www.militaar.net

Leo kirjutas:EKJ snaiprimoona vajadus ei yleta 10 tuhat lasku aastas

Hetkel Eestis Snaipreid on kahjuks vähevõitu ja seega ka padrunikulu on harjutustes suhteliselt väike.

Minule see olukord aga eriti ei meeldi.

Igas KV kompaniis peaks olema snaiperlahingupaar, pataljonis eraldi snaiprijagu. Igas KL VGs peaks olema snaipripaar. Igas KL malevas peab tulevikus olema snaiprid. Jne.

Õige snaiper peaks ikka selle oma snaipripüssiga laskma suurusjärgus 1000 padrunit aastas. Mitte ainult "lasketiirus" ühe kinnise märgi pihta, vaid maastikul erinevatel kaugustel olevate märgite pihta erinevates ilmastikutingimustes - ja ka dünaamilisel lahinguväljal, ehk tõusvate märgite pihta (mitu märki erinevatel kaugustel ja suundadel). Peaks laskma ka kõrge korterelamu kattuselt ja aknast viltu allapoole, jne. Samuti peaks laskma kaugelt ka ülespoole "kortermaja ülemise korruse" aknast lühikest aega nähtavale tulevat märki. Jne.

Siis enam 10 000 padrunit pole eriti midgi. Peale selle need tava täpsuslaskurid. Muidugi nendele pole vaja kõige kallimat moona iga harjutuse jaoks, aga peaks vahepeal andma ka korralikku moona, et saavad harjutada ka kaugemale laskmist. Siis tuleb ka isu õppida snaipriks.

Seega snaipripadrunite jaoks kulub ikka märkimisväärne summa raha, aga pärast seda raha "raiskamist" on ka olemas võitlejad kes tulistavad kaugelt selle ühe lasuga mõne tähtsa vaenlase mättasse.

Alles oli uudis kus Eesti Kaitsetööstuse Liidu esindajad rääkisid oma uutest tegemistest ning mainiti ka ühte Itaalia firmat (nimi ei tule enam meelde) kes pidi huvi tundma laskemoona valmistamise vastu Eestis.

Lisan lingi http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=55319

Fiocchi jah. Kui need siia tuleks meeldiks mulle küll. Moon on aus.

Väike viide Nordarmi tegemistele: LINK Firearm Blog-i

Endal ka üks selline eksemplar, kui saan mahti, panen pildi ja natuke rohkem juttu ka. Igatahes on see tõsine edasiminek TP2 B&T sihikualusega võrreldes, samuti võimaldab kasutada optika ette kinnituvaid öönägemisseadmeid. Iseenesest korralik lahendus ja võiks TP2-d sellega varustada, saaks lõpuks ometi sellele saagale joone alla.

Kaaluinfo. Püss nii nagu pildil on, laadimata salvega, on 6,9 kg. Kui hark ära võtta, siis ca 6,2 kg. Pole väga hullu, kui võrrelda EBR-ga.

Ega täpsusinfot pole? Alla või üle MOA?

M14 pole tegelikult möeldud üldse snaiprirelvaks - aga oleks tõesti huvitav teada millisele alale Sinu M14ga saa näiteks 300 m kauguselt.

Lased 10 korda lamades, võtad maha "kärbse", kui suurel alal on teised 9? Kas diameetriga 20 cm?

Iga relv on erinev, iga laskur on erinev. Arvan aga, et kui on hea relv, hea optika, hea optika kinnitus ja hea laskur, siis polegi eriti hull (see M14). Jälle kui teatud relvaga ei saa häid tulemusi, siis see on vaja ära vahetada - neid on ikka millest valida hea.

Minu .308 kaalub optikaga aga padrunideta 3,90 kg. See on ausalt öeldes juba üleliia kerge.

Aga teisest küljest kui siss peab tassima igasugust träni suures ulatuses, siis üks kord kerge relv polegi eriti paha asi.

Eks poltlukuga relv ole ka mõnevõrra kergem iselaadivast, kuna metalli kulub vähem (erinevaid mehhanisme on vähem, M14-l kaalub lukukoda parasjagu, lisaks lukk ise ja taandurhoob). Mu suurema kaliibri ja pikema rauaga relv kaalub ca 5 kg, summutiga natuke rohkem.

Täpsusinfo? See sõltub paljudest asjadest, nagu Juhani kirjutas. Tuuninguga ei ole veel nii palju lasknud, et mingit arvamust formuleerima hakata, kuid eelnev relva võimekus oli hea.

Lisan juurde, et heas korras TP suudab hea moonaga lasta 1-1,5 MOA piires (seda nii 100 kui 600 m joonel korduvate tulemustena). On õnnestunud 500 m peal ka alla 1 MOA saada, kuid realistlik ootus kuni 800 m piires on see mainitud 1,5 MOA. Enamjaolt on siiski küsimus selles, kui palju laskur oma tegevusele keskendub.

Minu arust 800m on liiga palju poolautomaatrelvale nagu M14. 500m võib-olla oleks veel kuidagi realistlik.

600m on juba poltlukuga snaiprirelva distants.

Aga alla ühe MOA peaks ikka saama lamades ja harkjalga kasutades. Kui ei saa siis peaks juba kahtlema, et relva on rauakangiks kasutatud.

Võtaks ikkagi eesmärgiks 7,6x51 kaliibri eeldatava võimekuse, sellepärast ka see 800 m. Kuid võtaks lisaks sellise kriteeriumi, et 600-800 m vahel tabaks täisfiguuri esimese lasuga pooltel juhtudel (5/10), kuni 600 aga 9/10. Ei võta eelduseks "üks lask üks tabamus". See on küll ideaal, mille poole püüelda ja mida rahulikult tiirus harjutada, kuid reaalsemas olukorras ei ole see nii lihtne.

See on iseenesest suhteliselt levinud ootus 7,62x51 kaliibriga platvormidele, mina rakendaks seda ka siin.

Alla 1 MOA sain siis, kui lasin Lapua 155 graanise Scenariga, lamades ja kotilt. 170 graanise Lockbase kuuliga on ca 1 MOA olnud. 168 graanise HPBT ootused on ka 1 MOA piires. Õige kuulikaal M14 jaoks ongi 145-170 graani vahel, ehk siis 147 graanine M80 (rootslane oli mälu järgi 144), 155 või 168 gr Scenar või veel nibin-nabin 170 gr Lockbase (viimane on suht terav laeng iseenesest, teistega võrreldes, sest algkiirus on nagu M80). Kui nüüd pisut tehniliseks minna...

Medusa kirjutas:Väike viide Nordarmi tegemistele: LINK Firearm Blog-i

Endal ka üks selline eksemplar, kui saan mahti, panen pildi ja natuke rohkem juttu ka. Igatahes on see tõsine edasiminek TP2 B&T sihikualusega võrreldes, samuti võimaldab kasutada optika ette kinnituvaid öönägemisseadmeid. Iseenesest korralik lahendus ja võiks TP2-d sellega varustada, saaks lõpuks ometi sellele saagale joone alla.

Palju selline "lõbu" maksma läheb?
On veel pilte?

Firearmblogis esitati kahtlus, kas Nordarmi picatinny talub lasu ajal relvale üle kanduvat vibratsiooni. Oleks huvitav kuulda, kuidas sellega on. St, kas optika jmt püsib kenasti paigal ja kõik toimib?