120. leht 138-st
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Postitatud: 19 Veebr, 2024 5:44
Postitas Rändur
https://kaitseministeerium.ee/et/uudise ... 6y3EUOuuBE
Kaitseministeerium ja Kaitseliit alustasid kohalike omavalitsuste kriisikoolitusega
18. Veebruar 2024 - 8:45
Kaitseministeerium ja Kaitseliit alustasid sel nädalavahetusel koolituspäevade projektiga, mille eesmärk on koostöös päästeametiga tugevdada kohalikele omavalitsuste valmidust kriisi ja sõjaajal. Esimesest koolituspäevast võtsid osa Ida- ja Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste esindajad.
„Kohalikel omavalitsustel on oma roll riigikaitses – nende ülesanne on elanikkonda kaitsta, korraldada igapäeva elu ja paljudki muud. Lisaks on nad koostööpartneriks meile, sest nemad tunnevad kohalike olusid ja inimesi läbi ja lõhki. Koolituspäeva eesmärk on anda teavet sõjalise kaitse teemal ning kuidas omavalitsused saaksid kriisideks paremini valmistuda ja planeerida, et nad oskaksid riigikaitset toetada läbi teadlike tegevuste, kui selleks vajadus peaks tekkima,“ sõnas kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonnajuhataja Gert Kaju.
Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealiku kolonelleitnant Jaanus Ainsalu sõnul on sellised koolitused olulised ka kaitseväelaste jaoks. „Meile on oluline, et oma rolli riigikaitses teaks ka kohalikud omavalitsusest, sest nii toimib laiapindne riigikaitse. Sõjalise kaitse kõrval on tähtis, et toimiksid hästi ka tugiteenused, mis on inimeste jaoks vajalikud ja tagavad ka keerulisel ajal riigi toimise,“ sõnas kolonelleitnant Ainsalu.
„Omavalitsuste roll, riiklike jõustruktuuride kõrval ja koostöös, on kriiside lahendamisel väga oluline, kuna oleme lähim kontakt elanikule,“ ütles Lääne-Virumaa Omavalitsuse Liidu juhatuse esimees ja Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum. „Omavalitsused on aru saanud, et parim aeg kriisideks valmistumisel, on seda teha nüüd ja praegu, rahu ajal. Käesoleval õppusel võtame kokku senised kogemused, analüüsime ja vaatame koos kahe maakonna omavalitsustega, kuidas seni õpitut veel paremini tulevikus rakendada,“ lisas Vallbaum.
Pärast kirde piirkonda jätkub kohalike omavalitsuste koolitus ülejäänud kolmes regioonis. Koolituspäev lääne regioonis toimub 13.03 Pärnus, põhjas 15.03 Tapal ning lõuna regiooni koolituspäev 27.03 Kirnas.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Postitatud: 19 Veebr, 2024 7:19
Postitas Smith
Selleks tuleb päris palju toetusrahasid, seda ei eeldata korteriomanike raha eest teha.
Kas veame kihla pudelikesele keskmisele konjakile, et omanik (näiteks korteriühistu) peab siiski oma raha mängu panema ja tema osalus võib moodustada vabalt vähemalt pool eelarvest?
https://www.riigiteataja.ee/akt/103082018004
Radooniga tehti samamoodi - 5 aastat anti radooniohtlikel aladel paiknevatel töökohtadel mõõtmisteks ja seejärel abinõude kasutuselevõtmiseks (enamjaolt ehituslikud). Kedagi ei koti, et ostsid 7 aastat tagasi oma firmale suure kontori esimesele korrusele ja siis sellist nõuet ei olnud. Nüüd on ja ükski koer ei haugu, mingit toetust sa selleks ka ei saa.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Postitatud: 21 Veebr, 2024 10:03
Postitas Kapten Trumm
Vaadake eilset Impulssi, tüdrukute kohta väga asjalik tsiviilkaitse-teemaarendus.
Soomlased muidugi hiilgasid taas, oma 20 m sügavusel asuva, 6000 kohalise kaljuvarjendiga.
Oleks ehk pidanud näitama mõnda S1 või S2 kortermaja keldervarjendit ka.
Aga ärge neid veinikeldreid varjenditeks pidage, liiga vähe betooni, et millegi eest kaitsta.
Selline tuleb matta üleni maa sisse ja laepealne täiendavalt kindlustada (nt laepaneelide vms-ga).
Ka Stalini aegne maja, millele Harri Tiido viitas (elab sellises) on nõuka klassifikatsiooniga klass V (0,5 bar), mis on natuke parem kui vundamendiplokkidest sokliga kelder, mida seal PA raha eest rekonstrueeriti (0,2 bar).
