https://fi.wikipedia.org/wiki/Prikaati_2005
Mida soomlased 1980ndatel sõjaohu korral kavatsesid ette võtta, mina ei tea, sest ei mäleta, kuid ilmselt on õige see, et Moskvaga püüti selliseid suhteid hoida, et mõned kuud enne olukorra kuumenemist sellest eelhoiatus saada. Meenutame, et SKJ oli sel ajal oluliselt väiksema hulga raskerelvastusega ka keskenduti peamiselt oluliste piirkondade enda käes hoidmisele. Jalaväepataljone kavatseti tõsimeeli liigutada ja varustada traktorite ja järelkärudega, mis ei ole nii peen kui soomukiga sõita, kuid kindlasti oluliselt parem kui jalgsi vantsida. Sildade ja tunnelite laengukambritest ning tsiviilkaitsevarjenditest suuremates linnades on juttu olnud. Ilmselt oli rootslaste tava esimesed korrused kuulikindlaks ehitada sama mõttega, et saaks kiiremini positsioone ehitada ja elanikke kaitsta. Tänapäeva Eestis muidugi ehitatakse peamiselt puitkarkassi peale kipsplaatidest ja voodrilaudadest taresid, mille seinad ei pea mingit kuuli ega kildu. KL peaks kaardistama oma vastutusalal olevad kivist ja betoonplaatidest ehitised, selle mõttega, et sinna saaks vajadusel oma tugipunkte luua. Alguses väljatoodud soomekeelne link kirjeldab, mida soomlased tegid enne ajateenijatest kiirreageerimisüksuseid, need olid nn valmidusbrigaadid, see on toortõlge, kuid põhimõtteliselt olid nii maa-, mere-, kui õhuväes üksuseid, mis pidid kriisi korral suutma eriti kiiresti reageerima ja moodustama 3 brigaadi, kes suudavad manööverdada ja iseseisvalt lahingut pidada ning vajadusel 1-2 pataljoni täiendavaid üksuseid suutma oma alluvusse võtta. Maaväel oli selliseid üksuseid 3 - Karjala, Pori ja Kainuu brigaadid, nendel üksustel oli olemas kogu vajaminev sõidukipark ja relvasüsteemid. Kes on kohapeal käinud, teavad, kui suured masinapargid seal kohapeal olemas on. Nende brigaadide reserviste vahetati keskmiselt 5 a tagant ja valmisolekuaja 5 a jooksul käidi tavaliselt ka 3 x kordusõppusel. Struktuur oli praktiliselt sama, erinevus oli ainult selles, et kasutati erinevaid masinaid - Kainuus NaSud ehk pannvaagenid, lõunas Patria AMV, PaSi ja CV 9030.
Prikaati 2005:een kuuluvat seuraavat joukot:
esikunta- ja viestipataljoona (esikunta-, viesti-, tiedustelu- ja esikunta- ja viestipataljoonan huoltokomppania)
staabi- ja sidepataljon (staabi-, side-, luure- ja staabikompanii)
kolme jääkäripataljoonaa (esikunta-, kranaatinheitin-, huolto- ja kolme jääkärikomppaniaa)
3 jalaväepataljoni (staabi-, MP 120 mm, tagala-, ja 3 jalaväekompaniid)
tykistöpatteristo (esikunta- ja huoltopatteri ja kolme tulipatteria)
suurtükiväepataljon, milles 18 155 mm haubitsat 3x6 kaupa kompaniides
ilmatorjuntapatteristo (johtokeskus ja neljä ilmatorjuntapatteria)
ÕT-pataljon (juhtimiskeskus ja 4 patareid, ma oletan et 3 Croatale ja 1 ITO 05)
panssarintorjuntaohjuskomppania
TT-raketikompanii Spikedega
pioneeripataljoona (esikunta- ja huolto-, pioneeri- ja kolme taistelupioneerikomppaniaa)
pioneeripataljon (staabi- ja tagala-, pioneeri ja 3 lahingpioneerikompaniid)
huoltopataljoona (täydennys- ja kuljetus-, kunnossapito- ja lääkintäkomppaniat)
tagalapataljon (täiendus ja transpordi, remondi ja meditsiinikompaniid)
