www.militaar.net

POF oli ju see neljas pakkuja, kes ei esitanud tähtajaks oma näidisrelva?

FN ei kvalifitseerunud taotlejaks (ehk siis ettevõttena) jah see on veidi kummaline, kui üks maailma suurimatest ei kvalifitseeru, aga mis seal teha

Kas antud pildil oleval LMT-l pole mitte juba üks rauda fikseeriv torx polt jäägitult kaduma läinud?

https://www.err.ee/692827/fotod-manniku ... 1&slide=20

Eeldan, et mõtled vasakpoolset relva ja neid salve ees olevaid kahte poldi laadset asja, siis ei. Üks neist ei ole kadunud. Mõlemad on omal kohal. Valgus lihtsalt petab veidi.

https://www.ohtuleht.ee/867970/video-ja ... -relvadega

Siin on esitletud LMT mudeliteks antud: MLKPF14 ja MLKMWSPF16.

Kas see oli meil LMT poolt antud mudelite esmaesitlus või on neid varasemalt ka kusagil näha olnud?

Klassikalise HK417A2 laesäär tundub kole lühike olema, G28-l ja selle USA versioonil on ta ikka väheke pikem, huvitav küll miks, tea kas Hensoldt NSV80 mahukski enam sinna ette ära?

Need ARM-i asenduseks pakutavad M27IAR-i laadsed tooted, tulnuks vist juba varustada Aimpoint T-2 asemel mõnekordse suurendusega optikaga?

Sõdurilehe video üritusest https://www.youtube.com/watch?v=49qC1C23slo

Lugesin just Sõduris ilmunud artiklit selle hanke kohta. Seal leidus mõningaid huvitavaid nüansse. Näiteks oli ära toodud erinevate kriteeriumide osakaalud lõplikus hinnangus. Ilmselgelt maksumus oli üks olulisemaid. Veelgi märkimisväärsem oli aga see, et väidetavalt kõik relvad saavad omale punatäpid.

EDIT: Tegelikult on sellele järgnevas artiklis eksitav info. Meile pakutaval 7.62mm LMT relval pole tegelikult eriti midagi ühist L129A1 ega Uus-Meremaa poolt hangitud relvadega. Tegu on lühikäigulist kolvi rakendava süsteemiga, erinevalt UK ja NZ poolt hangitud relvadest, mis toimivad otsemõjuga (direct impingement). Meie hankes on aga sellised süsteemid välistatud.

Mina nt ei saanud aru selle lühikesekäigulise kolvi vaimustusest. OK, see on parem kui kuumi gaase otse lukukotta lasta, aga mille pärast see pikakäiguline siis halb on (nt Galil)? Sellega on kogu projekt USA relvatootjatele ette ära kanaliseeritud, sest analoogsed Euroopa relvad on lihtsalt kallid (kuid ka väga kvaliteetsed).

Kapten Trumm kirjutas:Mina nt ei saanud aru selle lühikesekäigulise kolvi vaimustusest.

Lühikesekäigulise kolvi eeliseks on laskuri jaoks nõrgem tagasilöök. Pikakäigulise kolvisüsteemi juures liigub laskuri suunas tagasi kolvi, luku ja lukuraami mass, mis annab endast tunda tugevama tagasilöögina. Lühikesekäigulise puhul liigub tagasi ainult lukk ja lukuraam, mille mass on väiksem ja laskur tunneb seda väiksema tagasilöögina. Lühikesekäigulisel on ka omad miinused aga lõppkokkuvõttes on pika või lühikese eelistus puhtalt maitse asi. Samamoodi vaieldakse teemadel Audi vs BMW, blond vs brünett, Saku Originaal vs A le Coq Premium jne.

Lühikesekäigulise kolvi eeliseks on laskuri jaoks nõrgem tagasilöök.

