www.militaar.net

Samas miks Jaapan maksab ühe kodumaal toodetud hävitaja eest 130 mln. $ kui USA. ostes maksaks 60 mln. $?

Miks Saksamaa maksab ühe Puma IFV eest 7 mln. EUR. kui Lõuna-Koreast ostes maksaks 2 mln. EUR.

jne. jne.

Läbi maksude, tarbimise jne. tuleb see raha hiljem kaudselt riigile ju suures osas tagasi.

Ostame parem sealt kust saab 10-15% odavamalt ja kulutame ülejäänud raha hiljem millelegi muule on primitiivse koloniaalriigi mõtteviis.

Rikkad ja arenenud riigid on nõus sarnastel juhtudel kordades rohkem maksma kui see 10-15%.

Suuresti tänu nende põhimõtete järgimisele on nad ka rikkaks saanud.

Kui me ise oleme juba nii rikkad, et toetame vabatahtlikult läbi hangete teiste riikide majandust/kaitsetööstust, kes siis meid toetab? Kui ise end ei aita, ei aita sind mitte keegi.

Et ühel heal päeval tuleb suure kulla koormaga keski rikas Rootsi onu ja viib meid viie rikkama Euroopa riigi hulka vä?

see 10-15% odavamad saapad poolast....Saapad v saapad?

kui pole mõtekas ise teha, ja saab ka odavamalt, ja ülejäänud raha saaks mujale kulutada..
okei...ehk siis, kas kaitsetööstuse liidul on mingi point ka??
mingi nõustamisteenus?esindamisfunktsioon?

Lemet kirjutas: Kuidas oleks näiteks sellise pisiasjaga nagu EV kodanike tööga kindlustamine? Mille tulemusena ei lähe see 10-15% odavama saapapaari raha 100% riigist välja, vaid jääb siia riiki.

Vabandust meelde tuletamast, aga Eesti on juba hea mitu aastat Euroopa Liidu liige. Euroopa Liit on eelkõige ühisturg, kus on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine riigist riiki.

Muude kohustuste hulgas on Eestil ka näiteks kohustus kõik suuremad riigi- ja omavalitsuste teenuste ning kaupade hanked sisestada üle-Euroopalistesse hankesüsteemidesse. Kus siis osalised neid näha saavad ning neil osaleda võivad.

Kui konkursil osaleja kaup vastab konkursil esitatud tingimustele ning eelistuskriteeriumite põhjal osutub parimaks - see tuleb osta/tellida. Muidu kaebab vastav osaleja hanke sooritaja vastavatesse edasikaebamise instantsidesse. Ja järgnevad pikad ning kulukad menetlused, halval juhul veel kulukamad trahvid.

Ja "made in Estonia" ei ole pädev eelistuskriteerium, millest lähtuvalt võiks teisi osalisi välja praakida...

Jahimeestel kõlbab väiksemaid mõne saja padrunilisi laskemoona partiisid põlve otsas ise laadida, EKV. miljonilisi partiisid ise laadida ei kõlba. Keegi ei käsi hülsse, kuule, püssirohtu jne. kohe kohapeal toota. Piisab kui osa protsessist nt. padrunite laadimine viiakse kohapeal ellu. Uued töökohad, maksud, majanduskasv jne...

vetewana kirjutas: Kui me ise oleme juba nii rikkad, et toetame vabatahtlikult läbi hangete teiste riikide majandust/kaitsetööstust, kes siis meid toetab? Kui ise end ei aita, ei aita sind mitte keegi.

Just nimelt - kes ennast ise ei aita, seda ei aita mitte keegi.

Kui tuletada meelde neid "läbi hangete teiste riikide toetamisi" - kõik viimase aja suuremad kaitseväe uue tehnika hanked on sisaldanud ka vastuostude kohustust.

Milles on tekkinud probleem - kauba müüjad ei ole suutnud leida, mida meilt siis vastu osta

See, mida te siin jutlustate, on möödunud sajandi kolmekümnendad aastad. Protektsionistlik majandus ja kaitsetollid.

Maailm on vahepeal ikka päris palju edasi läinud

Egas midagi, praktiseerime siis oma koloniaalriigi mudelit edasi...

toomas tyrk kirjutas:Suurte metallitükkide keevitamine on muidugi kunst omaette. Ning selle valdamine vajalik. Mäletamist mööda tõi Loksa tehas (ning toob ka BLRT praegu) pidevalt keevitajaid Ukrainast jml sisse. Kohapeal lihtsalt ei olnud piisavalt. Ning hoolimata Ukrainast käivate spetside rohkusest ei tekkinud neid ka kuidagi kohapeale juurde.

