Kas N Liidus oli ka midagi head?

[vanahalb]

Brežnevi aeg küll ja ühtlasi olümpia-aasta ja sellepärast tunduvadki CIA meestel marukanged seemned olema. 1980 täheldati Tallinnas vabamüügil banaane, Cameli sigarette ning muud manduva Lääne kraami. Liha ka.
Muidugi kui raport kuskil oktoobrikuus tehti, võis pilt kurvem olla. Peapööritus edusammudest. Või võrdles CIA novembrit ja juunit ning järeldas , et viljaembargo tõttu on nüüd näljahäda.

[oleeg]

Nüüd on jälle paslik kirjutada nõukaaja tühjadest lettidest ja näljapaistetuses oktoobrilastest…

Kuidas härrad soovivad

Külades leiva ja muude toiduainete müüki ei toimunud. Tulenes see asjaolust, et oldi hädas linnaelanike toitlustamisega. 1947. aasta talvel teravnes olukord toitlustamisega isegi Moskvas. Ei suudetud tagada katkematult leiva olemasolu pealinnas leivakaartide vastu…
1948. aastal lõppes linnades leiva ja saiatoodete, kruupide, rasvainete ja suhkruga kauplemine pärast poodide avamist 2-3 tunni jooksul. Poodide juurde tekkisid järjekorrad hommikul kella 5-6 ajal.

2 aastat pärast suurt kähmlust st 1947. aastal ulatus kuni 1 aastaste laste suremus 508 000-ni. Võrreldes 1946. aastaga suurenes laste suremus 228 000 võrra ehk 45 %.
Võiksin jätkata…

Enne toitlustamisega seotud käsikähmlusega ühinemist võiksid tulevased osalised tutvuda järgmiste märksõnadega: septiline angiin (1934-1945) ja alates 1945. aastast aлиментарно токсическая алейкия Õnneks pole ma meedik ega oska täpset vastet leida
Vene keele tundjad saavad pisut aimu:Алиментарно токсическая алейкия пищевой микотоксикоз, возникающий при употреблении продуктов из перезимовавших в поле ...

„Mikojani pajuk“ (1933.a. ) oli see, mida tavaline kodanik ei näinud ja millest nomenklatuur kinni hoidis… Kehtis veel pikalt pärast kähmlust...

Postituse mõte? Olgem ettevaatlikud oma soovides...

terv
o

[Kapten Trumm]

Eilses Reporteris oli selle saate kollast formaati arvestades suhteliselt asjalik teemakäsitlus noorte kehalisest vormist (just teenistuse võtmes).
Mulle isiklikult oli üllatav kuulda, et kehaline kasvatus gümnaasiumis polegi kohustuslik (ja mõistagi sealt slangitakse)

Samas nutame, et haigekassal ei jätku raha ja mis saab siis kui töötegijate arv on veel langenud ja ülalpeetavate oma kasvanud
Samas näib, et elementaarne inimese tervisele vundamendi panemine ehk kehaline treening kasvueas (kus määratakse laias laastus organite suutlikkus ja hiljem kopse ja südant naljalt ei kasvata) on jäetud mingiks arusaamatuks läburajaks valikuvabaduse sildi all.

Mingeid arvestatavaid tasuta või sümboolse tasuga sportimisvõimalusi täna pole. Kuna mul on kolm kooliealist last, siis väike ettekujutus ikka on, alla 70 euri kuus per nägu hakkama ei saa. 3 korda nädalas sõbrannaga pool tundi rattaga sõita on tore lõõgastus, kuid treeniv efekt on olematu. Ise tehes ei osata metoodikat ja tehakse madala kasuteguriga tööd, selleks on ikka vastava kvalifikatsiooniga treener.

Vat see on kahjuks üks valdkond, kus eelkäijad ENSV-s selgelt edukamad olid, põhjus oli võibolla vähe teine kui üldine rahvatervis (nt terve ja tugev kahuriliha N.armeele), aga selle üldist kasutegurit ei maksa alahinnata. Eestis tuleb väga käbedalt toimiv massispordisüsteem tööle panna, mitte fantaseerida suhkrumaksudest. Kes selle läburaja tagajärjed tulevikus kinni maksab? Võtame Kreeka moodi laenu Hiinast?

