www.militaar.net

kaur3 kirjutas:UR, brittidel oli kunagi Merlini-nimeline projekt, kuid sinna see jäigi ...

http://www.armyrecognition.com/forum/vi ... .php?t=763

Võib-olla suunaks järgmised 100 milj Eesti R/D raha sinna

Leiutatud on see jalgratas juba:
http://www.youtube.com/watch?v=NtmVCvT7MOM

120mm, 7-8km ja hind ca 20-25k USD. Olen ennem ka ühes postituses rääkinud, et sellise laskemoona sisseostmine oleks EKV jaoks täiesti uus võimekus, ilma olulise lisaraskuseta meie infrale. Odavalt ja lihtsalt uus dimensioon juurde meie kaitsevõimele. Samas ühes foorumis (Tanker.net) tegi väidetavalt üks Rootsi sõjaväe pagunikandja neid maha, samas jälle teised kiidavad, et toimib proovilaskmistel küll. Kuskilt on meelde jäänud, et sommid ka kasutavad neid (siin võin eksida).


Eesti kaitsevägi vajab relvasüsteeme, mis ei oleks stop gap lahendused vaid võimaldaks edaspidist tulejõu/võimekuse kasvatamist:
Mina panekski raha kaartule relvastusele:
1. kaartule võimekuse kohene kasv (hea näide see India/Iisraeli MRLS süsteem, kus algse odava ja uue süsteemi põhjal on ehitav BM-30i klassiga relv).
2. hilisem lisatav tankitõrjevõimekus (strix ja bonus)
3. lisatav network centric võimekus (arthuri tulejuhtimisradar, Giraffe radari kaasamine võrku)

Siin on ka eriti teravalt see vahe näha FH70 ja D30 vahel- esimesel juhul on kõik eelnevad astmed läbitavad ja mõttekad, teisel juhul ei ole a) nad võimalikud või b) ei ole otstarbekad (sensorvõrk ja counterbattery arendamine D30 ei ole lühikese laskekauguse ja vähese mobiilsuse tõttu mõttekas). Selline pikas perspektiivis tehtav arendustöö (sammud 1-3) eeldabki vast sellist planeeritud hankepoliitikat.

Stryx oli siis juba olemas kui mina noor ja ilus olin Nyyd olen aint ilus, aga srtyxi meil pole ikkagi.

Kui homme on söda, on miski moderniseerimise projekt 2, 3 ja aste 6 paber, millega saab löket syydata ja pepu puhtaks. Samal ajal kui D30 tuld sylitab. Et saame rikkaks ostame mersu, aga seni peame vaatama et UNITA meid jalgratastega yle ei manööverdaks.

Muideks jalgratastest - minu pea ei võta, miks peab jalaväelane tatsama oma 40 kg kandamiga jalgsi, viitma selleks palju aega ja kulutama jõudu, samal ajal kui korraliku jalgrattaga (hulgi ostes saab 5000 per nase täiesti hea jalgratta juba) läheb mingi 50 km, mida tatsatakse päev läbi, nii kahe tunniga.

Jätkusõjas Karjalas kasutasid soomlased jalgratastel liikuvat kergjalaväge, mis liikus kitsastel metsateedel kiiresti ja suurema lärmita ühest kohast teise ning tekitas venelastele palju pahandust.

Ka jalgrattad on (vähemalt olid) Eestil mõni aeg tagasi olemas (Rootsist saadeti terve laevatäis - KV jagas neid igaühele - näiteks kõmulised Bergvaldi jalgrattamatkad tehti samade jalgratastega, mida KV jagas vanglatele ja mille vangid üles kõpitsesid), kuid vist kohalikud tanki, UAV ja kõrgtehnooligasõja arhitektid laitsid selle maha kui WWII aegse vanaraua.

Rootsi kaitsejõudude muuseumis Stockholmis on väljas ka vastav mudel, kuidas käis jalgrataste kasutamine Rootsi armees. Sellest on ka siin juttu olnud.