Ametit on ikka vaja õppida, mitte kõrvalt vaadata kuidas seda teha...

Muidugi on vaja ametit õppida, kõrvalt vaadatakse seda kuidas spetsiifilisemaid asju tehakse ja siis proovitakse kogenuma pilgu all. Nii toimub spetsialiseerumine.
Nii inseneri-,keevitaja- mehaaniku-, kui ka arstihakatistel. Kõigil kellel mingis konkreetses asjas kogemust ei ole. Kui algajaid keevitajaid ei ole, siis ei saa kuskilt ka kogenumaid tulla.

toomas tyrk kirjutas: Ja siis kolis tootmine sinnapoole, selle asemel, et spetse siiapoole vedada...

Mis puutub aga kohaliku kaitsetööstuse arendamisse, siis ikka on eelkõige vaja see MIKS ära selgitada ja lahti kirjutada.

Selle pärast, et kaitsetööstust ei saa vaadata eraldi muust suurt lisaväärtust tootvast tööstusest. Ja Eesti suguses riigis, kus ettevõtjad on maailma mõistes väga vaesed, saab vaid riik omapoolsete tellimustega tõmmata tootmisele hoo sisse. Pärast riigipoolsete tellimuste täitmist saab nende täitmisel saadud kogemusi kasutada tsiviilturgudele minevate toodete tootmiseks.

toomas tyrk kirjutas: Mis toorained neist meil kohapeal olemas on? Ning vabalt saadaval?

Mis toorained neist Saksamaal kohapeal olemas on? Või Jaapanis?

toomas tyrk kirjutas:

vetewana kirjutas: Kui me ise oleme juba nii rikkad, et toetame vabatahtlikult läbi hangete teiste riikide majandust/kaitsetööstust, kes siis meid toetab? Kui ise end ei aita, ei aita sind mitte keegi.

Just nimelt - kes ennast ise ei aita, seda ei aita mitte keegi.

Kui tuletada meelde neid "läbi hangete teiste riikide toetamisi" - kõik viimase aja suuremad kaitseväe uue tehnika hanked on sisaldanud ka vastuostude kohustust.

Milles on tekkinud probleem - kauba müüjad ei ole suutnud leida, mida meilt siis vastu osta

See, mida te siin jutlustate, on möödunud sajandi kolmekümnendad aastad. Protektsionistlik majandus ja kaitsetollid.

Maailm on vahepeal ikka päris palju edasi läinud

Toormaterjalid maksavad valmistootest harva rohkem kui kolmandiku ja ülejäänud kulutustest julge enamiku moodustavad tööjõukulud, mis omakorda rõhuvas enamuses on paari napi kuuga läbi maksusüsteemi tootjariigi kaukas. Riigihangete teostamisel peab sellega arvestama. Vastuostu kohustus on üsna hea lähenemine, kuid niipalju kui ma aru saanud olen, ei sääta sellist kohustust mitte lähema paari kuu, vaid aastate peale. Mitu ringi riiki sissejäänud raha selle aja jooksul läbi maksuameti jõuaks teha? Et välisfirmad ei leia meilt midagi endile meelepärast, ei ole meie viga. Sellise võimalusega peaks vastavate tehingute puhul mõlemad osapooled arvestama ja mitte nii, et meie kehitame õlgu, et: "ega meilt tegelt pole miskit osta jah, ärge siis ostke." Kui on kohustus, siis on kohustus ja raha laekugu ettenähtud aja vältel tagasi meie sisemisse raharinglusse. Ostku või juustu.

Ja jaa - protektsionism on paha, täpselt nii nagu poliitiline ebakorrektsus ja multi-kulti mittetolereerimine on pahad jne, kuid meie riigi juhtivatel nägudel on kohustus eelistada oma kodanikkonna huve ja näha riigikaitset ning raharinglust märksa laiemalt, kui hetkeline "poola saapad olid 15% odavamad."

mutionu kirjutas:Lihtsa inimese mõistus ütleb, et sõjaajal ei liigu siiapoolt ükski moonakast, kui vaenlane vahel seisab. Hoolimata sellest, et Brasiiliast on odavam osta. Usutavast kehtib sama ka rahvasoomuki juppide kohta. Sõjaajaks vajaliku laoseisu peale hakatakse kah ilmselt karjuma, et kuhu sa omast arust aastas 2 mootorit(vm juppi)paned? Kui vaja siis tellime.

