Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
Totenkopf kirjutas:Kuna õhutõrjega on meil lood kehvad, ja tõenäoliselt see olukord ei muutu
Lood on kehvad, aga peab tegutsema nii, et saadaks suur kogus Stingeri taolisi ÕT-rakette. Raha Eestis paistab olevat labidaga tuulde visata, aga kõige olulisema asja peale seda kahjuks ei kasutada.
Kui seda õhutõrjet ei arendada, nii pole mõtet terve riigikaitsel. Sissitegevus on mõttetu enesetapp ilma õhutõrjeta.
Sissivõitlejate relvastus peaks ideaalis koosnema mitte ainult mujale mittesobivast relvastusest (sellised torud lastakse tühjaks ja visatakse minema) vaid peaks olema võimalusel orienteeritud nii, et kasutatav oleks vaenlase laskemoon. Ma ei hakka siinkohal väitlema teemal, kas NATO püss ja moon on parem, kui vene oma. Peaküsimus sõja korral on see, et mis moon on üldse kättesaadav. Kui rahu ajal on eeltöö tehtud, olemas peidikud varudega jne, on pagana hästi. Aga see, et vaenlase tagalas tegutsejatel kiirelt puudus kätte tuleb, on ka fakt. Sissi ainus ja peamine eeldus on liikuvus. Samas tähendab see eelis ka seda, et nad ei saa lõputult moona kaasa tirida ja kõik, mida saab vaenlaselt, peaks olema ka probleemideta kasutatav. Tuleb arvestada, et suur osa peidikutest tehakse küllalt kiiresti vaenlase poolt kindlaks, sest eks neid sisse kinni ikka kukub ja nende kaudu tulevad asjad välja. Seega ei saa peidikud olla väga suured, kuivõrd nad ei saa olla ka väga salajased (mis kasu on sissil peidikust, mida ta leida ei oska). Küllap muutuvad sellised peidikud ka õige pea riskifaktoriks sissidele endile (mis takistab vaenlasel sinna varitsust panemast). Seega, peidikute kasutamise aktiivne aeg ei ole kuigi pikk, edasi tuleb muul kombel hakkama saada.
See, et vaenlase massiivse rünnaku puhul muutub hiljemalt paari nädalaga kohapeal ainsaks vastupanuviisiks sissivõitlus, on fakt.
Teine asi minu meelest on aga see: me liigselt keskendume metsavendlusele. Paraku on aga ka mets siiski suhteliselt lihtne keskkond, kust sisside leidmine nt kopterilt öövaatlusseadmetegagi ei ole eriline kunst. Kui sisse ka ei avastatagi, surub suur avastamisrisk neile siiski peale sellisel tasemel varjatuse vajaduse, et on keeruline rääkida efektiivsest tegevusest. Ehk siis: parem mets kui põld, aga mina pean tänapäeva sisside peamiseks tegevuskohaks siiski linnu. Linnas on sissisõdur võrdne tavalise jalaväelasega. Ja vaenlase eelis rasketehnika osas on linnas kaugelt madalama tähtsusega kui tasasel maastikul.
Ja kui lähtuda puhtalt võitluse huvidest, siis tegelikult on nii, et mida rohkem tsiviliste, seda lihtsam sissidel - on kelle hulka varjuda. OK, OK, võime ju rääkida argpüksidest, kes tsivilistide selja taha varjuvad ja ei tule väljale võitlema, nagu MEES. Aga kas see, kes sõidab tankiga suurtükiväe toetusel üle jahipüssiga talumehest - kas see on rohkem mees?
Parafraseerides tuntud vanasõna: JULGE HUNDI RIND ON HAAVLEID TÄIS. Nii on. Avalikus lahingus ei saa sissid IIAL regulaarvägede vastu. Samas ei saa aga regulaarväed iialgi sisside kombel sõda pidavate sisside vastu, kui nad ei võta kasutusele samu meetodeid. JA MIS ON PEAMINE SKANDAALIDE ALLIKAS IRAAGIS? Just. Regulaarväed hakkasid käituma sissidena (st reegliteta sõda, sõjaliselt ainuõige) ja sattusid just selle eest löögi alla omaenda kodus. Ja te näete - ameeriklased lähevadki sealt koju kindlasti enne, kui Iraagist normaalne riik saab. Kusjuures sõdureid ei võeta kodus vastu üldse mitte kangelastena. Vietnamist juba tuttav lugu.