Ei tea jah miks rattaid kasutada ei taheta. Käib äkki "mega-rangeritele" eneseuhkuse pihta? Selge et igasse elementi ratas ei sobi, aga näiteks konflikti algfaasis kus vaenlane kiiresti mööda teid peale tuleb leiaks oma tagaõues toimetav üksus kindlasti ratastele kasutust. Kiired ümberpaiknemised mööda metsaradasid jne.
Rataste vastupidavusest päriselus. Aastal 1996 läbis Kalevi A-kompanii Rootsi "velodel" Tartu Rattaralli 162km täisdistantsi. Mälu järgi kogunes aega nii 8 tundi 30 min ning katkestajaid oli 2, ühel krambid tühja rehviga sõitmisest (!), teisel tulid kodarad lahti vms. Käikudeta rattaga oli kuppelmaastikul mäkke minna paras piin, aga seda kiiremini tuldi uuesti alla tagasi
Veel meenub hiljutine eestlaste rattamatk Hiinasse (?) kus kasutati nimme odavaid laiatarbe m-bike, ja ennäe imet, ei lagunenud needki!

Rootsis kasutati neid rattaid slepis sõitmiseks, kõige ees suvaline rekvireeritud traktor käruga või veoauto, seljakotid ja muu nänn kastis, masina järgi sellise spetsiaalne ohelik ja sõdur pidi vaid pidurdama ja juhtima. Rootsi kaitsejõudude muuseumis on isegi vastav ekspositsioon olemas.

Lisaks on vahepeal asi ka edasi ju arenenud, käigud, torkekindlad kummid jne jne jne.

Umbes sama saatus on ka tabanud siia hunnikutena saadetud rootsi suuski, millest enamus pole isegi tõrva alla saanud. Eelmine talv avas loodetavasti paljud silmad (telekast näitas Viru ÜJP õppust, kus sõdurid olid juba suuskade või rätsadega. Ma ei kujuta küll ette, mismoodi see meie jalavägi oma Unimogidega liigub, kui maas on meeter lund. Unimog enam ei liigu ja jalgsi on 50 meetri läbimise järel veremaitse suus. Moodsamaid rätsasid ka pole.

Kui ma nyyd öieti mäletan siis:
1941 jätkusöjas soome yhes pealetungi suunas söitsid köige ees 5 tanki, nendest yks T34, (moderniseeriud sommide poolt) köige ees, siis 4tk T26 sabas ja siis jäägrid jalgratastel. Pealetungi sygavus oli miskite loetud nädalatega 500 kilometrit.
Tankistid löpetasid "öues" kusel käimise, kuna tuli liiga ohtralt haavatuid. Asjad aeti pöhjaluugi kaudu. Tanke ei kaotatud yhtegi.
Jäägritega kambas oli siis varumeeskonnad tankiste, kes vötsid kasutusele, mida tee äärest saadi.

Minu näite möte oli selles, et praegune manöövri vöime, ootamatus situatsioonis, vöib jääda alla mustadele meestele aafrikas, kes sötkuvad jalgrattaga automat ölal.

Jällegi arvan, et pole meil siin asi nii hull midagi Kuna meie ajaliselt esimene reageerija on nii kui nii Kaitseliit, tuletades meelde turvavaiba kontseptsiooni jne, siis miks me arvame, et kaitseliitlastel pole jalgrattaid...?!
Kellel on vaja, saab seda kasutada või sõbrale laenata, kellel vaja sõidab oma autoga. Tuletan ka meelde, et Kaitseliidu malevad teevad koostööd ka näiteks motoklubidega, mis tõstavad kogu "liikumisvõimekuse" hoopis uuele tasemele. Sellist koostööd peaks ainult suurendama.

Kindlasti ei peaks hakkama niigi väikest riigikaitsele ette nähtud raha magama panema jalgrataste alla kui piisaks lihtsalt nende kasutamise julgustamisest Kaitseliidus. Keskmisel ajateenijal pole nii kui nii midagi jalgrattaga teha.

Ei tea jah miks rattaid kasutada ei taheta. Käib äkki "mega-rangeritele" eneseuhkuse pihta? Selge et igasse elementi ratas ei sobi, aga näiteks konflikti algfaasis kus vaenlane kiiresti mööda teid peale tuleb leiaks oma tagaõues toimetav üksus kindlasti ratastele kasutust. Kiired ümberpaiknemised mööda metsaradasid jne.

Kuna meie ajaliselt esimene reageerija on nii kui nii Kaitseliit, tuletades meelde turvavaiba kontseptsiooni jne, siis miks me arvame, et kaitseliitlastel pole jalgrattaid...?!
Kellel on vaja, saab seda kasutada või sõbrale laenata, kellel vaja sõidab oma autoga.

