www.militaar.net

Võiks küll, aga siis ei annaks kindlasti magistritööd välja.
Seal on siiski arvestatud ca 20-30 erinevat kohta ja kas mõned asusid tegelikust rannajoonest 1, 5 või 25 km kaugusel ei oma üldpildi jaoks suuremat tähtsust.

Jutt ei olnud sellest, kui kaugele rannajoonest jäävad puuraugud, vaid sellest, kui kaugele rannajoonest jäävad nende põhjal interpoleeritud punktid.

Mitte et see enam vähimalgi määral teemasse puutuks.

Ma saan aru, et teie arvates osad puuraugud asusid tollases meres?
Kui kaugel rannajoonest sisemaa suunas võiks pidada puurauku enam mitte rannikul (ja kuidagi teistmoodi kliimas) asuvaks?

Ei, edelapoolne puurauk vist on siiski Ermistu järv, mis on Antsülüsjärve jäänukjärv. See vees olek käis ilmajaamade kohta, aga puutub tegelikult vähe asjasse.

Ma täpsustasin, mida silmas pean, mõni postitus tagasi: viewtopic.php?p=694021#p694021

Kas siis teie arvates (pean üle küsima, sest ei loe varasemast vestlusest välja) tekib ranniku piirkonnas asuvate puuraukude andmete põhjal sisemaa suviste õhutemperatuuride interpoleerimisel süstemaatiline viga, mille suurus on rannajoonel asuvatel puuraukudel max ja väheneb kuni 0-ni kui puuraukude kaugus rannikust on 25 km või rohkem?

Seda võib-olla ka, aga pole isegi vahet, mille põhjal interpoleeritakse. Viga tekib olenemata sellest, kuidas on saadud kinnispunktide andmed, sest kaugus kinnispunktidest pole ainus, mis loeb, kui nende vahel lookleb kuidagi omasoodu rannik. Seda viga saaks vähendada, suurendades kinnispunktide arvu (nii et nende andmetes peegelduks juba ka ranniku kuju) või siis kuidagi kaaludes vähestest (antud juhul 2 mandril asuvast) kinnispunktidest lähtuva interpolatsiooni tulemust kaugusega rannikust.

Kui mingisugust viga saab vähendada mõõtepunktide lisamisega, siis on tegemist juhusliku veaga ja selle muutmine ei ole autoril võimalik, kuna tema vaid analüüsib ol. olevaid andmeid.
Juhul kui oleks tegemist süstemaatilise veaga ranniku-sisemaa erinevuste interpoleerimisel, kas sellise vea esinemismuster võiks olla jälgitav tänapäevaste kliimakaartide põhjal?

Energiakandjate hinnatõus ei ole üldse rohepöördega seotud.

Nord Pooli elektribörs on novembri vältel esitanud tarbijatele vigaseid andmeid.
https://majandus.postimees.ee/7395891/n ... 3VGjk4Vnaw

Ja homme ületab elektri kWh hind 0,5 eur piiri.
Ehk elektri pistikupesast võetud energiahind ületab 3 korda, tankurist võetud vedelkütuse energiahinda.

Nuh, paneme siis homme kõik oma genekad urisema.

Some kirjutas:Nuh, paneme siis homme kõik oma genekad urisema.

Õnneks on ahju ja kamina jaoks puid, teleka asemel saab vaadata tahvlit, mille laeb täis kuskilt avalikust punktist ja õhtuse vaba aja saab veeta naaberomavalitsuse tervisekeskuses, jõusaal, ujula, spaa, saunad, ja kõik ette ammu ära makstud...

croman40 kirjutas:Kui mingisugust viga saab vähendada mõõtepunktide lisamisega, siis on tegemist juhusliku veaga

See jäi arusaamatuks.

Kui mõõtepunkte lisada ja tulemus keskmistada siis

... tulemus keskmistub
... aga viga ruutkeskmistub

Ehk siis JUHUSLIKU vea korral 4x mõõtmine vähendab müra 2x.

Aga ainult eeldusel et viga ei ole mõõteandmete ja iseendaga korrelatsioonis.

Kuulge, me ei räägi siin juhuslikust veast. Me räägime sellest, et kahe andmepunkti põhjal interpoleeritakse väärtusi, mida mõjutab neist sõltumatult ka täpselt teada olevate koordinaatidega rannajoon. Nende kahe andmepunkti põhjal ei ole võimalik nende vahele jääval alal rannajoone asukohta ega seega ka mõju hinnata. Mis siin nüüd jälle nii keerulist on...?

OLAVI kirjutas:Ja homme ületab elektri kWh hind 0,5 eur piiri.

Kust see graafik pärit on? Mina vaatan siia ja kuigi hind on krõbe siis nii krõbe siiski ei paista.

Kriku kirjutas:Kuulge, me ei räägi siin juhuslikust veast. Me räägime sellest, et kahe andmepunkti põhjal interpoleeritakse väärtusi, mida mõjutab neist sõltumatult ka täpselt teada olevate koordinaatidega rannajoon. Nende kahe andmepunkti põhjal ei ole võimalik nende vahele jääval alal rannajoone asukohta ega seega ka mõju hinnata. Mis siin nüüd jälle nii keerulist on...?

Üldiselt loetakse kõik vead või nüüdsel ajal määramatused juhuslikeks ehk tõenäosusega seotuteks, aga tekkeviisi põhjal võib osad määramatused liigitada ka süstemaatilisteks.

Nüüd antud töös on ilmselt tegemist kaudmõõtmisega, kuna keegi seal temperatuuri otselt ei mõõtnud ehk tulemus saadi erinevate füüsikaliste suuruste vaheliste seoste ja valemite abil. Igal neist suurustest on oma määramatus, mis jääb alles, liituvad ja peaks olema näidatud lõpptulemuses – selle puudumine on minu hinnangul tegelik miinus.

Kriitika uurimispunktide vähesuse üle jääb arusaamatuks – kui palju võiks neid siis olla? Kaks korda rohkem, aga veel parem oleks v-o 10 korda rohkem? Loomulikult saab lõpuks väiksema osamääramatuse, aga selles töös on tegemist 500 a. perioodi keskmistega, leitud arvutatud temperatuuridest hälbega +/- 3...5 kraadi ja lokaalse rannajoone asukoha mõju on liitmääramatuse jaoks kindlasti ebaoluline. Kui arvate, et on siiski oluline, võiksite oma hinnangut ka numbritega illustreerida.