[mx77]

Lugupeetud KT, kooli kehaline oli minu arust küll nõuka ajal suht mõttetu, kui lähtuda üldfüüsilise kehalise treeningu seisukohast. Esiteks oli tunde vähe (oli vist 2x 45 minutit nädalas) ja kuna põhieesmärk ei olnud mitte treening vaid mingite normide täitmine, siis suurem osa ajast oli mingi oma järjekorra ootamine kuskil rööbaspuude või palliviske sabas.
Tasuta treeningrühmasid oli küll rohkem, aga sellega on asi sama nagu praegugi - seal käisid need, kellel asja vastu huvi oli. Mu tutvusringkonnas käib palju lapsi igasugustes treeningrühmades ja ei ütleks, et mittekäimine võiks raha taga kinni olla, kui veel vähekenegi sportlikke eeldusi ja tahtmist on, siis on trennid täitsa tasuta.

Selles osas oli nõukasüsteemi eesmärk küll sõjaväe jaoks kahuriliha kasvatamine aga et see süsteem iseenesest oleks taganud vinge rahvatervise vaidleks küll vastu. Tolleaegsetel noortel olid lihtsalt muud huvid a tegevused, mis olid paljuski füüsilist laadi tegevusega seotud. Kui oletada näiteks, et nõukaajal oleks ka see arvutimaailm ja internetindus sama arenenud, kui ta nüüd on ja riik ei tsenseeriks seda oleks seis sama olnud, kui praegu.

[Kapten Trumm]

Minul oli 4x45 min nädalas keskkoolis.
Lisaks ei saa unustada, et tugev 2/3 poistest käis mingis treeningrupis ka.
Sestap oli meil keskas klassis vist ainult üks tüüp, kes ei suutnud kordagi lõuga kangile tõmmata.
Mingeid rööbaspuid tehti rohkem põhikooli aegu, keskas oli meil tavaline menüü 6 km metsajooks (talvel selle asemel suusatamine) ja siis tunnike korvpalli või raua tõstmist kohalikus tõstesaalis.

Internetid ja feissarid on rohkem aja raiskamine, kui heade hinnetele õppida ja 3 korda nädalas trennis käia, siis polegi seal mölutamiseks aega.

Lugupeetud KT, kooli kehaline oli minu arust küll nõuka ajal suht mõttetu, kui lähtuda üldfüüsilise kehalise treeningu seisukohast. Esiteks oli tunde vähe (oli vist 2x 45 minutit nädalas) ja kuna põhieesmärk ei olnud mitte treening vaid mingite normide täitmine, siis suurem osa ajast oli mingi oma järjekorra ootamine kuskil rööbaspuude või palliviske sabas.

Vaata Tartu maratoni osalemise statistikat läbi aja...ENSV aegsed osalejate arvud on tänini saavutamata....rööbaspuude sabas seismiseks massisporti nimetada ei saa, sest sabas seismisega maratoni ei läbi.

[hillart]

Lugupeetud KT, kooli kehaline oli minu arust küll nõuka ajal suht mõttetu, kui lähtuda üldfüüsilise kehalise treeningu seisukohast. Esiteks oli tunde vähe (oli vist 2x 45 minutit nädalas) ja kuna põhieesmärk ei olnud mitte treening vaid mingite normide täitmine, siis suurem osa ajast oli mingi oma järjekorra ootamine kuskil rööbaspuude või palliviske sabas.
Tasuta treeningrühmasid oli küll rohkem, aga sellega on asi sama nagu praegugi - seal käisid need, kellel asja vastu huvi oli. Mu tutvusringkonnas käib palju lapsi igasugustes treeningrühmades ja ei ütleks, et mittekäimine võiks raha taga kinni olla, kui veel vähekenegi sportlikke eeldusi ja tahtmist on, siis on trennid täitsa tasuta.

Äratoodud postitus pole küll minule adresseeritud, kuid tahaksin siiski ka omalt poolt seda pisut kommenteerida.
See, et personaalselt sinu kehalise tunnid just taolised välja nägid, on paraku küll nimetatud ainetundide osas kahjuks sinu, ja ainult sinu enda negatiivne kogemus, mis siiski reeglina mujal samalaadset kinnitust ei leia. Ehk siis - teil juhtus just selline normitäitja õpetaja olema, õnnetul kombel.
Trennis käivad muidugi ka praegu need, kes tahavad, kuid vahe on selline, et kui siis käisid KÕIK kes tahtsid, siis nüüd käivad need, kes tahavad ja kellel selleks ka raha on. Aga seda, va raha, ei ole valdaval osal peredest mitte. Ja ei tasu seda mitte Tallinna põhjal otsustada, kus riigi mastaabis niigi keskmisest kõrgem tööhõive ja keskmine kuusissetulek on. Ka väljaspool Tallinnat on Eestimaa.
Mis puudutab toonast vastava vanuserühma kodanike tervislikkus eisukorda, siis see on tõsiasi, et see keskmine oli siis parem, kui praegu ja seega see hinnangukriteerium kvalifitseerub täielikult teemasse. Ehk siis - see oli tollal parem (keskmiselt). Asjaolud, miks see selliselt oli, on hoopis teine küsimus. Seda enam, et seda ainult kooli kehalise kasvatuse tunniga põhjendada, oleks kaunis primitiivne lähenemine asjale. Oli see nüüd igasuguste mõjurite kõrvaltoimena ilmnenud fakt, või sihiteadlikult sellseks kujundatud, ei ole samuti selle teema alla kuuluv arutlus.

