Reigo kirjutas: Täpsustasin, et mida väiksem usk NATO-sse, seda suurem tõenäosus, et inimesed ei tule kohale või rasketes olukordades jooksevad laiali ehk deserteeruvad. Antud juhul pole oluline see, kas ei tule kohale/jookseb laiali enamus (nagu ma oma esimeses postituses võib-olla utreerisin), 49%, 33% või 23% jne. Oluline on see, et usu puudus NATO-sse madaldab moraali. Kui ei usuta edukasse lõpptulemusse, siis on moraal madalam. Selle tõestuseks võib leida näiteid ajaloost. Eesti puhul on NATO abi ainuke tõsiseltvõetav eduka lõpptulemuse garantii. See on loogiline.
"Enamik mobiliseeritavast kaitseväest" on päris range kategooria. Siin udutamine 33% või 49%-st ei muuda sisuliselt midagi.
Näiteid ajaloost?
Aprillikriisi ajal oli näiteks suuri probleeme vabatahtlikku initsiatiivi üles näidanud inimestele rakenduse leidmisega. Teenistusse ilmusid isegi need kaitseliitlased, keda polnud aastaid näha olnud. Abipolitsenikuks registeeris end nii suur arv tahtjaid, et politsei tõstis käed üles -1500 inimese koolitamine käis selgelt üle võimete.
1990ndate hakul oli paar sündmust, kus veel vene ajast äsja pääsenud rahvas ei jäänud koju oma nahka päästma, vaid läks ja võttis asjad oma kätte. Näiteks Toompea kaitsmine intrite eest, näiteks teletorni ja paljude muude objektide kaitseks kogunemine augustimässu ajal paljakäsi, relvastatud vastase vastu.
Millistest kaasaegse ajaloo näidetest on jutt, et eestlased on eelistanud kõrvale hoida? Ma arvan, et Vabadussõja algfaasi on näiteks siia tuua täiesti kohatu. Olukord on sootuks teine, vahepeal on Eesti Vabariik olnud.
Minu arvates su arvamus, et eestlased jooksevad laiali nahka hoidma ei päde. Seda enam sõjaväes teeninud meeste kohta, kes teavad väga hästi, mismoodi vastasele auk sisse teha.
Ma ei tea, miks sa seda plaani juttu jälle korrutama hakkad. Ma sõnastasin oma viimases postituses üsna selgelt, milles näen vaidlusküsimust. See, et sa NATO abis kahtled, pole probleem. Probleem on see, kui seda kahtlemist hakatakse rahvale pähe määrima.
Kus seda pähe määritakse? Marginaalse tähtusega internetifoorumis?
Katsu lõppude lõpuks aru saada, Trumm, et mina kritiseerin vaid ühte sorti teatud sõnastuses kriitikat, mis algab sõnadega "NATO võib-olla ei tulegi appi..." Kui Kunnas paljastab, siis ei ole ta tingimata mõjuagent. Küll ei tee ta targasti, kui sealjuures kuulutab, et NATO vast appi ei tulegi. Sellega ei saavutata midagi. Kui ta paljastab stiilis: "Kuni NATO abi saabumiseni on meil tarvis iseseisvat kaitsevõimet, aga see on praegu nõrk", siis ei näe ma põhjust vastu vaielda.
1) Teeme nüüd arusaamatuste vältimiseks ühe korra veel puust ja punaseks, et ma pean silmas vaid ühte sorti kriitikat, mis algab sõnadega "NATO võib-olla ei tulegi appi..." Teistsuguse kriitika vastu ei ole mul põhimõtteliselt midagi
2) Viidet ma ei saa anda, sest ma ei pea võimalikuks, et kriitika, mis algab sõnadega "NATO võib-olla..." tõstaks kodanike teadlikust nõnda, et see annaks positiivseid tagajärgi. Eriti oma vastustes Lemetile olen ka argumenteerinud, miks nii arvan.
