www.militaar.net

Head uut aastat kõigile!

Ennustusvõistlus on tervitatav.
Optimistina ennustan ma Venemaale järgmiseks aastaks:

1) SKT langust 10-20%, s t ränka majanduslikku kukkumist. Rubla kurss pole põhiline näitaja, aga see võib tõesti seal 80-100 juures olla. Ruts on niigi juba kõvasti langenud.
2) Huilo osas ei julge prognoosida veel kukkumist järgmisel aastal, küll aga edasistel. Sest Huilo on kahvlis: ta ei saa oma autoritaarsest juhtimisest ja agressiivsest välispoliitikast päriselt loobuda, aga see on hakanud tooma nii suurt majanduslikku kahju, et samal kombel jätkamine oleks hukatuslik.
3) Mingi diil majanduse päästmise nimel ameeriklastega tehakse. Donbass saab U-le mõningate mööndustega tagasi, Krimm jääb külmutatuks. Pole samas võimatu, et tekib mingi uus invasioonisuund, näiteks Kesk-Aasias.

Sisuliselt sellist diili ameeriklased praegu pakuvad ja ka Lavrovi viimase aja jutt on diili otsimisele suunatud. Ksf Rügaja tõi ka selle tänase uudise lingi.
Krimmi osas vastik variant, aga moraal on selge: ise U vastu ei hakanud, miks siis peaks teised sinu pärast oma huve kahjustama.

Saame näha!

tympsa kirjutas:Me oleme siin palju refereerinud igast ennustajate-arvajate pläkutusi Venemaa tulevikust.Igast kapijuudid ja muud karvased ning sulelised

Kuhu reptiilid jäid?

Ma vist täpselt ei mõista, mida säärane järgnevaks 365 päevaks tehtav ennustus meile peaks andma. Mis sellest siis muutub, kui 1. jaanuaril 2016 on Putin pukis, aga näiteks järgmisel kuul enam mitte?
Janukovõts oli ju ka 1. jaanuaril 2014 täiesti ametis ja keegi ei arvanud, et ta juba veebruaris jalga laseb.

Vast oleks ajaühikute asemel olulisem kaardistada suundumusi poliitikas? Tendentse, trende, arengustsenaariume...? Üldjoontes on nende suund minu meelest praegu mõistuspärane. Kuubaga lepiti ära ja Iraaniga räägitakse läbi. Järelikult ei ole Kremlil seal tugipunkte luua võimalik. India ja Hiina on Vene jaoks liiga suur suutäis. Järelikult olulisi liitlasi Kreml ei leia. Üksinda aga väga kaua survele vastu ei pea. Kas areng pöörab Kremli kamba vastu mõni kuu enne või pärast järgmise aasta 1. jaanuari, pole laias laastus tähtis.

Rügaja kirjutas:Ma vist täpselt ei mõista, mida säärane järgnevaks 365 päevaks tehtav ennustus meile peaks andma. Mis sellest siis muutub, kui 1. jaanuaril 2016 on Putin pukis, aga näiteks järgmisel kuul enam mitte?
Janukovõts oli ju ka 1. jaanuaril 2014 täiesti ametis ja keegi ei arvanud, et ta juba veebruaris jalga laseb.

Vast oleks ajaühikute asemel olulisem kaardistada suundumusi poliitikas? Tendentse, trende, arengustsenaariume...? Üldjoontes on nende suund minu meelest praegu mõistuspärane. Kuubaga lepiti ära ja Iraaniga räägitakse läbi. Järelikult ei ole Kremlil seal tugipunkte luua võimalik. India ja Hiina on Vene jaoks liiga suur suutäis. Järelikult olulisi liitlasi Kreml ei leia. Üksinda aga väga kaua survele vastu ei pea. Kas areng pöörab Kremli kamba vastu mõni kuu enne või pärast järgmise aasta 1. jaanuari, pole laias laastus tähtis.

Rügajal mõistlikud mõtted.
Tympsa siin pani ennustusvõistluse alule.
Ära irvita midagi, ei nüüd ega aasta pärast. See sinu ennustus võib paika pidada ja Putin pukis olla.
Ainult rubla kursi osas oleksin teist meelt - aastaga peaks venel papp otsas olema ja rubla odavam.
Lisan näitena juurde, et augustikahuritest veebruarirevolustioonini läks kaks ja pool aastat. Lihtsalt näiteks.

