www.militaar.net

Ühesõnaga, tagatubades on otsustatud, et varjendeid Eestis ehitama ei hakatagi, kinnisvaraarendajaid ähvardab hullemal juhul "varjumiskohtade" kohustus (loe neljast küljest avatud soklikorruse asemel tuleb ehitata kinnine).

Ühest küljest toetab see tänast eduraportöörlust, et meid ei ohusta miski - teisalt aga välditakse ebapopulaarseid otsuseid - kesse ikka tahab uue tammeparketi või köögitehnika asemel maksta mingi arusaamatu "varjendi" osakut. Looduses on tihtipeale sellised kergemeelsete arusaamadega liigid välja surnud.

Tsiteeritud Eesti Vabariigi esipritsumees on kahtlemata lahe säga ja jutt jookseb hästi, kui on vaja valitsusele urrukasse pugemiseks Päevalehes eduraporteerida, paraku ei suuda teemas püsida. Teema on ikkagi see, et viimased kolmkümmend aastat on Eestis kodanikukaitsega, täpsemalt varjenditega rehepappi tehtud ja nüüd on aru saadud, et varjendeid nagu polegi? Lolli mölaga rahva ees tola tegemise asemel võiks mõistlikku nõu anda, kuidas näidateks olemasolevaid võimalusi paremini kasutada? Näiteks kui suur ja sügav maakelder tuleks kaevata, et pere saaks seal kapsatünni ja moosipurkide vahel näiteks ööpäeva rahulikult mööda saata. Soome maapiirkondades on tavaline, et maja kõrvale on söögi hoidmiseks koht ehitatud, tavaliselt siis maa sisse, betoonblokkidest ja paksu liivakihi all. Kui sinna veel korralik metallist uks panna, siis annab väiksema varjumisekoha möödu välja küll ja kindlasti on tugevam, kui mõni magala korterelamu kelder.

Eriti äge oli kinnitus, et me oleme nüüd "kodanikukaitsega" UKR sõjaeelsel tasemel

Kiievi (NSVL aegne I kategooria linn) oma Tallinnast palju suurema varjendivõrguga teleporteerus kuidagi Tallinnasse?
Ja nagu mäletate, siis juba sõja esimesel päeval UKR-s sireenid reaalselt undasid ja rahvas istus metroojaamades varjus, mitte ei hakatud kontseptsiooni ja hanget koostama.

Ja noh

Margo Klaose sõnul soovib päästeamet, et inimesed teaksid, mis neile kaitset pakub, ega muretseks ülemäära selle pärast, kas selle asja nimi on varjend, varjumiskoht, avalik varjumiskoht või turvaruum.

Selline käsitlus on suisa eksitav. Asi on selles, et keskmine nuustik ju EI TEA, misasi täpselt kaitseb või mis on vahet varjendil või "turvaruumil". Ja kui meil laiem avalikkus seda teaks, siis küllap kogutaks allkirju ja avaldatakse meelt PA/SM ees. Paljud ilmselt avastavad "varjumiskohtade" idee letaalsuse siis, kui ümberringi läheb andmiseks ja S-300d lõhkevad pisut lähemal kui majadevahelisel parkimisplatsil.

Selline ajude gümnastika: uurige välja, mitme evakueeritava vastuvõtuks peab Tallinna linn valmis olema ja võrrelge seda reaalse põgenike arvuga, mis sõja jalust Tartu ja Narva suunalt Tallinna poole valgub.

Eilses AK-s oli uudisnupp, kuidas Harkovis kolivad koolid maa alla. Esiteks metroojaamadesse ja uusi pidi ehitatama juba maa alla (vist siis keldrikorrusega hooned rajatakse?).

Seal nagu keegi mingi "varjumiskohtade" fatamorgaanaga ei paista tegelevat, kui kaudtulelöögid iga päev tulevad.

https://jarvateataja.postimees.ee/79568 ... umisplaani

Soovitused hoonele

• Hoidke hoone evakuatsiooniteed läbitavad, ohuolukorras peab olema tagatud koridorides takistusteta liikumine.

• Vaadake üle keldri seisukord – koristada sinna kogunenud prügi ja praht.