Selleks, et tagada vastupidavus 1,0 bar on vajalik raudbetoonkonstruktsioon 30 cm ja 2,0 bar puhul 50 cm. Vene vundamendiplokkides pole mingit armatuuri (ainult niipalju, et tõsteaasad küljes püsiks) ja need plokid pole sokli seinas seotud enama kui natuke tsemendilõhnalise seguga (ma elasin mõned aastad sellises majas, kus keldris oli 0,2 bar-ile arvestatud lihtradiatsioonivarje. Tuul puhul seal vundamendiplokkide vahelt keldrisse.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Postitatud: 21 Veebr, 2024 10:06
Postitas Rändur
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Postitatud: 21 Veebr, 2024 10:07
Postitas Kapten Trumm
Smith kirjutas: ↑19 Veebr, 2024 7:19
Selleks tuleb päris palju toetusrahasid, seda ei eeldata korteriomanike raha eest teha.
Kas veame kihla pudelikesele keskmisele konjakile, et omanik (näiteks korteriühistu) peab siiski oma raha mängu panema ja tema osalus võib moodustada vabalt vähemalt pool eelarvest?
https://www.riigiteataja.ee/akt/103082018004
Radooniga tehti samamoodi - 5 aastat anti radooniohtlikel aladel paiknevatel töökohtadel mõõtmisteks ja seejärel abinõude kasutuselevõtmiseks (enamjaolt ehituslikud). Kedagi ei koti, et ostsid 7 aastat tagasi oma firmale suure kontori esimesele korrusele ja siis sellist nõuet ei olnud. Nüüd on ja ükski koer ei haugu, mingit toetust sa selleks ka ei saa.
See ei ole päriselt nii lihtne, õige vastus sõltub ka tööde maksumusest ja kui koormav see tegijale on.
Radooniteemal piisab võibolla suurema ventilaatori ja jupi venitlatsioonitoru ehitamisest, kohandada üks Mustamäe paneelika kelder millekski varjendi laadseks toob igale elanikule kaasa rahalise koormise tuhandetes eurodes. Muidu on olemas selline elukas nagu õigustatud ootus, eks see selliste asjade takkajärgi kehtestamine lõpeb hetkel, kui kohtus ükskord lüüa saadakse.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Postitatud: 21 Veebr, 2024 22:22
Postitas Smith
Muidu on olemas selline elukas nagu õigustatud ootus, eks see selliste asjade takkajärgi kehtestamine lõpeb hetkel, kui kohtus ükskord lüüa saadakse.
Meil on Eestis sündinud ports lapsi teadmises, et pere sissetulekuid kindlustab järgnevatel aastatel lasterikka pere toetus summas X (mitte sellel eesmärgil, kui mõni ilkuma hakkab) m. Tänasel päeval võib peaminister ühel aastal selle kehtestada ja teisel aastal muuta või kustutada. Ei mingit õigustatud ootust. Mõni on omale soetanud pensionifondiks mõnikümmend hobiautot - müü maha või hakka maksma.
Need energiaklassi nõuded täpselt samas kategoorias, kui seadusesse raiutakse.
Loomulikult ei saa labaselt sundida, aga see praegune tegevus ja sihid kuuluvad ikka naljarubriiki.
——-
Eilsest Impulsist rääkides panite tähele, et muumimamma kekkas märtsis valmiva eelnõuga, kus alates 1200m2 hoonest tuleb rajada ka varjend/varjepaik(mida iganes see viimane ka ei tähenda. AGA selle lisakulu PEAB hakkama kinni maksma kredex, riik või muul moel maksumaksja, aga mitte arendaja. Õigustatud ootus arendada tulevikus kinnisvara ilma lisakuluta

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Postitatud: 28 Veebr, 2024 18:09
Postitas affa
Omavalitsused suudaksid sõja eest päästa mõne protsendi elanikest
Valitsus andis Ukraina sõja teise aastapäeva eel teada, et praegu ei ole riik ega omavalitsused valmis Eesti inimesi sõjaolukorras kaitsma. Viljandimaa omavalitsused suudaksid suure häda korral evakueerida kõigest mõne protsendi elanikkonnast. "Iga pere peab ise leidma konkreetse koha, kuhu oleks kõige õigem sõja ajal pommitamise eest minna," kinnitas Viljandi vallavanem Alar Karu.
https://sakala.postimees.ee/7969596/oma ... -elanikest
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Postitatud: 28 Veebr, 2024 18:25
Postitas Kapten Trumm
Kõige paremini sõja eest kaitstud asula oleks Kose (see Harjumaa oma), kus asulas endas või asula lähedal asub vähemalt kaks NSVL aegset suurvarjendit, mis lühiajaliselt võiks mahutada ehk mingi 2-3 tuhat inimest, lihtsalt ventilatsioon, valgustus ja sissepääsud tuleb korda teha.