Mis puudutab seda sanssoonide leevenduste diili, siis see on väga pragmaatiline. Putin laseb hambad dombassi küljest lahti ja saab odavamalt -mitte midagi pakkudes ta seda ei tee - pole midagi kaotada (st. võita)

Krimmi värk on niikuinii pika vinnaga, küll aga võib siis, kui kremlis võim vahetub, ühe hoobiga otsustatud saada.
Siia otsa tegelikult U õppetundide teemasse - siin mainiti, et "ise andsid vastu hakkamata käest ära"
Vaadake, kui tähtis on ikka kasvõi natukenegi vastu paugutada

Sanktsioonide leevendamist on hea lubada, aga Putinil ei ole kerge välja tõmbuda. Kerge oleks siis, kui osalust tunnistataks, aga see ei käi mängureeglite juurde. Saab ainult vaikselt bojevikkude varustamise kokku tõmmata ja nad ilma ehk ukroppide hooleks jätta. Ja siis vallutavad ukropid ida-alad tagasi ja kõik ideelised bojevikud (paljud Venemaalt) lähevad üle piiri Venemaale. Neil on vere maitse suus, Putini peale ka pahased ja mida nad veel seal Venemaal võivad teha...
Nüüd on Donbassis rahu ja kõik justkui ilus. Et sanktsioonide kehtestamine algas Krimmi pärast, siis puhtalt näo säilitamise pärast ei saa Lääs kõiki sanktsioone ka tühistada. Ehk Putin saab ka kõige parema tahtmise juures mingi pooliku asja ja peab jumalat paluma, et asi ei läheks inertsist hullemaks. Lisaks suur hulk rahulolematuid Strelkovi fänne. Et natsionalismil on Venemaal oluline kandepind, ei ole neid Donbassi veterane lihtne käsukorras tasalülitada. Käsu saaja võib mõelda samamoodi ja ei pruugi käsku täita.

Venemaa rahandusministri Anton Siluanovi aastalõpuintervjuus olid mõned kummalised laused nagu "ja ka sellest ei piisa" ning "kui kohe midagi ette ei võeta".
Esimene puudutas 10% eelarvekärbet 2015 a , mis tema arvamuse kohaselt ei ole piisav ja teine üldisemat laadi rahanduslikke ümberkorraldusi inflatsiooni ohjeldamiseks. Ametlik retoorika ütles inflatsiooninumbriks 10,5%, Siluanov väitis selle olevat vähemalt 11,5, mis aga vajavat veel täpsustamist. Oletatavasti siis suurem?
Miks ma sellest räägin?
Aga sel põhjusel, et rahandus on tema vastutusala ja kui rahandusministrilt tulevad sellise ülesehitusega laused, nagu nad tulid, siis järelikult on asja arutatud ja Siluanovi kabineti ettepanekud ei ole läbi läinud. Ja mitte ainult. Pole vastu võetud ka konkreetseid otsuseid ega meetmeid, millest riigi rahandus peaks juba täna juhinduma, vastasel korral poleks minister sellist ennast väljavabandavat retoorikat kasutanud. Sisuliselt jättis ta endale võimaluse hiljem konstanteerida " A mis ma teile ütlesin, ah"?
Ehk siis see, mis ma tahtsin õelda oleks, et venelased alustavad rahandusaastat ilma konkreetse plaanita, improviseerides, mis ministri arvates pole mõistlik. Ju siis pole ka.

1. Ma tahaks tänada Yks-i - mõni leht tagasi tehtud väga hea postitus nafta omahinna kujunemisest Rosnefti aruande näitel oli kaugelt üle siinse lõime keskmise. Kahjuks jäi see suurema tähelepanuta. Tõenäoliselt seetõttu, et sealt vaatas vastu tõsiasi, mis suuremale osale siinsest lugejaskonnast on vastukarva - praeguse nafta turuhinna juures paneb VF tasku ikka korraliku kopika ja jääb seda tasku laduma veel ka oluliselt madalama hinna juures.
2. Tõstke see ennustuse osa siit lõimest välja - ei tahaks siit lugeda kohvipaksu ennustusi. Ja üldse - mina loeks huviga prognoose, mitte ennustusi. Kes neil vahet ei tee (üks foorumlane lausa võrdsustas need), ei oma lihtsalt oskusi ja võimet prognoose teha.

HUA!