P.S.
Võtame näiteks selle trenniskäimise.
Kuna ise selle alaga toona tihedalt kokku puutusin, siis toon paar näidet. Kes tegelesid toona tehnikaspordiga? Näiteks autoralli, ringrajasõidu, motokrossiga? Need, kes seda ikka ise väga tahtsid, leidsid selleks alati võimaluse. (Mina ise olin kah siis üks taoline tahtja.) Mis on siis nüüd meie armsas Eestis juhtunud? Polegi nagu enam noorte hulgas tahtjaid või on lihtsalt meie tehnikaspordisoon totaalselt kärbunud ja selle asemel on end hoopis näiteks sama vanad omasooiharad hakanud osakaalu suurendama? Miks vaid mõned Eestimaalt pärinevad nimed on aeg-ajalt tabloide katnud? Eks see selgu kohe, kui hakata natukenegi uurima, kes nende sportlaste vanemad on ja mis rahadega seda tehakse. Ja see ei tarvitse põrmugi nii olla, et need avalikkusele tuntuks saanudnimed ka tõepoolest sellel spordialal andekad oleksid olnud. Hoopistükki mitte. Lihtsalt neile võimaldas selle spordiga tegelda nende sugulaste paks rahakott. Toona jäi see komponent suures osas välja ja spordis võisid tõepoolest need n.ö. päristalendid välja tulla. (miks ütlesin "suures osas"? Sest tegelikult pidi ka siis selle päris hea tehnika saamiseks nii seda, kui teist, n.ö. mitteametlikult kompenseerima, kuid see oli ikka nn. kommirha praegusega võrreldes.).

[Actual]

Nõuka aeg oli lastel füüsilist tegevust rohkem. Just vabal ajal rohkem, enda mäletamise järgi oli pärast koolitundide lõppu suur tung teistega õue minna, kas rattaga sõitma, jalkat taguma, kelgutama-suusatama, kuskile ehitusele või varemetele turnima. Tihti oli probleeme kus vanemad pimeduse saabudes pidid vitsa ähvarduste saatel lapsi tuppa sundima, vaja ju ka kooliülesanded teha ja uneaeg ka kohe-kohe käes. Paljudel oli probleeme koduste ülesannetega, järgmiseks koolipäevatundideks ettevalmistusega, täpsemalt jäid need unarusse, mis muidugi õpiedukusele hästi ei mõjunud.
Kui vaatan järeltulevat põlve, sisustab nende vabast ajast suure osa arvuti, videomängud, tahvelarvuti, telekas. Isegi kui sõpradele külla minnakse, päädib ka seal koos sõbraga tundideks videomängu taha unustamisega. Nõuka aeg seevastu arvutit-internetti-videomänge ei olnud ja telekas oli suhteliselt mõttetu kast lapsele, telekanaleid oli vähe ja neist lapsele vaadatavat veelgi vähem. Tänapäeval on telekanaleid kümneid-sadu ja on ka lastele mõelduid kanaleid kust sisu tuleb nonstop 24/7.
Tänapäeval laste toas ekraanide ees konutamine sobib ka vanematele hästi - laps tegeleb nagu oma asjadega, vaikus on majas ja ühtlasi on järglane kenasti silma all. Väljaspool kodupiire, õues, võib juhtuda igasugu koledaid asju, läheb veel linnapeal jõlkudes pätiks kätte, kukub süstla otsa või jääb lihtsalt auto alla või kellelegi ette