Läheme veel edasi: Kui venelased Saksamaale jõudnud olid oma suure sõjaga, siis saksa sõdur sõdis vaid selle nimel, et rohkem inimesi jõuaks venelaste eest ameeriklaste poole putkata. Nad ei kasutanud sissitaktikat. Kas see aitas kuidagi tsiviilelanikkonda? MITTE KUIDAGI. Avalik saladus, aga kui palju oli üldse neid vene poolele jäänud saksa naisi, keda EI vägistatud? Meie puhul on seljataga meri ja siin sees ei ole kolmanda riigi vägesid abiks vaenlast kinni pidamas. Arvestades venelaste sõdimistavasid, on meil vaid kaks võimalust:
1. elanikkonna suhteliseks päästmiseks anda kohe ise alla kui karu möuratab (ma ei mõtlegi sellega nõustuda, mis kuradi riiklust me siin sel juhul mängime? 50 aasta pärast näeme jälle püha vaeva, tõestamaks, et me ei tahtnud, eee...)
Või siis
2. valmistuda totaalseks vastupanuks (sest kui me JUBA vastu hakkame, jääb tsiviilelanikkond niikuinii julmalt löögi alla), teadvustades sellest eeldatavaid vaenlasi veel headel aegadel. Kusjuures see ei saa siis olla butafooria. Me peame ise uskuma, mida me teeme ja valmistumagi selleks algusest peale täie tõsidusega. Kusjuures potensiaalne vaenlane justnimelt peab teadma (selle asemel, et varjata), et selline vastupanu KINDLASTI tuleb. Me peame olema veenvad. Si vis pacem, para bellum. See avaldub siin eredaimal kujul: kui me oleme veenvad oma kaitsetahte näitamises - meid ilmselt ei rünnatagi! St meil ei tulegi sõdida. Sest ma ei usu eriti, et venemaa ise alustaks kampaaniat, vallutamaks Eesti IGA HINNA EEST (st rünnak jääb ära kui eeldatav kahju on suurem loodetavast kasust). Pigem proovivad nad seda teha just mingi provokatsiooniga, mida ikka katsetatakse mänguriikide peal. Meie asi on mitte olla mänguriik.
Regulaararmee peab ka meil olema - see tuleb toime just provokatsioonidega. Aga ka nende tegevus peab olema juba rahu ajal paika pandud - kuhumaani nad tegutsevad regulaararmeena ja kustmaalt asuvad nad sissitegevusse. Sest surnud või vangilangenud sõdurist ei ole meie riigil kasu.
Ei ole võimalik "natuke" sõdida. See on ikka selline tegevus, mida kui juba teha, siis täiega. Mida me lõpuks tahame, sõdida 2 nädalat ja siis ikka alla anda? Milleks siis üldse alustada? Või tahame ise olla omas riigis ja vaba rahvana ellu jääda?
Kaitseliit Juhani Putkineni tõlgenduses on absoluutselt õige koht.
Ärme unustame, et nii Talvesõjas kui ka Jätkusõjas saabus rahu siis, kui soomlaste peamised kaitseliinid olid sisuliselt murtud. St regulaararmee roll oleks muutunud õige varsti. Ja minu meelest oli see just Stalin (kui see just müüt ei ole), kes nimetas Soomet ussipesaks kuhu ta ei tahtnud vägesid ukerdama saata. Soome oli ka AINUS venelaste poolt võidetud riik, mis väljus sõjast sellena, kes ta oli (mis siis, et rapituna). KÕIK TEISED riigid ju sovjetiseeriti. Ah jah, Austria kah, seal olid teised põhjused. Sissisõja oht oli see, miks venelased rahuga nii kergelt nõustusid. Minu meelest. Nad lihtsalt ei suutnud unustada snaipreid ja rünnakugruppe, kes neile Talvesõjas asu ei andnud. Aga mis see snaipergi muud on, kui regulaararmeesse kuuluv siss?