2korda2 kirjutas:praeguse nafta turuhinna juures paneb VF tasku ikka korraliku kopika ja jääb seda tasku laduma veel ka oluliselt madalama hinna juures.

Mida see ütlema peaks? Et langegu sissetulekud pealegi 40%, tõusku ka importkaupade hinnad samapalju - niikaua on ikkagi pidu kui need päris nulli kukkunud pole? Kuidas sul endal oleks, kui sissetulekustest 40% ära võtta, eriti kui näiteks majalaen ja autoliising ka kaelas on?

Oluline on see, et venelaste jaoks on olukord märgatavalt halvemaks läinud. Ega nad seda vast ei oodanud.

2korda2 kirjutas:2. Tõstke see ennustuse osa siit lõimest välja - ei tahaks siit lugeda kohvipaksu ennustusi. Ja üldse - mina loeks huviga prognoose, mitte ennustusi. Kes neil vahet ei tee (üks foorumlane lausa võrdsustas need), ei oma lihtsalt oskusi ja võimet prognoose teha.

Ma võin ennustada Venemaale majanduslangust, ning selle jaoks on mul vaja teada ainult seda, et nad planeerivad riiklikku eelarvet kärpida! Ma ei tea mis on vastav kordaja Venemaa jaoks, aga pakun et 10% kärbet tekitab 12..15% majanduslangust seal. Et nad suudaks sellest hoiduda, siis nad peaks olema asjalikumad kui EU juhtkond, aga miskipärast ei usu et nad seda on. Muidugi, nafta hind ei tohi ka tõusta.

Nafta omahinna kohta veel üks selgitav artikkel, mis mõisted paika paneb.
Ei maksa segi ajada naftatootmise omahinda koos leiukoha avastamise ka kasutuselevõtmise kuludega( breakeven price ) ja juba töötava "vana" puuraugu jooksvaid kulusid.Samuti märgitakse ära, et kildanafta puuraugud ammendavad end palju kiiremini kui tavapuuraugud.Seega pikk naftahinna langus hakkab mõjutama ka kildatootjaid, kes peavad aina uusi puurauke puurima ja selleks raha laenama.Samas artiklis väidetakse, et alla 65 dollari barrelihinnaga polegi enam mõtet uusi kildaprojekte ette võtta, tuleb kahjum .

http://www.slate.com/blogs/moneybox/201 ... ouble.html

Mis väga oluline ongi just opereerimiskulu ehk cash cost, seda nii maksudega koos kui ilma maksudeta..


Vene nafta cash cost ilma maksudeta on madal nagu graafikult näha, koos maksudega aga kõrge.( roheline joon )

Samas nagu, ennegi märgatud, maksudega saab mängida ja kui naftahind peaks langema nii madalale, et firmad hakkavad tootmist kinni panema, saab neid alati alla tuua, et suurfirma tootmist ja ka maksumaksmist jätkaks.

Vene nafta cash cost ilma maksudeta on madal nagu graafikult näha, koos maksudega aga kõrge.( roheline joon )

Samas nagu, ennegi märgatud, maksudega saab mängida ja kui naftahind peaks langema nii madalale, et firmad hakkavad tootmist kinni panema, saab neid alati alla tuua, et suurfirma tootmist ja ka maksumaksmist jätkaks.

Seal see raskuspunkt ongi: kui makse vähendada, siis jäävad nad riigituludesse laekumata. Aga kui enam jagada ei ole, siis tuleb ka valitsemisega kiire lõppmäng

Forbes arvab, et Vene eelarve tasakaalustamine on imelihtne - tuleb vähendada sõjalisi kulutusi. Aga räägi seda Putinile, hoopis tõsta on vaja neid, hädasti vaja - nagu joodikule rääkida joomise mahajätmisest (see pole Forbesilt).