Üks on see nn parteivarjend Kose kutsekooli õuel ja teine asub Kosest natuke eemal Vardjal, kus asub endine tsiviilkaitse linnaväline komandopunkt.
Mõlemal peaks maa-alust pinda nii paar tuhat ruutu olema, püstiseismise korral tähendaks kuni 4000 inimest.
Kosel peaks veel mingi kolmas suurem "objekt" ka olema, aga sellest mina ei tea midagi, mingi tagasihoidlikum varjend seal kutsekooli lähedal.
Mujal tuleks loota paneelmajade keldritele, millest 90% pole isegi varjeks kohandamiseks arvestatud.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Postitatud: 28 Veebr, 2024 18:26
Postitas Kapten Trumm
Eilsest Impulsist rääkides panite tähele, et muumimamma kekkas märtsis valmiva eelnõuga, kus alates 1200m2 hoonest tuleb rajada ka varjend/varjepaik(mida iganes see viimane ka ei tähenda. AGA selle lisakulu PEAB hakkama kinni maksma kredex, riik või muul moel maksumaksja, aga mitte arendaja. Õigustatud ootus arendada tulevikus kinnisvara ilma lisakuluta

Selle võiks küll tuimalt lükata arendajate ja uue korteri ostjate kraesse, jõutakse kinni maksta neid aastas 100% kasvavaid hindu, jõuab maksta ka selle 10% lisakulu varjendi ehituseks.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Postitatud: 07 Mär, 2024 14:45
Postitas Kapten Trumm
https://www.delfi.ee/artikkel/120275901 ... -varjendid
Enne muidugi uskuda ei maksa, kui pole näinud nõudeid (et "varjenditeks" ei nimetataks akendeta keldreid).
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Postitatud: 07 Mär, 2024 15:38
Postitas Madis Reivik
Vanade varjendite korrastamisega on see häda, et tuleb teha hange ja siis tuleb peatöövõtja jne jne.
Selle asemel et 10x odavamalt palgata mõned töömehed ja brigadir kes koristavad, keevitavad ja värvivad. Ja panevad vanale ventsüsteemile uue mootori, mitte ei vaheta kogu torustikku jne välja.
Eestlane on mugavusvaene.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Postitatud: 07 Mär, 2024 15:55
Postitas Kapten Trumm
Olles laias laastus kursis sellega, kus varjendid omal ajal olid/on, siis neist meil palju kasu olema ei saa. Valdav osa neid varjendeid asus kohtades, kus täna eriti inimesi ei liigu ja elurajoonides, elanikele ette nähtud oli peamiselt Tallinna vanades linnaosades, tegu on Pätsu või Stalini aegu rajatutega, mille vastupidavust hindas ka nõuka tsiviilkaitse kasinaks. Ja omajagu on neid ka ära lammutatud.
Kõige kõnekam näide oleks vist Õismäe, kus oli üksainus varjend, kuigi elanikke elas seal mitukümmend tuhat. Asus see tehase Teras õuel (asub seal minuteada siiani) ja oli mõeldud tehase umbes 300-le töötajale. Mustamäe oli natuke parem mingi 5-6 objektiga ja Lasnamäe statistikat ajas üles Vana-Lasnamäe oma vanade varjenditega (uues osas neid polnudki).
Tavalised keldrid aga polnud ette nähtud millekski ja seepärast sisaldab sellise keldri ainuüksi enamvähem kõlbulikuks varjumiskohaks kohandamine omajagu töid ja vaeva. Hakkama saavad sellega ainult pisemad (ja kooshoidvamad) ühistud, Tallinna "mägedes" saab see protsess olema enamasti läbikukkumine, seal on suureks probleemiks ka 900 eurose ehituspoe geneka ostmine küttepumpade ja hädavalgustuse toiteks. Väljakutse saab olema ainuüksi selle praeguse kolikambri likvideerimine, lisaks tuleb lage toestada, rajada varuväljapääs jne.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Postitatud: 08 Mär, 2024 16:54
Postitas affa
Siseministeeriumi kavandatav varjendi nõue tõstab hoonete ehitushinda
https://www.err.ee/1609276143/siseminis ... hitushinda
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Postitatud: 11 Mär, 2024 9:49
Postitas Kapten Trumm
See paar % viitab justkui "suvakeldri" nõude plaanile.
Soomes olnud ajaloolised lisakulud on foorumis teemaks olnud, sealt mäletan siiski keskmist arvu seal 7-10% piirkonnas, kas keegi äkki leiab vastava viite?
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Postitatud: 11 Mär, 2024 9:54
Postitas Lemet
Ca 10% üldmaksumusest väitis hiljutises teleusutluses ka mingi kinnisvarategelane. Jutuks olnud 40 000 suure korrusmaja keldrist varjendi ehitamiseks mõjus kaunis kentsaka ja eluvõõrana.