Side eriala ja vahendid

[side]

Mõned küsimused Juhanile SecureChati teemal:
1. Saan ma õigesti aru et SecureChat on põhimõtteliselt KOLTi laadne tarkvara + raadiojaamade vahel WANETi tekitav ruuting (üle mille see tarkvara suhtleb)?
2. Mis eelise annab SecureChat KOLTi üle? Kirjutasid et KOLT tahab internetti - ei taha, saab ka üle raadio (või ükskõik mis sidekanali) kasutada. KOLTi saaks sama moodi üle WANETi tööle panna. Väidan et kui SecureChat oma olemuselt mingit eelist ei anna tuleks kasutada KOLTi. Need SecureChati eelised mis sa välja oled toonud nagu raadio lühike eetriaeg, pikk sidekaugus jms. on puhtalt transmissiooni kihi eelised, vahet pole kas neid eeliseid kasutab KOLT, SecureChat või mingi kolmas asi.

Selle osaga et kaitseliidul peaks olema töötav raadioside olen täiesti nõus ja tundub imelik et, kui sain su jutust õigesti aru, seda veel ei ole.

[Juhani Putkinen]

Kirjutasid et KOLT tahab internetti - ei taha, saab ka üle raadio (või ükskõik mis sidekanali) kasutada.

KOLTilased muidugi väidavad, et saab ka üle raadio kasutada (ilma internetita ja/või mobiilivõrku).

Ütelda, et saab ja tegelikkus on aga täiesti teine.

Muidugi väga lühikese sõnumi saab saata (point to point) lühikese maa ühelt jaamalt teisele jaamale kui nende raadiojaamade vahel on väga kõrgetasemeline otseside ja eeter on vaba. Kui oleks aga vaja hüpata näiteks Pärnu->Lihula->Orissaare->Kuressaare ja tagasi kinnitus, et sõnum jõudis kohale ja samal ajal selles Maakaitseringkonnas peetakse sidet näiteks Kärdlast Leisi kaudu Kuressaarde, nii KOLTiga sellest ei tule välja midagi, aga SecureChatiga side toimib.

KOLT on IP-põhine. Eeter oleks pidevalt haige hülge möla täis ja sõnumeid sinna möla hulka ei tegelikult mahu.

[side]

Kui sa väidad et oled reaalselt katsetanud KOLTi ja SecureChati pikkadel distantsidel, ja KOLT ei tööta aga SecureChat töötab (sama riistvaraga), siis võiks tõesti nad vähe teaduslikumalt ära testida. Kahju et kol-ltn Piirson testida ei tahtnud.

Mind huvitab küll et millest see SecureChati parem levi tekib, kas selle sõnumid on nii palju väiksemad? Kui sa väidad et pikal distantsil SecureChat levib ja KOLT üldse ei levi, täpselt sama riistvaraga, siis millest see tingitud võiks olla?

[Juhani Putkinen]

võiks tõesti nad vähe teaduslikumalt ära testida

Võiks jah, aga ei taheta testida, sest tulemus on juba eelnevalt teada - SecureChati kasuks.

Ma ei taha mitte kuidagi KOLTi maha teha. Kui internet ja mobiilivõrk toimib, siis KOLTiga saab teha rohkem asju kui SecureChatiga - rahuajal.

Ma aga tahaks, et sõja-ajal oleks kasutada ka alternatiivside SecureChat, mis ei vaja internetti, ega mobiilivõrku.

Kui ma oleks Kaitseliidu ülem, siis ma lihtsalt käseks teostada võrdlustesti nimelt raadio teel, ilma internetita, ilma mobiilivõrguta, ilma Wifita, ilma bluetoothita (arvuti lennukimoodis, ilma Sim-kaardita).

Ma eelmises kommentaaris juba tutvustasin natukese üht võimalikku sõnumite saatmisvõrku (ainult osaliselt). Testimisel võiks kasutada võrku kus oleksid Pärnu, Lihula, Orissaare, Kuressaare, Kärdla, Leisi (miks mitte ka rohkem, näiteks Haapsalu ja veel liikuv auto, ning liikuvaid õlakottikomplekte).

Raadiojaamad, antennid, suure mahtuvusega akud, akulaadijad, jne. on täitsa olemas - side toimib 24/7/365. On vaja lihtsalt ühendada KOLTi arvutid igasse punkti (Lennukimoodis) ja hakata saatma sõnumeid igas suunas. Ikka on vaja igasse punkti sõltumatu vaatleja vaatama, et arvutid ja nutitelefonid on kindlasti lennukimoodis.