Kui rääkida padrunitest siis mõistlikum on osta täna valmis padrunite varud kui nende tootmiseks vajalik materjal. Kui sõjaajal ei liigu siia ükski moonakast siis ei liigu siia ka ükski padrunikomponendi kast. Miks me peame täna kulutama niigi vähest raha tehase püstipanekuks ja komponentide varumiseks kui selle eest saaks hulga rohkem valmis moona ladustada?

Siin on taas kohata hala, kui väikesed ja viletsad me oleme. Sellega võitlus on vist mõttetu, isegi selle saidi kontekstis. Teo-orjus ja nõukaaegne vaimustus läikivatest välismaa asjadest-nende geneetiline pärand on vist jääv....

Mis padrunite materjale puudutab, siis TTÜ materjalilaboris kulub maksimaalselt paar päeva, et saada teada kõik materjalide koostised. Olen ise nende teenuseid kasutanud ja nii mõnegi suure ärisaladuse teada saanud

Soomukite teemal sai mõni aeg tagasi ühe autoehitajaga juttu puhutud ja tema mainis igatahes ära, et kuskilt ei paista soovi siitkandist miskit hankida.

Miks me peame täna kulutama niigi vähest raha tehase püstipanekuks ja komponentide varumiseks kui selle eest saaks hulga rohkem valmis moona ladustada?

toomas tyrk kirjutas: Just nimelt - kes ennast ise ei aita, seda ei aita mitte keegi.

Kui tuletada meelde neid "läbi hangete teiste riikide toetamisi" - kõik viimase aja suuremad kaitseväe uue tehnika hanked on sisaldanud ka vastuostude kohustust.

Milles on tekkinud probleem - kauba müüjad ei ole suutnud leida, mida meilt siis vastu osta

See, mida te siin jutlustate, on möödunud sajandi kolmekümnendad aastad. Protektsionistlik majandus ja kaitsetollid.

Maailm on vahepeal ikka päris palju edasi läinud

Minu teada on sõjas ikka endiselt kaks või enam vastaspoolt, kes püüavad üksteise kõri läbi närida, seda hoolimata sellest, et maailm on vahepeal ikka päris palju edasi läinud.
Mingil, võibolla kummalisel, moel on mulle jäänud mulje, et:
1. omariiklik sõjatööstus pole veel kellelgi mööda külge maha jooksnud;
2. sõjatööstused üle maailma elavad üsna hästi;
3. mida on raskem hävitada, kas moonakastide hunnikut või toormehunnikut ning mitut moonaliini(need mu meelest eriti hiiglaslikud ei ole);
4. meilt ei saagi midagi(militaarset) vastu osta kui kõik ostetakse väljaspoolt;
5. veendumuste, moonaliin ja toore vs moonakast, üle võibki ilmselt vaidlema jääda, isiklikult pooldan seda varianti, et meil on võimalus moona juurde toota, selmet seda üritada läbi ussiemmi juurde tuua;

Anoh, amatöörina võin ma arvata midagiiganes.

alban kirjutas: Kui rääkida padrunitest siis mõistlikum on osta täna valmis padrunite varud kui nende tootmiseks vajalik materjal. Kui sõjaajal ei liigu siia ükski moonakast siis ei liigu siia ka ükski padrunikomponendi kast. Miks me peame täna kulutama niigi vähest raha tehase püstipanekuks ja komponentide varumiseks kui selle eest saaks hulga rohkem valmis moona ladustada?

Jajah, samas minu loogika ütleb, et laostatud moona on lihtsam hävitada kui laostatud tooret. Rääkimata iseseisvast kaitsevõimest, oma mjanduse elavdamisest ja võimalikust ekspordist.

Et me kõike väljast sisse osta tahame ja enda kaitsetööstust ei arenda, sellepärast polegi meilt midagi vastu osta - surnud ring. Kaitsetööstus on siiski eriline tööstus ja vabakaubanduspõhimõtted seal päris sama moodi ei kehti. Et peab tingimata vähempakkumise korraldama ja kõige odavamat ostma, muidu on paha ja pannakse vangi. Kas need 15 prots. odavamad Poola saapad on ikka head ka? Äkki on samal ajal 30 prots. kehvemad? Meenub üks Eesti firma (nimi ei meenu), mis toodab saapaid Norra sõjaväele. Norra on rahul, vist on head saapad. Aga meie sealt saapaid ei osta, vist on Poola saabastest kallimad. Mis siis, et head saapad.