Kordan küsimust, kuna sa väldid sellele otse vastamist. Miks sa ei analüüsi oma argumentatsiooni käigus ka ühte varianti (kahest), et NATOga seotud probleemide valgustamine tõstab kodanike huvi riigikaitse küsimuste vastu, mis tõstab riigikaitse teema huviorbiiti, mis omakorda muudab keeruliseks ebaotstarbekate otsuste tegemise, kuna kodanikud vaatavad peale lapsetoetuse ka partei riigikaitse agendat.
Miks jäi Jürgen Ligi ühtäkki vait oma palgaarmee illusiooniga? Sest ta provotseeris avaliku vastuseisu ja kuna see tõotas kärpida partei häälte arvu, siis sai ta selleks vahest suunised - ära räägi palgaarmeest, rahvas on selle vastu, see mõjutab meie hääli. Järelikult hakkab vox populile tekkima ka riigikaitseline mõõde.
Ma väidan, et tänaseks on palgaarmee teema päevakorrast pikaks ajaks maas, sest isegi Reformierakond sai aru, et see ei müü. Rahvas pole nii rumal ja passiivne nagu nad arvasid. Otsekohe tekib hulk suleseppi, kes teema päevakorda tõstavad.
Mõttehiiglane, kui sa nimetad kellegi juttu lolliks, siis osutad sa ühtlasi jutu autori isiku puudustele. Ja sina tuled mind süüdistama sofistikas.
Ikka ei saa viisakusest aru? Loll jutt ja loll inimene on ikka eri kategooriad.
Sa ei ole pealegi veel kuidagi tõestanud, et mu jutt on loll. Su vastu rinda tagumist ja röögatusi, kuidas mina midagi ei tea ja ettekujutust ei oma, ei saa tõestuseks lugeda. Mina seevastu olen juba korduvalt argumenteerinud, kuidas usu puudumine NATO-sse tõenäoliselt moraalile mõjub.
Miks mina pean tõestama sinu eksliku väite paikapidamatust, kui sa ei suuda ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti tuua. Väite esitaja argumenteerib ennast ikka ise. Seega kui sa tõid väite, et enamik kaitseväest jookseb laiali, siis lase tulla argumentidel. Seni neid argumente pole.
Mis puutub kaitsetahte küsitlusi, siis, Trumm, kas seal oli küsitud niimoodi: "Kas olete valmis ka ilma usuta NATO-sse Venemaaga sõdima?" Kui oli, siis on sul, Trumm, õigus. Kui ei olnud, siis jätan endale õiguse mõistust kasutades väita, et paljud inimesed, kes olid valmis kaitsma, arvestasid ka seda, et me oleme nüüd NATO-s. Sa, Trumm, võib-olla usud, et tegelikult mõtlesid nad vastamise ajal sellele, et Trumm tellib neile muudkui tagant tuld. Mis teha.
Valim jaguneb kaheks - ühed, kes ei ole nõus ja teised, kes on nõus. On tõsi, et sellise küsimusega uuringuid pole tehtud. Paraku jääb sellest väheks väitmast, et enamik jalga laseb.
Mina väidan kasutades alusena:
1. taasiseseisvumisajal aset leidnud kodanikualgatuse korras toimunud sündmusi (eespool nimetatud)
2. teades mõnevõrra EKV-s valitsevat mõtteviisi ja paradigmasid
et sõjaline vastupanu toimub ka siis, kui NATO üldse distantseerub. Toimub juba seepärast, et paljudel inimestel polegi muud valikut - kas saada represseeritud või hakata vastu.
NATO on kaalukeelena oluline, kuid mitte esmajärguline. Kui me suurendaks ajateenistusse võetavate kodanike arvu 3 korda, siis kogeme me ilmselt kaitsetahte % nähtavat kasvu muudel jäävatel tingimustel. Mis sellisel juhul on kaitsetahte mootor - NATO või omamaine kasvatus?
. Ma lähen teen aeda edasi.