Ma võiksin olla oma sõiduautoga (auto kattusel veerandlaineantenn) näiteks Kuressaares vähemalt 10 km raadiusel Kuressaarest. Sina võiksid olla õlakottikomplektiga (piltid leheküljel 11) näiteks Pärnus vähemalt 10 km raadiusel Pärnust. Saadaksime üks teisele sõnumeid SecureChatiga. KOLTiga võiks katsetada ülalmainitud asuladest kinnistest punktidest.

[Juhani Putkinen]

Kui sa väidad et pikal distantsil SecureChat levib ja KOLT üldse ei levi, täpselt sama riistvaraga, siis millest see tingitud võiks olla?

Pole mõistlik tehnilisi detaile avaldada.

[Sakamoto]

Küsimus Putkisen Juhanile?
Millist raadiosaatjat soovitad, MKR maakaitse rühmale, rühmasiseseks suhtlemiseks ca.3km raadiuses. Raadiosaatja võiks olla USB laadijaga(on olemas 21W kokku klapitav päikesepaneel)
Rühma ülesanne saab olema (vist) kevadtormil objekti valve ja varitsus(metsastatud ala).

[Juhani Putkinen]

Millist raadiosaatjat soovitad, MKR maakaitse rühmale, rühmasiseseks suhtlemiseks ca.3km raadiuses.

Lihtne küsimus, aga raske vastata.

Tava käsiraadiojaamale juba 3 km on palju.

Kui rühma juhtimispunktis oleks sissiantenn vähemalt 10 m kõrgusel ja juhtimispunkt ise oleks kõrgel, siis rühmast jagudesse side oleks peaaegu kindel. Jagude sees ilmselt sidekaugused on lühemad.

Rühma kõrgel olev antenn võiks olla ka tava veerandlaine Ground plane, aga kui selle tõmbab kuuske otsa üles, siis seda ei saa enam alla, sest vastukaalud võtavad okstesse kinni. Ma olen leiutanud sissiantenni milles need kolm vastukaalu on hingedega, siis antenni saab ka puust alla.

Raadiojaamade marke ja tüüpe ma hea meelega ei reklaamiks. Odavat Hiina jaamad olid vanasti ka kõlblikud (näiteks Baofeng UV-5R palju aastaid tagasi) - aga pärast ma olen ostnud Baofenge mille vastuvõtja (või mürapiiraja) teeb raadiojaama tuimaks kui saabas. Icomid on head, aga maksavad palju.

Käsijaama antennid on järgmine probleem, lühike antenn on mugav, aga sidekaugus on lühike. Jäik veerandlainevarras on hea kui see on püstiasendis, mitte painutatud rakmete alla. Pikk ja lõdva on jälle mugavam, aga need on ka lühike sidekaugusega.

Laadimine peab tõesti olema võimalik ka võrgutoideta. Näiteks suur LiFePo4 (12,8V/14,6V) aku võimaldab jaamade akude laadimist ka pimedas metsas ja generaatorita. Teine suur jurakas kusagil laadimisel. Jaamadel peab nagu nii olema varuakud.

[maskeerimisvork]

Millist raadiosaatjat soovitad, MKR maakaitse rühmale, rühmasiseseks suhtlemiseks ca.3km raadiuses.

...
Raadiojaamade marke ja tüüpe ma hea meelega ei reklaamiks. Odavat Hiina jaamad olid vanasti ka kõlblikud (näiteks Baofeng UV-5R palju aastaid tagasi) - aga pärast ma olen ostnud Baofenge mille vastuvõtja (või mürapiiraja) teeb raadiojaama tuimaks kui saabas. Icomid on head, aga maksavad palju.

..

Jajah UV-5R on Ukrainas tegija jne aga praegu on aega ja mõeldes veits tulevikule oleks ehk siiski mõte minna üle digile ja vaadata DMR raadiod?

[Juhani Putkinen]

praegu on aega ja mõeldes veits tulevikule oleks ehk siiski mõte minna üle digile ja vaadata DMR raadiod?

Ma olen varem soovitanud, et pataljonist (malev) kompaniidesse (malevkond) ja kompaniidest rühmadesse oleks turvaline raadio teel SecureChat. Ruhmadest jagudesse olen soovitanud Icomi digijaamu (on kasutusel Kaitseliidus).

Aga küsimus oli minu arvates odavadest lahendustest, mis rühm ise hangib endale.

[maskeerimisvork]

praegu on aega ja mõeldes veits tulevikule oleks ehk siiski mõte minna üle digile ja vaadata DMR raadiod?