http://www.forbes.com/sites/timworstall ... he-budget/

Yks- i poolt ülesriputatud tabel on tõesti ülevaatlik, seda ei saa salata.
Andmed selles tabelis käsitlevad kolme viimast kuud seisuga 30 juuni 2014, ehk siis nn kuldaega kui nafta hind maailmaturul oli tipus.
Puhaskasum (auditeerimata) 171 miljardit rubla. Dollar tiksus rahulikult miski 30 rutsi peal.
Puhaskasum 3 kuu kohta moodustas siis 5,5 miljardit dollarit.
Täna on nafta hind maailmaturul kukkunud ca 46%, dollar maksab aga 64,48 rubla.
See tähendab aga suurt ettevaatust ja rehkendamist.
Tabel ei anna mingit aimu käesoleva aasta laenude refinantseerimiskuludest, mis (kui see protsess üldse õnnestub) võivad olla väga suured.
Kui laene refinantseerida ei õnnestu, siis tuleb need tagasi maksta. Detsembris nii läks ja tagasi maksti ca 7 miljardit dollarit, selle aasta veebruaris on järjekorras veel ca 6,9 miljardit. See on siis ainult see osa välislaenust, mille eest Rosneft omandas TNK-BP.
Rosneft taotles lisaks vene riigilt mullu novembris-detsembris 44 miljardi dollari suurust laenu, et maksta ka ülejäänud laene ja jätkata tegevust.
Euroopa majandusanalüütikute hinnangul on Rosneft liiga suur, et riik saaks lasta sel muutuda maksejõuetuks.
Vene riik minu andmetel laenutaotlusele vastanud ei ole, kui vastab, ehk siis saab aimu ka kompanii tegelikust finantsmajanduslikust olukorrast,
praegu tundub see olevat siiski päris hapu.

2korda2 kirjutas: Tõstke see ennustuse osa siit lõimest välja - ei tahaks siit lugeda kohvipaksu ennustusi. Ja üldse - mina loeks huviga prognoose, mitte ennustusi. Kes neil vahet ei tee (üks foorumlane lausa võrdsustas need), ei oma lihtsalt oskusi ja võimet prognoose teha.

HUA!

Majandusprognoosidega on asi muidugi nii, et krahhe ja suuri vapustusi ei prognoosita nagu eriti kunagi, sest lisaks prognoosimise ebatäpsele iseloomule, võib selline prognoos omakorda mõjutada majanduse käekäiku halvemuse suunas.
Meenutagem või Eesti 2009. aasta Rahandusministeeriumi majandusprognoosi, mille pealt võeti detsembris 2008 vastu eelarve. Aluseks võeti selline paha aga, talutav miinus 3,5% SKT-st, kusjuures veel augustis 2008 prognoosis Rahandusministeerium SKT 2,6% tõusu 2009. aastaks. Tegelikult tuli 14, 1% langust.

No, mis on võimalike murdepunktide eel täpsem töö, kas ennustamine või prognoosimine? Samas on isegi prognoosijad seisukohal, et murdepunkt tuleb: tõus pöördub või ilmselt on juba pöördunud languseks. Ja Venemaa ning ka teiste mitte väga tugeva majandusega riikide omapäraks on olnud järsud langused. Prognoosimine (mis loodetavasti mingite mudelite põhjal käib) ei ole antud olukorras täpsem, kui ennustamine.

Martin Peeter,
kummal on rohkem väärtust:
a) prognoos
b) ennustus
Ennustuse korral ei ole täpsus absoluutselt oluline - see on juhus. Välja öeldud ennustusel mingit sügavamat mõtet taga ei ole.
Prognoos võib olla ebatäpsem, aga see on vähemalt põhjendatud. Kui prognoos võtab sisendiks "barrel=60USD" aga poole aasta pealt maksab barrel 50USD, siis saame tõenäoliselt teha prognoosi juba vastava paranduse - vastavalt kasutatud metoodikale me teame, kuidas see väärtus prognoosi mõjutab.


vss ebatäpsuse lahendaks ka ära.
Vene riigi sissetulek ei ole langenud 40%. Üldlevinud hinnangutel moodustab nafta ja gaasi pealt teenitav tulu (nii otsene kui kaudne) umbes poole riigieelarve tuludest. Seega 40% nafta hinna languse korral (gaasi hind on üldiselt seotud nafta hinnaga - langus tuleb hilinemisega järgi) on riigieelarve laekumise vähenemine pigem 20%, kui sedagi. Miks ma pigem väiksemat languse osakaalu (<20%) usun - riigielarvesse ei kuku mitte kogu raha, mis turuhinnaga müües saadakse. Kahel põhjusel:
a) naftatööstus ei ole 100% riigimonopol (isegi Rosneftil on välismaiseid investoreid)
b) riik saab suure osa rahast (maksud, aktsiisid) enne igasugu muid "kuluartikleid" ja valdavalt ei ole need seotud turuhinnaga (nagu siin juba viidatud, võidakse "force majeure" puhul teha erandeid). Vt ka tympsa poolt toodud ilmekat graafikut. Tympsa, (Y)!