Mehed!
Möödunu ja teiste kogemused on selleks, et neist õppida.
Lugege memuaare ja vestelge vanade meestega, kes ka suurest sõjast osa võtsid. Jalgratast meenutab neist igaüks vaid heade sõnadega. Nii mõnigi neist pääses kommunistide käest vaid sellele, mõne ninatarga arvates ajast ja arust reliktile. Ja küll see meilegi parajal momendil ja parajas kohas oi-oi kui marjaks ära kulub. Kui ikka laskmiseks läheb, siis ... Siis pole enam aega laadida, tuleb kärmesti aina lasta. Jalgrattaga.

P.S.
Pean silmas seda, et - LÖÖ ja PÕGENE KÄRMESTI, et järgmises kohas jälle sama teha. Ei tarvitse olla ei bentsu, ega diislit, ega naabrimehe Landrover´it käepärast. Aga oma kondimootor on alati kaasas.

Toddie kirjutas:Kindlasti ei peaks hakkama niigi väikest riigikaitsele ette nähtud raha magama panema jalgrataste alla kui piisaks lihtsalt nende kasutamise julgustamisest Kaitseliidus. Keskmisel ajateenijal pole nii kui nii midagi jalgrattaga teha.

Hehe, sellise jalgratta, nagu rootsi omad on, saab uuena osta sama summa eest, mis maksab ajateenija talvejope (mis on kulumaterjal).

Ajateenijal pole võib-olla küll (VÕK-ides on autod, rahuajal vähemalt), kuid kas Eestis on 30 000 mehele autod võtta (tähendab vähemalt 4000 veoautot)? Karta on, et ei ole ja Eesti autotranspordi iseärastuste (99% maanteeveod) pole metsavõimelisi autosid ka kuskilt rekvireerida. Järelikult enamus paneb kand ja varvas meetodil. Mina eelistaks küll rattaga sõita, mitte marssida end 50 kmga täiesti rihmaks ja siis vaadata, mis edasi saab.

Lihtsalt üks näide pikas reas, et meile tuleb megafancy keskmaa õhutõrje hinnaga 3 miljardit ning samal ajal on ära kasutamata odavad asjad, mis annavad meestele hoopis teised võimalused. Soomlastel oleks ilma jalgratastega jäänud 1941 Kannas tagasi võtmata, jalgsi motoriseeritud vastast ju ei jälita.

Kapten Trumm kirjutas:

Toddie kirjutas:Kindlasti ei peaks hakkama niigi väikest riigikaitsele ette nähtud raha magama panema jalgrataste alla kui piisaks lihtsalt nende kasutamise julgustamisest Kaitseliidus. Keskmisel ajateenijal pole nii kui nii midagi jalgrattaga teha.

Hehe, sellise jalgratta, nagu rootsi omad on, saab uuena osta sama summa eest, mis maksab ajateenija talvejope (mis on kulumaterjal).

Ajateenijal pole võib-olla küll (VÕK-ides on autod, rahuajal vähemalt), kuid kas Eestis on 30 000 mehele autod võtta (tähendab vähemalt 4000 veoautot)? Karta on, et ei ole ja Eesti autotranspordi iseärastuste (99% maanteeveod) pole metsavõimelisi autosid ka kuskilt rekvireerida. Järelikult enamus paneb kand ja varvas meetodil. Mina eelistaks küll rattaga sõita, mitte marssida end 50 kmga täiesti rihmaks ja siis vaadata, mis edasi saab.

Lihtsalt üks näide pikas reas, et meile tuleb megafancy keskmaa õhutõrje hinnaga 3 miljardit ning samal ajal on ära kasutamata odavad asjad, mis annavad meestele hoopis teised võimalused. Soomlastel oleks ilma jalgratastega jäänud 1941 Kannas tagasi võtmata, jalgsi motoriseeritud vastast ju ei jälita.

Kord on häda selles et ÕT'd ei ole, kord jälle selles et ÕT tuleb..

Küsimus pole mitte ÕT-s, vaid selles, et meil on endiselt palju kasutamata odavaid võimalusi, mis annavad päris suurt võitu lahinguvõimes.

Ja alusdokumentides pole näha, et sellega keegi tõsiselt tegeleda kavatseks.