me räägime juba sõja olukorrast nii et sellel ei ole tähtsust kas venemaa üritab siin veel midagi "tembeldada" , jutt käib sellest kui tankid ja patrullid jalutavad Tallinna vanalinnas. Ning miks sa arvad et omaalgatuslik grupp + organiseeritud grupp ei sobi koostööks, see et inimesel pole instruktori poolt antud juhendeid et tee teda mitte nõrgemaks kui võbolla kursusel käinud mehest. Ja seda et pommi keegi teha ei oska ei pea paika, iga mees kellel nuppu natukenegi jagub saab/oskab käepärastest vahenditest valmis ehitada lõhkekeha, ning selle paigutamine ja õhkamine ei ole probleemiks. Pole lootagi et kõik mehed kes tahavad vaenlasele vastuhakata liituvad Kaitseliiduga või mõne muu asutusega. Raudselt leidub hulgaliselt diversiooni gruppe kes oma külast läbisõitva kolonni vastu taevast lasevad, ning pole tähsust kas venelased leiavad selles ettekäände küla vägistamiseks või mitte sest seda teevad nad niikuinii- vastupanu või ilma vastupanuta
Slinky kirjutas:Ja seda et pommi keegi teha ei oska ei pea paika, iga mees kellel nuppu natukenegi jagub saab/oskab käepärastest vahenditest valmis ehitada lõhkekeha, ning selle paigutamine ja õhkamine ei ole probleemiks.
Lõhkekeha ehitamine pole mingi suur kunst, see on tõsi. Paigutamine võib-olla õnnestub ka. Kui hästi läheb, nii ka õhkimine õigel ajal.
Selle üksiku lõhkekeha õhkimine aga pole veel eriti suur saavutus. Neid on vaja õhkida väga palju - seega peab tegutsema nii, et jää ellu ning valmistab ette järgmise varitsuse, ja jälle järgmise.
Tava lõhkekeha paigutamine toimub üldiselt tee äärde. Seega paigutamine on ohtlik ja võib-olla vaenlane ka avastab lõhkekeha.
Külgmiin on aga väike ja selle saa paigutada näiteks tihedas metsas 25 m kaugusele teest - suurem võimalus, et ei avastada. Linnas külgmiini saa paigutada kas või kattusele - et sealt ülevalt poolt läbistada lahingtanki soomus.
just, aga siit ka sissisõja üks peamisi probleeme, laske/lõhkmemoona kättesaadavus, nagu mainitud külgmiin, siukseid annab ise ka teha ka aga effektiivsemad on muidugi vabrikus valmistatud, niisiis jääb ainus hea võimalus laskemoona saamiseks varitseda vastaste varustuskolonni kasutades käesolevat sõjavarustust võimalikult effektiivselt, ning nii järk-järgult varustuse arvu tõsta.
Slinky kirjutas:nagu mainitud külgmiin, siukseid annab ise ka teha ka aga effektiivsemad on muidugi vabrikus valmistatud
See minu "põlve otsas" tehtud on sama efektiivne kui vabrikus valmistatud. Selleks pole vaja midagi vabrikuid. Vabrikus neid saa teha kiiresti massiliselt - aga enda garaashis natuke aeglasemalt.
Selle miini lugu teeb mind ausalt öeldes kurvaks.
Ma näitasin kunagi seda ka "kamina" ametniketele - nad lubasid, et annavad raha selle arendamiseks - kui Kaitsejõudude peastaabist kirjutatakse nendele taotlus, arvate, et seda kirja ei kunagi kirjutatud.
Loodetakse, et NATO päästab Eesti - ise pole vaja midagi teha. Eks näis.
Sissiteemade juurde. Võtke ette Eesti füüsiline kaart või kasvõi Regio teedekaart. Kaadil paistab päris mitu "asustamata" ala, kus ei ole ei asulaid ega suuri teid.
1. Aeggviidu polügooni ala/Kõrvemaa
2. Alutaguse
3. Nõva-Vihterpalu
4. Üks lapp Paide ligidal.
Nr 1 ja 2 sobivad hästi Narva maantel toimuva kottimise platsdarmiks. Nr Ämari ümbruses ja nr 4 Tartu maanteel toimuvaks. Need on enamasti rasketehnikale läbimatud sood ja põlismetsad.