Vale. Neil ei ole mingit seost, sest tagasilöök sõltub mehhanismile antavast impulsist. Impulssi saab täiesti vabalt erinevate meetmetega muuta ja seda tehaksegi, tavaliselt reguleeritava gaasisüsteemiga. Sama impulsiga liigub suurema massiga detail lihtsalt aeglasemalt. Seda põhimõtet rakendatakse ka AR platvormil põhinevates relvades, kus nö "puhvritoru" (buffer tube) ehk taandurmehhanism sisaldab täpselt kalkuleeritud massi, mis aitab aeglustada mehhanismi tööd ja muudab selle tõrkekindlamaks. Tegelikult on HK416 toimimistsükkel palju vägivaldsem kui tavalisel AR-15'l, sest töökindluse tagamiseks räpastes oludes kasutatakse märkimisväärselt suuremat impulssi. Teine probleem on osade lühikäigulise kolviga süsteemidel tekkiva harmoonikaga. Kuna impulss kantakse hästi kerge ja kiirelt liikuva kolvi poolt üle lukuraamile umbes nagu vasaraga lüües, siis tekivad relvas vibratsioonid (tegelikult täpsem termin oleks ilmselt tõuge), mis kandub läbi relva raami igasugustesse seadmetesse (optika, laserid jms) ja võib nad ära lõhkuda. Suurema liikuva massiga mehhanismid on üldiselt sujuvamad.

nimetu kirjutas:Vale.

Tomeito vs tomaato. Poteito vs potaato. Internetifoorumid on neid vaidlusi täis, võiks militaar.neti ühest tarbetust vaidlusest säästa. Taandub kõik laskuri tunnetusele, mida on väga keeruline objektiivselt mõõta. Enda kogemus sellel teemal on Galil AR vs Sig 516 ja eelistan lühikesekäigulist kuna minule tundub tema käsitsemine paremini sobivat.

Taandub kõik laskuri tunnetusele, mida on väga keeruline objektiivselt mõõta.

Tegelikult väga lihtne mõõta ja ka arvestada. Impulss peaks olema võimalikult väike (ehk siis nii vähe kui relva toimimiseks vaja) ja võimalikult ühtlaselt ja sujuvalt jaotatud. See ongi kogu saladus. Pideva tagasilöögiga relvad on juba ammu olemas ja ka paaris kohas kasutusel. Needsamad gaasiregulaatoridki on osaliselt selle tagamõttega relvade jaoks tehtud, teine põhjus on töökindluse tagamine summutiga.

No kui võrrelda Galili (pika gaasikolviga) ja AK-4 (otse lukukotta) tagasilööki, siis AK-4 lööbi märksa kõvemini. Järelikult seos konstruktsiooni ja tagasilöögi vahel on udune (sõltub rohkem moona kineetikast ikkagi. Minule lihtsalt Galil meeldib/meeldis. Lihtsalt geniaalne aparaat - andsin poistele kätte, 15 min kiirkursus ja pläristasid päev läbi ja pärast tegid pealtvaata ja õpi meetodil ka rahuldava hoolduse. Mida enamat rahvaarmeele tahta? AK4/AG3 puhul on mul juba oksemekk suus nende luku kokkupaneku õpetamisest 2a peale kasutuselevõttu. Galjaga polnud kunagi sekkuda vaja, isegi täitsa värsked sõdalased said ise hakkama kõigega.

Olgem konservatiivsed ja ärge üritage toimivaid asju remontida.

Kapten Trumm kirjutas:No kui võrrelda Galili (pika gaasikolviga) ja AK-4 (otse lukukotta) tagasilööki, siis AK-4 lööbi märksa kõvemini. Järelikult seos konstruktsiooni ja tagasilöögi vahel on udune (sõltub rohkem moona kineetikast ikkagi.

Minule meeldis selline põhjalik, argumenteeritud ja loogiline analüüs kahe relva tagasilöögi võrdlemiseks. 5+

Minule meeldis selline põhjalik, argumenteeritud ja loogiline analüüs kahe relva tagasilöögi võrdlemiseks. 5+

Eriti kui võrreldakse erinevat moona kasutavaid relvi.

Ärge ironiseerige. Vähemalt polnud eduraport.