Ma olen varem soovitanud, et pataljonist (malev) kompaniidesse (malevkond) ja kompaniidest rühmadesse oleks turvaline raadio teel SecureChat. Ruhmadest jagudesse olen soovitanud Icomi digijaamu (on kasutusel Kaitseliidus).

Aga küsimus oli minu arvates odavadest lahendustest, mis rühm ise hangib endale.

lisada UV-5R hinnale mõnikümmend € saabki juba odava DMR jaama ja ongi jätkuvalt odav.

[Juhani Putkinen]

praegu on aega ja mõeldes veits tulevikule oleks ehk siiski mõte minna üle digile ja vaadata DMR raadiod?

Ma olen varem soovitanud, et pataljonist (malev) kompaniidesse (malevkond) ja kompaniidest rühmadesse oleks turvaline raadio teel SecureChat. Ruhmadest jagudesse olen soovitanud Icomi digijaamu (on kasutusel Kaitseliidus).

Aga küsimus oli minu arvates odavadest lahendustest, mis rühm ise hangib endale.

lisada UV-5R hinnale mõnikümmend € saabki juba odava DMR jaama ja ongi jätkuvalt odav.

Aga kas see odav on piisavalt hea? Minul on väga halbu kogemusi odavadest jaamadest. Jaamad peaksid kuidagi ühilduma olevas olevatega. On väga jama kui ühel rühmal on ühesugused digijaamad ja teisel rühmal teistsugused digijaamad - milledega omavahel ei saa sidet pidada.

[maskeerimisvork]

Ma olen varem soovitanud, et pataljonist (malev) kompaniidesse (malevkond) ja kompaniidest rühmadesse oleks turvaline raadio teel SecureChat. Ruhmadest jagudesse olen soovitanud Icomi digijaamu (on kasutusel Kaitseliidus).

Aga küsimus oli minu arvates odavadest lahendustest, mis rühm ise hangib endale.

lisada UV-5R hinnale mõnikümmend € saabki juba odava DMR jaama ja ongi jätkuvalt odav.

Aga kas see odav on piisavalt hea? Minul on väga halbu kogemusi odavadest jaamadest. Jaamad peaksid kuidagi ühilduma olevas olevatega. On väga jama kui ühel rühmal on ühesugused digijaamad ja teisel rühmal teistsugused digijaamad - milledega omavahel ei saa sidet pidada.

Kas on vahet kui ühe baofengi asemel on teine baofeng? Kahtlemata vajaks teema tegelemist, jaamad testimist jne, minu point on selles, et analoogjaamu ei tasuks juurde osta vaid tuleks ära teha digipööre ja saada edu digiside eelistest.

[Juhani Putkinen]

lisada UV-5R hinnale mõnikümmend € saabki juba odava DMR jaama ja ongi jätkuvalt odav.

Aga kas see odav on piisavalt hea? Minul on väga halbu kogemusi odavadest jaamadest. Jaamad peaksid kuidagi ühilduma olevas olevatega. On väga jama kui ühel rühmal on ühesugused digijaamad ja teisel rühmal teistsugused digijaamad - milledega omavahel ei saa sidet pidada.

Kas on vahet kui ühe baofengi asemel on teine baofeng? Kahtlemata vajaks teema tegelemist, jaamad testimist jne, minu point on selles, et analoogjaamu ei tasuks juurde osta vaid tuleks ära teha digipööre ja saada edu digiside eelistest.

Ma EI ole soovitanud Baofengide, ega mingite odavate jaamade ostmist, ega ka soovita. AGA on olemas probleem: Maakaitserühmadele pole olemas raadiosidevahendeid. On olemas kuradi Signaal, mis on rahuajal tsiviilkasutuses suurepärane, aga sõjaajal ei kolba "karu perssegi".

[Juhani Putkinen]

Kas on vahet kui ühe baofengi asemel on teine baofeng? Kahtlemata vajaks teema tegelemist, jaamad testimist jne

Raadiojaamade testimine võib tunduda lihtne, aga tegelikult see on päris suur töö.

Ma olen ostanud näiteks Baofengi erinevaid tüüpe ja testinud neid küll ja küll. Mul on väga kallid ja kõrgetasemelised mõõteriistad täitsa olemas.

Näiteks raadiojaama vastuvõtja ja mürapiiraja testimiseks pole piisav, et ühendab antenni asemele adapteri ja selle abil kaabliga RF-generaatoriga. Vastuvõtja võib-olla on sellise mõõtmise järel täiesti korras - isegi suurepärane - aga kui ühendab hea antenni raadiojaamale külge ja ühendab generaatori külge teise antenni, nii et raadiojaam peabki vastuvõtma signaali eetri kaudu - antennide vahemaa näiteks 5 m. Selgub, et see raadiojaam on parim visata prügikasti.

