13. leht 13-st

Re: In memoriam

Postitatud: 02 Mai, 2024 21:44
Postitas ruger
Mnja. Eesti mõistes ikka väga olulised sõjaajaloo uurijad nii lühikese ajaga läinud :(

Re: In memoriam

Postitatud: 08 Mai, 2024 7:20
Postitas Kriku
toomas tyrk kirjutas: 02 Mai, 2024 20:16Lahkunud on Rauno Võsaste
Tasuline, kopeerima ei hakka: https://tartu.postimees.ee/8015643/suri ... no-vosaste .

Re: In memoriam

Postitatud: 16 Mai, 2024 15:08
Postitas rockrapdude
Suri legendaarne metsavend ja vabadusvõitleja Ruuben Lambur

:rip:

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12029 ... ben-lambur

Re: In memoriam

Postitatud: 20 Mai, 2024 14:11
Postitas Väino
Alles paar aastat tagasi pani mööda metsi ringi, samm oli reipam kui poole noorematel. Hämmastav vana!
Kaastunne omastele!

Re: In memoriam

Postitatud: 20 Mai, 2024 18:45
Postitas ruger
Eelmine aasta sügisel sai Ruuben Lamburit kuulamas käidud ühel metsavendluse teemalisel seminaril Iisakus. Väga elav, selge mõistuse ja laia silmaringiga mees oli. Mäletas väga palju ja üksikasjades sündmuseid, millest mõõdas praeguseks oli juba ca 80 aastat.
On, mida meenutada. Korraks sai seal ka juttu aetud. Üks asi, mis talle seal esinedes hinges oli, oli see, et praegusel ajal sõjaväelasteks saavad noored, ei tea 1940-50 toimunud sündmustest midagi. See oli Ruubeni suurim soov, et noored, kes on sõjaväelase karjääri valinud siis teaksid ka Eesti ajalugu.
Puhka rahus :rip:

Re: In memoriam

Postitatud: 24 Nov, 2024 10:00
Postitas Kriku
Laupäeval saadeti viimasele teekonnale Artur Roopalu, kes ühena paljudest otsustas 1944. aastal minna sõdima Soome armeesse, lootes nii aidata kaasa Eesti vabastamisele. Artur Roopalu oli viimane Eesti soomepoiss.
https://www.err.ee/1609530772/viimane-s ... teekonnale

Re: In memoriam

Postitatud: 22 Dets, 2024 22:54
Postitas Madis Reivik
https://www.err.ee/1609558828/suri-soja ... e-mati-oun

Tubli mees oli, kirjutas valmis vist 80% Eesti sõjaajaloost. Lihtne aga põhjalik stiil, hea kerge lugeda. Loodame et sahtel avaldamata materjali täis ja saab veel 80 raamatut mälestuseks välja anda !

Re: In memoriam

Postitatud: 23 Dets, 2024 7:58
Postitas Kriku
80% on nüüd siiski liialdus, aga muidugi kahju, et tubli mees manalasse varises.

Re: In memoriam

Postitatud: 23 Juul, 2025 5:36
Postitas ruger
Kanadas suri 104 aastaselt viimane Eesti vastupanuliikumisse ja Rahvuskomiteesse kuulunud mees.
A chapter has closed in Estonian history. Ovid Avarmaa, the last surviving World War II resistance figure and operative of the Estonian National Committee—which fought against both Nazi and Soviet occupations—passed away in Montreal, Canada, at the age of 104.

Avarmaa was born in Tartu, Estonia, on September 24, 1920. The only child of merchant navy captain Niilo Avarmaa (originally Nikolai Akkermann until Estonianization in 1937) and Elizabeth Sokk. His father, a notable mariner who survived a celebrated shipwreck in 1911, was later arrested by Soviets and spent over a decade in prison camps. Ovid’s wider family included figures such as Taavet Avarmaa (David Akkermann), a jurist and political notable, and cpt Juhan Avarmaa, a military officer

Avarmaa attended Hugo Treffner Gymnasium in Tartu, graduating from the humanities track in 1938, with particular achievements in music, religious studies, languages, and history. He then entered the law faculty at the University of Tartu in 1938.

Already during his school years, Avarmaa studied at the Tartu Higher Music School and was deeply passionate about jazz: by 1938–39, he played in various orchestras and was the pianist for the renowned Estonian jazz ensemble "Kuldne Seitse" (“Golden Seven”), considered the top Estonian jazz band of the era

During the war, he became involved with several underground resistance networks, including connections with the Estonian National Committee and intelligence circles. Avarmaa studied for a time in Germany (including military radio operations) and was associated with Estonian student circles aiming to maintain links with the West. Returning to Estonia, he became a radio operator for the resistance and took part in clandestine information channels and communications with the Estonian exile leadership and Western allied governments. He narrowly escaped large-scale Gestapo arrests in 1944 and lived in hiding before finally fleeing to Sweden in September 1944 a week before the Russians invaded again.

In Sweden, Avarmaa quickly became involved in the local Estonian community as a pianist and choir conductor. In 1951, he emigrated to Montreal, Canada, where he became a leading figure in the city’s Estonian musical and cultural life, teaching jazz and classical music at Dawson College and directing various Estonian choirs. He was remembered by contemporaries as a talented and soulful pianist with an abiding love of jazz.

Avarmaa was also a spiritual seeker: in 1979, alongside Albert Low, he co-founded the Montreal Zen Centre, reflecting his deep engagement with Buddhism. Fluent in Estonian, English, French, German, Finnish, and Portuguese, Avarmaa was remembered for his vast intellectual curiosity and cosmopolitan interests[2]. He was predeceased by his son Niilo from his first marriage in 2022[9]. His widow, Céline (born 1937), and three stepchildren survive him.

Avarmaa passed away in Montreal on 28 June 2025, aged 104. He was the last surviving member of the Estonian National Committee’s wartime generation.
Pilt
https://x.com/EerikNKross/status/1947732748447224275
https://t.co/Ogbzk12jpt