NB! Ma ei usu, et VF siit august kiirelt välja rabeleks (või et see praegust joont jätkates üldse võimalik oleks). Enam-vähem üksi ennast kogu maailmale vastandades ei ole see lihtsalt võimalik. Aga ma ei usu ka, et seal olukord kiirelt täiesti käest läheks. Nagu Yks siin juba vihjas - rangelt kontrollitud ühiskonnas on krahhi jaoks vaja oluliselt valusamat ora. Kuniks miljonilinnas saadakse vastanduva meeleavalduse jaoks kokku alla tuhande inimese, ei juhtu mitte midagi.

2korda2 kirjutas:vss ebatäpsuse lahendaks ka ära.
Vene riigi sissetulek ei ole langenud 40%. Üldlevinud hinnangutel moodustab nafta ja gaasi pealt teenitav tulu (nii otsene kui kaudne) umbes poole riigieelarve tuludest. Seega 40% nafta hinna languse korral (gaasi hind on üldiselt seotud nafta hinnaga - langus tuleb hilinemisega järgi) on riigieelarve laekumise vähenemine pigem 20%, kui sedagi. Miks ma pigem väiksemat languse osakaalu (<20%) usun - riigielarvesse ei kuku mitte kogu raha, mis turuhinnaga müües saadakse. Kahel põhjusel:
a) naftatööstus ei ole 100% riigimonopol (isegi Rosneftil on välismaiseid investoreid)
b) riik saab suure osa rahast (maksud, aktsiisid) enne igasugu muid "kuluartikleid" ja valdavalt ei ole need seotud turuhinnaga (nagu siin juba viidatud, võidakse "force majeure" puhul teha erandeid). Vt ka tympsa poolt toodud ilmekat graafikut. Tympsa, (Y)!

Ma väljendusin võib-olla halvasti. Minu jaoks pole olemas lihtsalt raha; Venemaa kontekstis on olemas siseriiklik valuuta (rublad) ja on olemas välisvaluuta. Riigieelave võiks neil ka kenasti tasakaalus olla (kui rubla on odavam, siis on ka naftafirmadel lihtsam aktsiisi maksta), aga kui neil eksport langeb 40% väärtuselt, siis muutuvad neil ka importkaubad samapalju kallimaks (kas täpselt samapalju ja kui kiirelt see täpselt käib sõltub erinevatest asjadest, s.h. nende võimlemisest valuutareservidega), ning see puudutab tavalist venelast igal juhul. Nad on juba märganud, et importkaubad nagu toit, kodumasinad jne, on muutunud kallimaks, ning see ei jäta kedagi külmaks. Seda esiteks.

Venemaad kui riiki puututab impordivõimekuse langemini samamoodi, osaliselt küll ei saa nad importida erinevat tehnikat ka sanktsioonide tõttu. Nad on haavatavad, kuna kodumaine tootmine nende vajadusi ei kata. Aga, see võiks neile olla pigem stiimuliks, et kodumaist tootmist luua. Raha (kodumaine raha = rubla) taha see ei jää - mida iganes nad suudavad teha ilma et peaks midagi välismaalt sisse ostma, ei jää neil kindlasti mitte rahapuudusel tegemata. Siseriiklikku valuutat e. rublasid trükkida suudavad nad kuitahes palju, see ei ole teemaks. AGA, kui nad jahutavad majandust tõstes intressimäärasid, ning eriti, kui nad vähendavad riiklikke kulutusi - siis nad tõmbavad oma majandust kokku selle asemel et seda laiendada, ning nad lasevad endale järjekordselt jalga.

Kui Venemaa oleks mõistlik riik, siis minu arust nad võiksid elada nagu Araabia Ühendemiraadid, müüa naftat ja lasta endale pakkuda head-paremat selle eest. Aga, nad ei ole mõistlik riik ja nad põhjustavad suure osa probleemidest endale ise. Talenti ja teadmisi seal on, aga neid ei kaasata otsustusprotsessi.

Muide, Venemaa kulutuste jm juures on ülioluline aru saada, kas nende väärtust hinnatakse rublades või dollarites. Dollarites vaadatuna on Vene riigieelarve ning s.h. sõjalised kulutused juba kukkunud koos rubla väärtuse kukkumisega.