole mingite rutiinsete liinidega).
Seal kohe mitte GPS-ita ei saa, eriti kui kiirus kah nii 35 sõlme on. Ürita sellel lengerdaval ja raputaval alusel siis mingit majaka peilingut võtta ja seda kaardile kanda.

Vahva arutelu!

Kuid siiski - vahepeale oli siin küsimus, et kui kaua peab seda pilooti õpetama ja mida selle kooliraha sisse arvestada. Kas nüüd on see vaidlus/vestlus peetud, et muudesse nüanssidesse laskuda? Muidu käib siin seinast-seina see lugu...

Võiks võtta aluseks Iisraeli õhujõudude programmi, 4 aastaga nooremallohvitserist operatsioonivõimeliseks piloodiks.
Mitte nii, et kõigepealt 3 aastat KSK-d, siis 4 aastat mõnda vägevat akadeemiat, siis kursused ja vahepeal kõvasti An-2 praktikat ja ongi 30s eluaasta täis ning kasulikku iga jääb veel mõni aastake. NATO peale pole väga mõtet ajusid raisata, mitmedki NATO-tüüpsed asjad kannavad NATO-väliste tegijate hulgas nimetust "downgrade".

Hjalmar Nelk kirjutas:Kuid siiski - vahepeale oli siin küsimus, et kui kaua peab seda pilooti õpetama ja mida selle kooliraha sisse arvestada. Kas nüüd on see vaidlus/vestlus peetud, et muudesse nüanssidesse laskuda? Muidu käib siin seinast-seina see lugu...

Kuidas alustada.....
1.Kui võtame mõne olemasoleva algtaseme piloodipaberiga ÕV-ohvitseri ja saadame USA´sse(Euroopasse) piloodiõppesse, siis 1-2 aastat, et tõsise hävituslennuki piloot kätte saada....
2.Alustame nullist mõne noormehega, siis pakuks ikkagi kas mõni välismaa lennuakadeemia, või meie Lennukolledž ja ÕV ohvitseri auastme saamiseks vajalik ja siis punkt number 1...
Tunduvad vähemalt reaalsete valikutena...
Mida meil juutide programmiga peale hakata.....Nad ei võta sinna välismaalasi...
Meie valikud sel tasemel on paratamatult USA ja Euroopa....Nendepoolsete tingimustega....

Ning, loomulikult oleks tegemist siis ikkagi algajatega. Paraku poleks meil neile kogenud mehi, väljakujunenud rutiini ja traditsiooni kõrvale panna....

Seda muidugi meie vaatevinklist....
Muidu, puht tehniliselt spekuleerides, muud reaalsused kõrvale jättes, arvan, et sul oli õigus, et aastaga õpetab asjaliku, ehkki sel alal tumba inimese lendama küll....Teoorias...
Mina olen siiski lähtunud alati meie vaatevinklist ja valikutest....

Soomlaste võimalused.

http://patria.materials.fi/get.vers?f=1322

ui võtame mõne olemasoleva algtaseme piloodipaberiga ÕV-ohvitseri ja saadame USA´sse

Eelnevad piloodipaberid pole seal vajalikud.

Eelnevad piloodipaberid pole seal vajalikud.

Kas hävitajapiloodiõppele pääsebki üldse inimene, kel mingeidki piloodipabereid pole..?
Kahtlen.
Igatahes, kui noor õhuväeohvitser on lõpetanud Kõrgema Sõjakooli põhikursuse õhuväe õppesuunal(mis koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kestab 4 aastat...või oli 3,5??), siis on tal teatava taseme paberid igal juhul olemas...
Kui ikka lenduriks pürgitakse...

KKKüsimus:Kas mul peaks juba olema eralenduri litsents?

Do I need to have a private pilot's license?

In a word, no. If the needs of the military change such that it becomes highly competitive to get a pilot slot, having a pilot's license could be a means to prove both your desire and ability to succeed in flight training. Currently, the only good private pilot training does is begin to develop your "air sense."

It is also worth mentioning that the FAA recognizes military pilot training. That means that after you complete your military pilot training, you can go to the local FAA office, take a test or two, and get several FAA qualifications (including commercial and instrument tickets)--free of charge.

Lemet kirjutas:.........

Hea mees...
Sihilikult külvad segadust või...??
Pannud siis juba kogu jutt üles....
http://www.christianfighterpilot.com/faq2.htm

Antud küsimus käis ju akadeemiasse astumise kohta.....Ei pea tõesti....
Astudes meie sõjakooli õhuväeklassi, pole 18-20 aastasel noormehel ka piloodipabereid vaja....
Sealtsamalt lehelt mida sa siin viibutad....
......How do I become a fighter pilot?


1. Become an officer in the Air Force or Navy/Marines.
2. Apply and get accepted into pilot training.
3. Compete for a fighter pilot slot.
4. Complete the fighter portion of training.
Nüüd punkt kahe juurde....Veel kord.
Kas hävitajapiloodiõppele pääsebki üldse inimene, kel mingeidki piloodipabereid pole..?
Ehk siis sinna, kus algab juba lahingupilooditreening ja spetsialiseerumine..

Hea mees...
Sihilikult külvad segadust või...??
Pannud siis juba kogu jutt üles....

Ma oletasin, et selliste põhjapanevate väidetega esinejal nagu sa seda siin teinud oled, on sedasorti saidid juba ammu läbi tuhnitud...Võta ja loe siis, seal on ju üksikasjaliselt kirjas ja puust punaselt ette tehtud, millal ja mida on tarvis. Et jõuda kolmandasse astmesse, on loomulikult vaja enne läbida teine. Aga kui sa plaanid võtta mõne õhuväe ohvitseri ja saata ta hävitajapiloodiks õppima, siis pole piloodilitsents selleks kindlasti obligatoorne, selle koolituse läbib ta seal nii ehk teisiti. See ei sega ja võib aidata aega võita, aga et ilma selleta ei saa, ei vasta tõele.