www.militaar.net

See ei ole aus. Enne nädalavahetust selline huvitav küsimus.

Vihje- ka juba novembris aastal 1933 täitis üks teine Saksa lipu all sõitev laev siin sama ülesannet. Nii et see toimus siis vähemalt kahel korral.

Viis minema proletariaadi diktatuuri briljante ja kulda'?

Ei
Ülesanne täideti mõlemal aastal ühe päeva jooksul ja siit kusagile teise riiki midagi ega kedagi ära ei viidud.

Kas see võib olla seotud uue Saksa kantsleri võimuletulekuga?

Tuldi sooviti kellelegi sünnipäevaks õnne vms.?

Walter2 kirjutas: ↑09 Mär, 2024 9:18 Kas see võib olla seotud uue Saksa kantsleri võimuletulekuga?

Saksamaa poliitilise eluga on seos vägagi olemas. Õnne soovimas siin ei käidud, vaid pakuti ühte omapärast teenust.

Ujuv trükikoda?

1934. augustis toimus Saksamaal referendum, kas võis tegemist olla siinsete sakslaste hääletamisega?

Jah, õige vastus!

Saksamaal toimusid rahvahääletused (nagu meie ajakirjanduses sedastati, siis "Hitleri poolt või vastu"). Saksa seaduste järgi said hääletustel osaleda ka välisriikides elavad kodanikud. Aga seda ei olnud võimalik teha välisriikide territooriumil, seega pakuti lahkelt Saksa riigi poolt tasuta transporti rongiga Saksamaale või laevaga neutraalvetesse. 1933. aasta novembris pakkus Eestis sellist teenust laev "Danzig", 1934. aasta augustis aurik "Rabe". Mõlemal korral viidi mitusada Saksa kodanikku Naissaare taha ulgumerele, kus toimus hääletamine, ning toodi nad siis samal päeval ("ennem päikeseloojangut!" oli Eesti ametnike kategooriline nõue) tagasi Tallinna. 1934. aastal näiteks oli hääletajaid 347 ja koos aurik "Rabega" sõitis välja abilaev, mis kandis kohustuslikke päästevahendeid nii suure hulga inimeste jaoks.

Akf! croman40 saab nüüd küsida

Huvitav - tavaliselt loetakse oma riigi territooriumiks kuskil välisriigis oma saatkonda. Huvitav miks see variant ei sobinud et käia seal hääletamas?

Millegipärast siis ei sobinud, ma ka põhjust ei tea
Veeteede Valitsuse poole pöördus palvega lubada sakslased merele hääletama just Saksa saatkond Tallinnas. Lätist näiteks sõideti bussiga Tilsiti ning ühes ajalehes märgiti, et Saksa kodanikud Lõuna-Ameerikas on juba varem korraldanud hääletusmatkasid eksterritoriaalvetesse. See pidi siis olema kas Saksa valitsuse nõue või polnud saatkondades hääletamine toona lihtsalt kombeks.

Ka tänapäeval võiks niimoodi olla, tahad Putini poolt hääletada, sõidad Naissaare taha kalalaevale.

Küsimus - 2MS ajal kui sakslastel tuli alates Maginot liinist suuremaid ja väiksemaid kindlustatud kohti vallutada, siis hoolimata Stukade vähesest efektiivsusest punkrite purustamisel, eelistati võimaluse korral alati neid kohti õhust pommitada. Muidugi pommitamine mõjutas kaitsjad psühholoogiliselt, aga oli veel üks põhjus, miks seda tehti, mis nimelt?

Tekitada mürsukraatrite näol ründajatele sobilikke varjekohti?

Täpselt sellel põhjusel.
Palun küsige!