Viskan lihtsalt varrukast ühe näite õhutõrjest. Eestis pole minuteada tänaseni olemas 12,7 mm Browningutele õhutõrje aluseid. Selliseid võiks olla monteeritud iga viienda kuni kümnenda Unimogi kasti ja allüksuses võiks olla mingil arvul sõduritel selle väljaõpe. Need Browningud, mis jäävad üle relvastuse vähendamisest, maksavad...kilohinda.

Selle tegemine maksab ilmselt naeruväärset raha kogukuludest, kuid ega Su-25 piloot eemalt aru saa, millise kaliibriga trasserid tema poole lendavad. Ei pea ju alati olema ÕT väeosa, kallite relvade ja väljaõppega. Liiga lähedale roninud vene kopteri laseb selle 12,7 õppinud meeskond alla nagu koliseb.

Ei pea ju kõike tegema pidulikult ja suure kaarega. Tsiteerides kindral Laaneotsa "On kaks asja, mis on alati vastasele suuri kaotusi tekitanud igas sõjas - need on miinipildujad ja (maa)miinid." Mõlemad on suht odavad asjad. 12,7 on suht odav ja lihtne relv - meil aga puudub täna üldse igasugune vettpidav kontseptsioon selle kasutamiseks (kui Pasid välja arvata).

Täienduseks Trummile tahaks juhtida tähelepanu asjaolule, et ükskõik kas me üritame hakata vastast kinni hoidma piiril, või suur-Tallinna ümbruses, tuleb meil katta u. 100-150 km rinnet (jah rindesõda on nii iganenud et jube, kuid ilma selleta ei ole meil platstarmi, kuhu liitlased saaks abi tuua). See eeldab 20-30 kõige labasema jalaväepataljoni olemasolu koos kõigi juurdekuuluvate võimekuste ja toetuselementidega. Ei ole olulist kasu kallist tehnika viimase sõna võimekusest, kui seda jagub vaid ühele neist pataljonidest ja ülejäänud jäävad hoopis ilma. Võimalikult kiiresti tuleb kõik need pataljonid mehitada, relvastada, varustada miinipildujatega nende patareid, tagada neile mingisugunegi lähiõhutõrje ja kaudtuletoetus brigaaditasandil. Siis võib hakata vaatama, kas nende miinipildujaid annab varustada targa moonaga, kas mõni toetav srt-pataljon võiks olla relvastatud liikursuurtükkidega, kas õhutõrje võiks ulatuda kaugemale võitlevate üksuste peakohalt jne.

Kapten Trumm kirjutas:Viskan lihtsalt varrukast ühe näite õhutõrjest. Eestis pole minuteada tänaseni olemas 12,7 mm Browningutele õhutõrje aluseid. Selliseid võiks olla monteeritud iga viienda kuni kümnenda Unimogi kasti ja allüksuses võiks olla mingil arvul sõduritel selle väljaõpe.

Muudkui pole ja pole, ei tehta ega ei taheta...
Vaataks vähe laiema pilguga ringigi....Näiteks selline video..
http://www.youtube.com/watch?v=3hfHfMOGRR8&fmt=18

Paluks selliseid 300 tk
Ka MG kolmjalad on vastavad olemas, aga meil? Sihikuline tuli optikaga on miski 1000m
Kas MG trummel - lindisalved on mudu juba saadud? Vöi on ika veel Matrossov, lidid risti rinnal ja liiv lukus?

Tiam- igaks juhuks, eelnevalt foorumist ka läbi käinud, et Giraffe täidab tegelikult ka Arthuri ülesandeid ehk avastab väljalastud moona asukoha jne.

Trumm- vaadates seda, kui "autostunud" Eesti on, siis tundub, et asi võiks reaalselt isegi lillelisem olla, kasvõi tsiviilmaasturite hulk, mida saab SA "riigistada". Erinevaid raskeveokeid on ka piisavalt, kõik ei pea metsas siplema. Väiksemad teed(probleemsed) on hädakorral ka lihtsamate veokitega läbitavad, iseasi on jah talv, kuid samas SA on kettide kasutamine ja muud lihtsad abinõud täiesti OK!
Loomulikult ei tähenda see, et me ei peaks probleemiga tegelema, kuid leiab ka positiivseid näitajaid.