• Varisemise võimalused on viidud miinimumi - toestamine.

• Varjumiskoht olema varustatud vähemalt kahe sisse-/väljapääsuga.

• Keldrite uksed peaksid olema tugevdatud ning sarjastatud hoone üldvõtmega.

Soovitused ruumidele

• Varjumiseks mõeldud ruumid peavad olema puhtad ning korrastatud.

• Varjumisruumi ei tohi paigutada näiteks soojasõlme või muudesse tehnilistesse ruumidesse.

• Varjumisruumide kõrgus võiks võimalusel olla vähemalt 2,3 m.

• Varjumiskoht peab olema varustatud avariivalgustusega elektrikatkestuste korraks- generaator ja avariivalgustus.

• Varjumiskohas peab olema tagatud piisav hapnikusisaldus õhus- ventilatsioon, õhuklapid või tuulutusaknad.

• Olemasolevad aknad kindlustatakse liivaga täidetud plastik- või tekstiilkottidega.

• Vältimaks keldriruumide üleujutamist peavad vee ja kanalisatsiooni püstikud õhurünnaku ajaks olema suletud ja tühjaks lastud.

• Varjumiskohas võiks optimaalselt olla 1,5 m2 põrandapinda iga varjumiskohas viibiva inimese kohta.

• Varjumiskoha ruumide viimistlemisel kasutada mittepõlevaid materjale.

• Varjumiskoht võiks olla varustatud pinkidega istumisvõimaluse tagamiseks.

• Varjumiskohas võiks olla töökorras sidevahend edasiste tegevusjuhendite ja informatsiooni vastuvõtuks (patarei- või akutoitel raadio).

• Varjumiskohas peab olema joogivee mahuti või pudelites joogivesi arvestusega vähemalt 2-3 liitrit joogivett inimese kohta.

• Materjale toestamiseks ja akende kindlustamiseks on otstarbekas eelnevalt soetada ja eel ladustada.

• Varjumiskoht peab olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega.

• Kuna arvestatakse eelhoiatuse ajaga (72h), saab varjumise ruume vajadusel kasutada muudeks eesmärkideks ja hoida kergesti teisaldatavaid esemeid.

Oeh, ostame kivid ja segud valmis ja kui venelased on piiri ületanud, hakkame tugiseinu laduma ?

Seni, kuni see on soovitus, ei juhtu mitte midagi. Seoses rohepöördega tehakse igasugu nõudeid, mis on kõigile kohustuslikud, miks kurat tsiviilkaitset ei saa käskudega järele aidata??

Smith kirjutas: ↑11 Veebr, 2024 8:59 [..]
Seni, kuni see on soovitus, ei juhtu mitte midagi. Seoses rohepöördega tehakse igasugu nõudeid, mis on kõigile kohustuslikud, miks kurat tsiviilkaitset ei saa käskudega järele aidata??

Sest kui on korralikud ettevalmistused, siis peab hakkama sõdima - kultuuriväärtused võivad hävida!

Meie tsiviilkaitse peamine strateegia on hea nõu ja soe käepigistus.

Kortermajade puhul on probleem rahapuudus - need ühistud, kus mingi koostöövõime on, on teinud ära maja energiatõhusamaks muutmise töid niipalju kui rahakott kannatas (tavaliselt väline soojustus ja heal juhul veel küttesüsteem) ja rohkem nad eriti laenu ei saa, omavahendeid selleks ei jätku.

Need, kus üksmeelt pole või on kriitiline mass pensionäre/umbkeelseid, ei saavuta eales kokkulepet selliste asjade kohta (kui juba reaalselt säästu tõotava soojustusega ei saa). Sest varjumiskoht ju tasuvust ei oma.

25 maja kaupa toetust jagada läheb paar sajandit aega. Ja juba kehtiva kasutusloaga majale midagi kohustuseks teha on juriidiline probleem.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... head-diili

Avastati jalgratas ja Ameerika.

Eriti äge on see et ükski kuradi riigimees ei mõtle selle peale, et need mahutid seisid aastaid lihtsalt "ootel" ja neid ei pruugiks enam olemaski olla.
Noh, konkurents ja rahvusvahelised hanked jne.