Mõelge nüüd edasi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:Võtke ette Eesti füüsiline kaart või kasvõi Regio teedekaart
Olgu peale väike reklaam. Regio 1:200 000 kaardid on suurepärased. Sealt on näha ka kõrgused väga lihtsalt. See tähendab ka seda kuidas sidepidamine raadioteel toimib, või ei toimi.
Punkrit ei tohi ehitada kuhugi sohu - see on alati märg, ja ongi kõik pe*ses. Aga kui sooalal juhtub olema mingi kõrgem koht, ...
Punkri teemaga selline asi:
Ma ei ole küll mingi asjatundja aga punkreid kus näiteks inimesed sees ja mõnusalt soojaks kõetud, siis ju peaks neid termokaameraga väga hästi näha olema, kui just pole kasutatud mingit keerukat ja hoolikat soojus isolatsiooni + ventilatsiooni väljuva õhu mahajahutamist.
Kännuämblik kirjutas:Punkri teemaga selline asi:
Ma ei ole küll mingi asjatundja aga punkreid kus näiteks inimesed sees ja mõnusalt soojaks kõetud, siis ju peaks neid termokaameraga väga hästi näha olema, kui just pole kasutatud mingit keerukat ja hoolikat soojus isolatsiooni + ventilatsiooni väljuva õhu mahajahutamist.
Õige märkus. Sissidel ei saa olema eriti mugav ka seal punkris.
Kütmine on võimalik korralikult ainult lumetormi ajal, paduvihma ajal, jne.
Niiskus on suur probleem.
Ventilatsioon on hädavajalik, aga ka see termokaamera on vaja meeles pidada.
Jõuamegi punkrite puuduste juurde. Selline punker on suuresti lihtsalt enda varjamise koht, mitte aga aktiivse tegevuse baas. Isegi peale sõda oli tõeline tegu punkri peitmine ja vähegi arvestatavate gruppide tugipunktid lokaliseeriti õige kiiresti. Ja seda olukorras, kus seal viibivate meeste põhitegevus oli siiski vaid enda varjamine, mitte aktiivne lahingutegevus. Ja neil polnud selleks moonagi - metsavendade varudest piisas tegelikult vaid lühidaks paugutamiseks enne jalgalaskmist. Minu vanaonu selle tõttu hinge jäigi, et tema punker oli grupist eemal ja eraldi. Grupp tapeti in corpore haarangu käigus.
Inimesest jäävad alati jäljed ja suure grupi peidukoht on kergelt avastatav isegi suvel, talvest rääkimata. Grupp, kes suudab end edukalt niimoodi varjata, saab teha seda üksnes lahingtegevusest loobumise hinnaga. Ja sedagi mitte kaua.
Ei. Jään oma arvamuse juurde - tegus baaslaager saab olla vaid keerulises maastikus. Meil sobivad selleks vaid suuremad asulad või tööstusalad. Selline asi muuhulgas ei välista kuidagi reidide tegemist ka maapiirkonda kasvõi varitsuse tegemiseks. Ja ilmselt ei ole ka probleem olla kusagil ettevalmistatud punkris MÕNED PÄEVAD. Aga kindlasti mitte MÕNED KUUD.
Mingeid suuri sissigruppe ei tohi ollagi. Need avastatakse ja hävitatakse niikuinii.
Sissijagu saa väga palju pahandust teha külgmiinide ja distantslõhkeseadmetega. Ka üks lahingpaar, aga varitsuse valmistamine võtab rohkem aega. Ühes varitsuses peaks olema rohkem kui üks miin ja sissijao oma luure teeks varitsusest efektiivsema kui ilma luureta.
tsikkelröövel kirjutas:Jõuamegi punkrite puuduste juurde.
Täiesti nõus et punkritel puudused ja jäljed jäävad järgi aga kui punker tehnoloogiliselt ehitada korralikult nii öelda tänapäeva nõuetele vastav ja hästi valitud kohta, jälgi tuleb osata ka hästi ja kavalalt varjata, see asja tuum ongi et sissid peaksid olema ka vastava välja õppega ja varustusega, ning olema võimelised ohte nägema ning kiiresti põgenema või kui päris nurka aetud siis korralikku vastupanu osutama sissi moodi.