Huvitav, et see nn. Eurohange siis ka Saksamaad ei puuduta, nemad ostavad oma saapaid ka millegipärast Samelinist.

Saksa sõjaväele tehti tänavu 20 000 paari ületõmmatavaid saapaid.

Hoolimata sellest, et poolakatel on tervelt 15 % odavamad. Ja huvitav on see, et millegipärast ei pea tarbija nendest "odavatest" saabastest lugu ja kippuvat kallist eelistama

Samuti pöördus Samelini poole Kaitseliit. “Ütlesid nii, et neile riigi pakutavatest jalanõudest nüüd aitab,” kirjeldab Kikka. Seis olevat selline, et kui kaitseliitlastel on ees missioonile minek, tulevad mehed Samelini poest läbi ja ostavad endale korralikud jalatsid

Jääb mulle ka selgusetuks, miks saab Samelinist osta ohvitserikingi (ilmselt leiaks ka neid EUst odavamalt, aga vaat sõjaväesaabast ei saa kohe mitte...

Lisaks Norra armeele saab Samelinist jalanõusid ka Eesti kaitsevägi – kevadise hankega tehti 1000 paari ohvitserikingi.

http://inseneeria.eas.ee/index.php?opti ... &Itemid=27
Niipalju siis kingamajandusest. Lõppu veel tõdemine sellestsamast artiklist, mis haakub eelpool kirja saanud mõtetega.

Eesti riik ei ole kahjuks Eesti patrioot
“Seni on üks väheseid patriootilisi ettevõtteid olnud vaid Eesti Põlevkivi,” teeb Eesti toodete fännist Leida Kikkale meelehärmi see, et mitmed suured Eesti riigile kuuluvad ettevõtted ja institutsioonid (nt Eesti Energia, Eesti Gaas, Tallinna Sadam, Lennujaam) ei olegi nagu Eesti ettevõtted. “Riik oleks saanud aidata omamaiseid ettevõtteid lihtsamini masust välja, kui riigiettevõtted oleks eelistanud eesti tooteid,” nendib Samelini juht.

minu otsene ülemus on öelnud: "mõistlikum on osta 20% kallimat toodet kontserni seestpoolt, kui 20% odavamat toodet kontsernist väljast.

ehk siis, töö jääb eestisse ja maksud jäävad eestisse, misasi see nii keeruline on?!

teiseks, see norra saapa variant on täitsa tõsi, eesti instruktorid, kes norras kursustel käisid, said eesti saabastega ringi patseerida a kiitsid norrakatele, et teil on päris okeid papud:)

saapa puhul on oluline ju kaal,materjal,hingavus ja vastupidavus, poola saabas võib olla 15% odavam isegi koos transpordi ja halduskuludega, kuid saabas on ebamugav ja raske.
siinkohal oleks jälle huvitav küsimus, et kas selle eesti firma käest on ka uuritud, mis selline KV vajalik partii maksaks?

kaitsetööstuse liit on ellu kutsutud, nende tegemistest suurt teada pole midagi, kodulehte neil pole.
ma arvan, et mingi hankeosakonna ohvitseril võtaks silmad punni, kui ta teeks tiiru eesti tööstustes, tallinnas näiteks suur-sõjamäel E-profiil ja koplis BLRT, peale seda võiks ta öelda uuesti, et terasetööstus on eesti kaitseväe jaoks väeti.
soomuki arendamisel on eesti tööstused raudselt võimelised tootma terasetööd, sillad ja värgid saaks komponentidena osta, elektroonika jaoks on ka kindlasti IT ettevõtteid.

TAHE...seaduslikult osta ei saa.
VAJADUS...peaks olema nagu olemas?!?
VAHENDID...eelarvet pole näinud ei tea, mind huvitaks hirmsasti sealt halduskulude konto
OSKUSED...eesti tööstustel ON olemas oskused, jätke see jutt et ei ole!!
ma olen isegi hiluxile kevadtormiks ksp aluse ehitanud paari tunniga

oleme olnud VAID 20 aastat iseseisvad, aga ega selle taha peitu ei poe enam, loomulikul tööstuse arendamine on meeletu töö, aga selle eest makstakse ka palka minu teada eelarvest.

ei pea kohe hakkama ehitama allveelaevu, aga kuskilt võiks ju midagi tegema hakata, mina saan aru, et praegu ei tehta midagi, igaltpoolt mujalt saab odavamalt, ja me ju alles saime iseseisvaks