Olen võrrelnud jaamu ka maastikul SecureChatiga. Hea jaamaga side on toiminud näiteks 10 km ja halva jaamaga alla üks km (selle vastuvõtja tõttu). Mõlemad jaamad korraga enda lahinguvesti külge kinnitatut teine parema õla kohal teine vasaku õla kohal mõlemate antennid sirgelt püstiasendis. Kodus SecureChat õlakottjaam. Sõidan jalgrattaga kohta 1. Saadan esiteks sõnumi kodujaamale ühe jaamaga ja näen kas tuli kinnitus sõnumi kohale jõudmisest ja siis teise jaamaga sama asi. Sõidan kohta 2. katsetan. Jne. näiteks 10 kohta. Selgub täiesti tõelisusele vastavalt mis on sidekaugus ühe jaamaga ja mis teise jaamaga. Kinnitab selle RF-generaatori ja antennidega tehtud testimise tulemuse.

[side]

võiks tõesti nad vähe teaduslikumalt ära testida

Võiks jah, aga ei taheta testida, sest tulemus on juba eelnevalt teada - SecureChati kasuks.

Ma ei taha mitte kuidagi KOLTi maha teha. Kui internet ja mobiilivõrk toimib, siis KOLTiga saab teha rohkem asju kui SecureChatiga - rahuajal.

Ma aga tahaks, et sõja-ajal oleks kasutada ka alternatiivside SecureChat, mis ei vaja internetti, ega mobiilivõrku.

Kui ma oleks Kaitseliidu ülem, siis ma lihtsalt käseks teostada võrdlustesti nimelt raadio teel, ilma internetita, ilma mobiilivõrguta, ilma Wifita, ilma bluetoothita (arvuti lennukimoodis, ilma Sim-kaardita).

Ma eelmises kommentaaris juba tutvustasin natukese üht võimalikku sõnumite saatmisvõrku (ainult osaliselt). Testimisel võiks kasutada võrku kus oleksid Pärnu, Lihula, Orissaare, Kuressaare, Kärdla, Leisi (miks mitte ka rohkem, näiteks Haapsalu ja veel liikuv auto, ning liikuvaid õlakottikomplekte).

Raadiojaamad, antennid, suure mahtuvusega akud, akulaadijad, jne. on täitsa olemas - side toimib 24/7/365. On vaja lihtsalt ühendada KOLTi arvutid igasse punkti (Lennukimoodis) ja hakata saatma sõnumeid igas suunas. Ikka on vaja igasse punkti sõltumatu vaatleja vaatama, et arvutid ja nutitelefonid on kindlasti lennukimoodis.

Ma võiksin olla oma sõiduautoga (auto kattusel veerandlaineantenn) näiteks Kuressaares vähemalt 10 km raadiusel Kuressaarest. Sina võiksid olla õlakottikomplektiga (piltid leheküljel 11) näiteks Pärnus vähemalt 10 km raadiusel Pärnust. Saadaksime üks teisele sõnumeid SecureChatiga. KOLTiga võiks katsetada ülalmainitud asuladest kinnistest punktidest.

Mind huvitaks lisaks sidekauguse testimisele ka andmete kogumine mille abil saaks sidekaugust arvutada. Just need erinevused KOLTi ja SecureChati sõnumite vahel mis teevad, nagu sa väidad, KOLTi kasutuskõlbmatuks kui SecureChat sama riistvaraga töötab.

Kui sa väidad et pikal distantsil SecureChat levib ja KOLT üldse ei levi, täpselt sama riistvaraga, siis millest see tingitud võiks olla?

Pole mõistlik tehnilisi detaile avaldada.

Hea süsteemi turvalisus ei tule selle detailide peitmisest, kui detaile peab varjama siis see annab minu jaoks SecureChatile miinuspunkte. Muidugi KOLT varjab oma detaile sama moodi.
Kui sa seletada ei taha miks SecureChat KOLTist parem on siis jääb üle ainult testida.

Miks mind need erinevused huvitavad on sellepärast, et minu arust ei tähendaks SecureChati parem olemine nii väga SecureChati kasutusele võtmist vaid KOLTis nende vigade parandamist mis teeb ta SecureChatist halvemaks. Muidugi kui SecureChat on oma olemuselt kuidagi sobivam teatud ülesanneteks siis võiks ta nende ülesannete jaoks kasutusele võtta.