Kehalise kasvatuse kohapealt mäletan, et kehalise tunnid olid au sees ja oodatud, vähemalt enamus poisse eelistas kehalise tunde klassiruumis istumisele. Ei mäleta ka suuri puudumisi, oli üks poiss, kellel oli sündimisest saati mingi südameviga ja tema kaasa ei pidanud tegema, vaatas niisama pealt. Olid muidugi klassikalised haigusjärgsed vabastused, kus õpetaja vahel pidi lausa keelama, aga kui õpetaja oli ära või vahetunnis, mürasid taastujad ikka. Ja üksikud kipsis jäsemed, mida aegajalt ikka juhtus, ikka vabal ajal muidugi - ka nemad pidid pealtvaataja rolliga leppima.
Lisaks mõjutasid laste füüsist ka igapäeva eluolu, suviti veetis osa lapsi malevates, kus ajutööd ei pakutud, ja ülejäänud osa veetis suve vanavanemate juures, kus tuli samuti tihti anda oma panus rohimisest heinateoni. Lisada veel juurde kohustuslik kartulivõtt nii kodus (vanaema juures) kui ühismajandis, ja füüsilist koormust võrreldes tänasega üleliiagi.
mu jutt siis peamiselt kaheksakümnendate nõuka aja kohta käis.

[Kapten Trumm]

Corvus, see käimasolev kehaline ja üldtervislik mandumine (mis valges ilmas levib, sh ka Venemaal) pole küll mingi areng, mille järgi oma samme seada. Midagi peaks ehk tegema? Loota, et pööbel ehk lambakari hakkab omas vabaduses õiges suunas iseenesest jooksma - oleks naiivne.

Üritada noorpõlves kehaliselt mandunut täiskasvanueas nt terviseprobleemide tõttu järjele ajada on oluliselt valulisem ja kulukam, sest kui kehaliseks soorituseks vajalikud organid jäid kasvueas "mõõtu tõmbamata".

Ja seda jama ei maksa ju see "kannatanu" ise omast taskust, vaid ikka ühiskond, oma niigi kärisevast ravikindlustuse/sotsiaalrahade eelarvest.

Mina löön ka oma lapsed suvel maale ära, arvutit seal pole ja telekas kah katkine ja seda remontima ei hakkagi, istutakse vähem selle ees. Pole vaja linnas niisama mölutada.

[hillart]

Kurat, nutke siis juba 19.sajandit taga, mil pea iga eestlane juba lapsest saati kehalise tööga tegelema pidi! Alustades selat kuskilt 4 või 5 aastasest vanusest. Ainult, et surid kümnest lapsest enamasti pooled või rohkem, ennem kui 30.aastat vanaks said. Võrrelge jah võrreldamatuid suurusi ja siis tehke "märkimisväärsed järeldused".

To-hoh, krt! Mis siin toimub? Keegi ei nuta midagi taga, aga kui teema pealkiri juba seda eeldab, siis seda me ka kirjutame. Kas mõni eeldab selle teema all tõepoolest päevast-päeva kestvat põhjamist, kuidas ikka üks toonane elu ja olemine üks täielik saast ja piin oli, ning et KÕIK toona praegusest halvem oli? Selline absolutism tekitab minus küll igatahes väga suuri kahtlusi taolise väitleja (või mis "väitleja"? Need mehed ju ei tahagi mingit väitlust.) ... hmm-mmm, ei taha s...sti öelda.
Mul on muidugi kahju seda öelda, kuid tõenäoliselt on mõne mehe vaimset arengut ka teatavad lapsepõlve üleelamised rängasti mõjutanud. Aga samas - ega tema, kui väike laps tookord siis ise selles süüdi pole. Lihtsalt saatus oli selline. Võisime ju isegi siit must-valgelt lugeda, kuidas mõnda meist tollel kaugel ajal vanemate poolt solgiga toideti ja kuidas ta end äärmisest vabadusepiirangust päevast-päeva viimase piirini ahistatuna tundis. Tõsi küll, mina ise küll tookord lausnäljas ei olnud ja minu vanemad mind kah solgiga ei toitnud. Ja ei tundnud-teadnud ma toona kah kedagi, kes solgist toitunud oleksid, aga ... Ju siis ka selliseid vastutustundetuid vanemaid oli. Kujutan ette, et isegi seasöök, millist ma sagedasti valmistama pidin (pudruks tambitud keedukartulid koorega), oli vististi parem, kui sellele vaesele poisile ema-isa poolt ette lükati. Seepärast ta siis nüüd nii hingepõhjani kibestunud ongi ja ei suuda tõsiasjadega leppida. Ja ega pole vajagi. Kui ei taha, pole vaja. Ise teab. Ja meie kah teame. Teame, mida ise nägime, mida tundsime, ja selle alusel kirjutame siia oma arvamuse, arvaku keegi teine mida tahes.