Kus siin need turvalised hoiukohad oleks, kus neid Rootsis ja Soomes olnud varusid hoida? Peale selle Miiduranna oma on kõik muu kindlustamata metalltünnid.

Kas peab siis olema ilmtingimata "peale Miiduranna" ?

Kindlustatud hoiukoht on ikkagi selline, mis on nii sügaval maa sees, et sinna ühe tiibraketi või hästi sihitud mürsuga ei suuda katastroofi tekitada. Nii et ku Viimsi maa-alused mahutid selleks kõlbavad, siis andku minna. Muidugi on jama, kui sõja korral kütus on mõne päevaga otsas ja lisa toomiseks kulub kuu, et siis vahepealsed nädalad tuleb peeruvalgel istuda ja valget laeva oodata.

25 maja kaupa toetust jagada läheb paar sajandit aega. Ja juba kehtiva kasutusloaga majale midagi kohustuseks teha on juriidiline probleem.

Ei ole, poliitilise tahte asi.

Praegu on juba olemas EL direktiiv, et kõik hooned peavad D-energiaklassile vastama aastaks 2033. Uskuge mind, et vähemal või rohkemal määral see meile ka kohustuseks tuleb. Hoonetel, millel on juba kasutusluba.

Samamoodi peavad evakuatsiooniteed, suutsuandurid, evakuatsioonivalgustus, tuletõkkeuksed jms nõuded, mis hoone ehitamise ajal ei olnud. Kindlasti olete näinud rohelisi jooksumehikesi vanades mõisates jne. Muinsustakaitse all olevatel hoonetel tehakse küll erilahendusi, kui uksi vahetada ei lubata (paigaldatakse tuletõkketihendid jms).

Kui riik tahaks, saaks väga vabalt sellised nõuded kehtestada ja anda mingi ülemineku perioodi, mil on aega asjaga tegeleda.

Tahtsin öelda seda, et kehtiva kasutusloaga hoone korral hakata nõudma varjendi (juurde)ehitamist pole õiguslikult võimalik - ainult siis saab, kui riik võtab selle kulud ise maksta. Seepärast neid "varjumiskohtade" toetusi jagataksegi. Ehk siis soovides kõikidesse olemasolevatesse keldritesse "varjumiskohti", tuleb need maksumaksja rahaga sinna sisuliselt ehitada.

Analoogne probleem on ka objektidega, mis erastati koos varjendiga, kuid tingimustes polnud kohustust varjendit korras hoida. On selline õiguspõhimõte nagu õigustatud ootus.

Varjendi ehitamist saab nõuda siis, kui ehitusluba veel puudub ja on õiguslikud alused (ehitusnormid, mis varjendit nõuavad) loodud. Tiheasumis ilmselt nõuab see ka detailplaneeringus ära märkimist (nt korruselisus peab seal küll olema).

Parim, mida tänases seisus teha saaks, on
1. leida korteriühistutele jagamiseks rohkem raha ja abistada neid igakülgselt tüüpprojektidega, nõuandmisega jne
2. võimalikult kiiresti luua varjendite ehitamiseks õiguslik raamistik ja asuda seda ellu viima.

Mina on infokildudest aru saanud, et MKM kavatseb selles õigusraamis sussi sahistada ja nõuda põhimõtteliselt keldriga maju, mitte varjendiga maju. Noh stiilis, et soklikorrus on avatud ja seal asuvad parkimiskohad tulevikus teha ei saa. Teab keegi rohkem?

Praegu on juba olemas EL direktiiv, et kõik hooned peavad D-energiaklassile vastama aastaks 2033. Uskuge mind, et vähemal või rohkemal määral see meile ka kohustuseks tuleb. Hoonetel, millel on juba kasutusluba.

Selleks tuleb päris palju toetusrahasid, seda ei eeldata korteriomanike raha eest teha. Tagasiulatuvalt, inimese jaoks olukorda üldjuhul halvendada ei saa ühesti õigusriigis, ühegi direktiivi või "poliitilise tahtega".

www.militaar.net

Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis