---
Kui Kiievis võis näha sooja suhtumist Ukrainasse, siis Ukraina laussõja aastapäeval New Yorgis toimunu oli kurjakuulutav. Eesti oli koos ülejäänud Euroopaga teine teisel pool rindejoont meie senise kõige tähtsama liitlasega. Seal pandi hääletusele seni igal laussõja puhkemise aastapäeval vastu võetud resolutsioon, mis muu hulgas mõistab Venemaa agressiooni hukka. Eurooplased esitasid ootuspärase tekstiga otsuse, mis sisaldas sellist fraasi nagu „õiglane ja püsiv rahu“, ent rääkis ka Venemaast kui agressorist, territoriaalsest terviklikkusest, riikide suveräänsusest, inimõigustest ja üle 1000 sõna jagu paljust muust, mis on Venemaale pinnuks silmas.
USA avalduse tekst seevastu oli nii lühike, et selle võib siin loos täismahus ära trükkida.
„Leinates traagilisi inimkaotusi Venemaa föderatsiooni ja Ukraina vahelises konfliktis,
korrates, et ÜRO peamine eesmärk, nagu see on ÜRO hartas sõnastatud, on tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek ning lahendada erimeelsusi rahumeelselt,
palume konfliktile kiiret lõppu ja ärgitame veelgi Ukraina ja Venemaa föderatsiooni vahelisele kestvale rahule.“
„Õudne tekst,“ kommenteeris üks diplomaat. Nenditakse, et sellise võinuks ka Kremlis kirjutada. Sellele tegigi esimesena muudatusettepaneku Venemaa, kes tahtis sinna lauset „sõja juurpõhjustest“, millest ühena peetakse ilmselt silmas NATO laienemist. Sellele hääletasid õnneks ka ameeriklased vastu, aga sealt edasi muutus nende käitumine pehmelt öeldes ebameeldivaks.
USA esitas teiste seas ka Eestile demarši. „Seda tihti ei tehta,“ nentis üks Eesti välispoliitika kujundajatest. Ameeriklased tegid metsikult tööd, et oma haledale tekstile ka eurooplaste heakskiit saada.
Igale ÜRO peaassambleel arutlusele tulevale resolutsioonile saab teha muudatusettepanekuid. Seda eurooplased USA otsusele Prantsusmaa kaudu ka tegid, sisuks samasugused üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse põhimõtted, mis sisaldusid ka eurooplaste enda resolutsioonis. Peaassamblee hääletas need muudatusettepanekud sisse ja nii läks ameeriklaste otsus lõpphääletusele juba muudetud kujul.
Eurooplaste resolutsioon sai lõpuks 93 häält ning ameeriklaste oma täpselt sama palju – mõlemad võeti vastu. Ent eurooplaste otsusele hääletasid ameeriklased vastu. USA pani sellega vaba maailma vastu seljad kokku selliste riikidega nagu Venemaa, Valgevene, Sudaan, Eritrea ja Põhja-Korea. Eurooplaste selle tõttu kaasnenud masendus on rahvusvahelises pressis juba ilmekalt dokumenteeritud. Kurioossel kombel võeti ka ameeriklaste otsus ilma ameeriklaste poolthääleta vastu. USA ise jäi erapooletuks. Nii Eesti kui ka Ukraina diplomaadid kuulutasid võitu. Nii oligi.
Sellega tõendati seda, et kaugemate maadega, nagu näiteks Aafrika või Ladina-Ameerika riikidega, võib ja tuleb suhteid arendada küll, kuigi sel lähenemisel on kahtlejaid ja kriitikuid. Võit tuli ning on hea, sest Eesti diplomaatiamasinavärk selle nimel kolm päeva järjest palehigis tööd tegi. Aga paraku ei olnud tegu võiduga mitte ainult meie vana vaenlase Venemaa, vaid ka USA vastu, mis oli seni olnud Eesti ja kogu Euroopa julgeolekuarhitektuuri vundamendiks.
https://www.delfi.ee/artikkel/120359670 ... ine-lahingUSA pani oma resolutsiooni hääletusele ka ÜRO julgeolekunõukogus. Seal oli neil võimalik eurooplaste muudatusettepanekud vetostada. Teoreetiliselt oleks saanud vetoõiguslikud Ukraina sõbrad Ühendkuningriik ja Prantsusmaa need omakorda vetostada. Esimese peaministril Keir Starmeril seisab täna, neljapäeval ees visiit Washingtoni, mille eel olnuks väga ebamugav ameeriklastega New Yorgis raksu minna. Samal ajal on Prantsusmaa vali vetostamise vastane ja pole oma õigust juba 30 aastat kasutanud. Hääletus lõppes tulemusega 10-5. Poolt hääletasid kõik Euroopa-välised riigid, sealhulgas Venemaa ja Hiina. Vastu olid kõik viis Euroopa riiki (Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Taani, Kreeka ja Sloveenia).
https://www.err.ee/1609616492/trump-ukr ... a-unustadaUSA vabariiklasest president Donald Trump kustutas kolmapäeval Ukraina püüdlused liituda NATO-ga, korrates taas Venemaa seisukohta, et antud teema oli tänaseks juba üle kolme aasta kestnud täiemahulise sõja põhjus. "NATO – võite selle ära unustada," ütles Trump, kui temalt küsiti võimaliku leppe kohta, mis peaks sõja lõpetama. "Ma arvan, et see on tõenäoliselt põhjus, miks kogu see asi algas." Ka USA kaitseminister Pete Hegseth on nimetanud Ukrainale NATO liikmesuse andmist ebarealistlikuks. "USA ei usu, et Ukraina NATO liikmesus on läbirääkimistel saavutatud lahenduse realistlik tulemus," sõnas USA Hegseth 12. veebuaril Brüsselis Ukraina kaitsekontaktgrupi kohtumisel kõneldes.
Samuti rääkis Trump, et Euroopa asi on pakkuda Ukrainale julgeolekutagatisi, keeldudes andmast Ühendriikide nimel lubadusi, mis oleks osa Ukraina maavarade kokkuleppes. "Ma ei kavatse anda liiga palju julgeolekutagatisi," ütles Trump. "Me laseme seda teha Euroopal, sest... Euroopa on nende vahetu naaber, aga me kavatseme tagada selle, et kõik kulgeb ladusalt."
ERR põhjalikumalt maavarade leppest:
https://www.err.ee/1609616722/ukraina-v ... ngu-usa-ga .Ukraina peaminister Denõss Šmõhal teatas kolmapäeva õhtul, et valitsus kiitis heaks USA ja Ukraina maavaralepingu allkirjastamise. Selle kohaselt asutavad Ukraina ja USA ülesehitusinvesteeringute fondi, mida hakkavad ühiselt omama ja haldama mõlema riigi valitsused. "Valitsus kiitis heaks otsused, mis on vajalikud Ukraina ja USA vahelise rekonstrueerimisinvesteeringute fondi loomise lepingu allkirjastamiseks," sõnas peaminister. Šmõhal täpsustas, et leping sisaldab kuut põhisätet.
Esimese kohaselt asutavad Ukraina ja USA ülesehitusinvesteeringute fondi, mida hakkavad ühiselt omama ja haldama mõlema riigi valitsused. Samal ajal jäävad Ukraina maavarad ja ressursid Ukraina omaks ning neid ei anta üle Ühendriikidele ega kellelegi teisele.
Kolmandaks panustab Ukraina fondi 50 protsenti oma loodusvarade teenitud tuludest.
Neljandaks panustavad Ühendriigid fondi rahaliste vahendite, finantsinstrumentide ja muude Ukraina ülesehitamiseks kriitilise tähtsusega varade näol.
Viiendaks investeeritakse fondi kogutud raha eranditult Ukraina ülesehitamise projektidesse.
Peaminister rõhutas, et tegemist on ukrainlaste tulevaste põlvkondade fondiga.
"Kuuendaks, teine oluline punkt on see, et leping võtab arvesse meie kohustusi Euroopa integratsiooniprotsessis. See tähendab, et ei teki vastuolusid ja ebakõlasid meie eurointegratsiooni kohustustega," seletas Šmõhal.
Nii vähe kui ma sellest aru saan, on USA huvi:
1) piirata abi Ukrainale selle fondi sissemaksetega;
2) tagada endale varustuskindlus;
3) tagada endale soodne positsioon hinnaläbirääkimistel - kui Ukraina ei saa edaspidi müüa parimatele pakkujatele, on USA-l suur eelis.