Linnad ja tähtsamad tööstused on tavaliselt esimesed kohad kuhu vaenlane sisse marsib ning kõik omakontrolli alla võtab ja pahupidi pöörab aga "sigaduste" korraldamiseks ka hea koht.
Siit tuleb tegelt välja et on vaja kahte liiki või mõlemat ala valdavaid sisse
kes olles metsas korraldavad igast jama teede ääres ning linnast väljas paiknevate laagrite jaoks. Ning linna teema kus siis jämmitakse seal paiknevate vaenlastega.
See minu arvamus.
Ma arvan, et kui läheb sõjaks ja Eestist jookstakse üle, siis peab see olema totaalne sõda, et iga mees ja naine võtab relva kätte ning ei anna vaenlasele asu - vastasel juhul jäävad naised ja lapsed löögi alla, meie idanaabril pole moraalseid kammitsaid, erinevalt USA-st. Iga kord kui keegi Iraagis sureb pasundavad sellest pooled maailma ajalehed ja igaüks avaldab oma pahameelt kui halvad need ameeriklased on. Tsaar Putin vilistaks sellele - ning rahvas noogutab kaasa.
Kuid see on totter mõte, sellist ühtsust ei saa kunagi olema. Parem nauditakse elu nagu ma iga õhtu näen kohaliku poe juures. joogid + iiihahaha ja oohahaha.
Või siis relvastuda ja relvastuda kõvasti. Tankid ja õhuvägi suurendaks sõjaväe prestiiži ning kaitsevõimet. Samas kuidas ülal pidada massiivset arsenali ning mitte riiki pankrotti ajada, selles on küsimus.
Kasutajanimi kirjutas:Või siis relvastuda ja relvastuda kõvasti. Tankid ja õhuvägi suurendaks sõjaväe prestiiži ning kaitsevõimet. Samas kuidas ülal pidada massiivset arsenali ning mitte riiki pankrotti ajada, selles on küsimus.
See on selge, et Eestil on vaja "relvastuda kõvasti".
Aga, Eesti on võrdlemisi vaene pärast 50 aastat tiblaokupatsiooni - seega on vaja seada prioriteedid kuhu kaitseeelarve kasutada.
Minu isiklik arvamus on, et ametnikke on "jalaga segada" - efektiivsust võiks kõvasti tõsda. Võib-olla kõike seda mis tehakse pole vaja teha - või selle saa teha ka väiksema personaliga.
Õhuvägi tõstaks "sõjaväe prestiiži", aga kahjuks kaitsevõimet mitte. Eestil pole lähemas tulevikus mingit võimalust ehitada efektiivset õhuväge mida ei hävitataks enne kui sellest on mingit kasu riigi kaitsmisel. See on iseasi, et võiks kunagi olla mõnda odavat lennukit õhuturbeks - aga see on täiesti eri rida kui riigi kaitsmine sõjaliselt.
Seevastu Eesti suudaks ehitada korraliku õhutõrje - et tiblastan ei paneks oma lennukeid ja koptereid lendama Eesti aladel (vähemalt madalatel lennukõrgustel). See on aga vajalik, et efektiivne sissitegevus oleks võimalik pikemat aega. Samuti see minu pakutud Tallinna kaitsmine iga hinna eest.
Tanke võiks ka olla - odava hinnaga või tasuta saadud, esialgu. Võib-olla kunagi hiljem ka moodsaid või moderniseerituid. Ma arvan, et Eestis suudetakse ka moderniseerida ise natuke vanemaid odavaid tanke. Soomes moderniseeriti T-55 tanke, ja nendest sai päris kobedat. Aga kordan veelgi, et tankid pole prioriteedis kõige tähtsamad.
Selle sissitegevusega Eesti saaks odava hinnaga teha Eesti vallutamise täiesti mõttetuks. Sissidele on vaja muretseda suhteliselt odava hinnaga öövaatlusseadmeid, infrapunakaameraid, korralikke snaiperpüsse hea optikaga (võimalus öövaatlussihikule), ja massiliselt neid minu südameasju - väga odavaid Eestis tehtud külgmiine. Kui tiblastani juhtkond teaks, et Eestis toimib üleriigiline juhtimine ja suudetaks teha väga suures ulatuses varitsusi külgmiinidega - nii kaoks isu tungida Eesti (ja see peaks olema eesmärgiks).