[Kapten Trumm]

Kesse siin nõuka aega või mõisategu taga nutab
Jutt ikka sellest, et "omal ajal" olid mitmed täitsa rahuldavalt töötavad asjad, mis meil "arenenud riikide praktika" ja "nõukaaja igandist lahtiütlemisega" on kui laps koos pesuveega aknast välja visatud. Ja tagajärjed juba paistavad, need on alles õied. Viljad tulevad siis, kui 2000ndate alguses sündinud seltskond jõuab 30-40ndatesse eluaastatesse, kus selgub siis tõsiasi, et töötegijatest 30% pidevalt haiguslehel ja haigekassa ülapidamisel on.

Mulle nt on arusaamatu, miks on täna kehaline kasvatus ja riigikaitseõpetus vabatahtlikud, samas nt filosoofia või bioloogia kohustuslikud. Võibolla mulle meeldiks saada inglise filoloogiks, sada aastat mul vaja mata tunnis algebrat tuupida?

[Cyberbear]

Ikka viitsite ja . Loen ja . Eriti nüüd selle teemaarenduse valguses, et lapsed istuvad tänapäeval arvuti taga ainult ja muud ei teegi

[OnuEnn]

"Eriti nüüd selle teemaarenduse valguses, et lapsed istuvad tänapäeval arvuti taga ainult ja muud ei teegi"

jah, ja seda kirjutavad vanamehed, kelle ajast lõviosa möödub militaar.net kommentaare kirjutades...

[Cyberbear]

Arvestataval (loe: võistluskõlbulikul) tasemel rulatamise ja bee-eem-iksitamise kohta ma nii kuulikindlalt siin sõna ei võtaks. Sitkus, tasakaal ja reaktsioonikiirus oleksid märksõnad. Jointis peaga seda naljalt ei tee. Võinoh, aeglustunud reaktsioonikiiruse tõttu ei pruugi siis tagajärjed sugugi naljakad olla. Seal rulaparkides on kahesugust kontingenti, tegijad ja kaasajooksikud ning tase on väga kõikuv. Pealtnäha neil vahet ei tee - kitsad teksad ja ruudulised pluusid on univorm. Aga mis minu meelest peamine, et tänavasport leitakse ise üles. Järelikult seal on midagi, näiteks kambakool koos võimalisega noorest verest adrenaliini välja kurnata? Ühtlasi mainin ära, et OnuEnn sai naljast aru, Corvus mitte.

Üldiselt militaarneti passiive ja regulaarse lugejana (peamiselt naudin siin ajalooteemasid) ei suuda ma ära imestada kuidas soliides eas kodanikud just sellel teemal lõputult lasta viitsivad ja alati kui teema tundub olevat ammenunud leiab keegi jälle uue nurga. Ning mulle kui ajaloohuvilisele lugejale ei anna see teema enam ammu midagi. Tahaks lugupeetavate vaidluskunsti meistriklassi jälgida pigem tõsisema ajaloo teemades, või päevakajalistes, kui siin. Vahet sel on mis värvi vanasti iga rohulible oli, roheline või rohelisem?

PS - Miskipärast on mul tunne, et küll te oleksite teinud keskkooli ajal popsu ja (üli)õpilamalevas hapet ja/või seeni peeditinutamise ja viinaviskamise asemel kui oleks võimalust olnud, nagu lääne eakaaslastel. Kutsikad jäävad kutsikateks, või mis ?

[hillart]

Antud teema pealkiri Hillart on "Kas NSVLis oli ka midagi head?". Mitte, et "Kas sellel ajal ka miskit head juhtus?" Sellest lähtugi. Nagu mina, mis minu jaoks tähendab üldistavalt, et NSVL ei olnud hea.

Ja millega siin siis juba 125 lehekülge tegeldakse, kui ÜLDISTAV vastus saab olla ainult üks? Absurdum ruudus, või kuubis, või ...
Ja mitu korda peab mõnele mehele sõnaselgelt, valjusti ja kaksipidimõistmist välistades kordama, et mitte keegi ei nuta seda aega taga. Aga paistab, et ei jõua pärale - ikka see "taganutmise" teema, mida pähe määritakse.

[mx77]

Ja mitu korda peab mõnele mehele sõnaselgelt, valjusti ja kaksipidimõistmist välistades kordama, et mitte keegi ei nuta seda aega taga. Aga paistab, et ei jõua pärale - ikka see "taganutmise" teema, mida pähe määritakse.

No mõni mees ikka nutab, või kui ei nuta siis pisarakese rätikunurka ikka poetab.