13. leht 42-st
Re: Vereproov
Postitatud: 02 Mär, 2012 16:36
Postitas Tiger I
Tehti meile ka ajateenistuses pistelise meetodiga seda narkotesti. Kui uriiniproov midagi näitas siis küsiti, mida ja millal. Oli esmaspäev vist peale esimest linnaluba. Kergendav asjaolu oli kui ilma valimata astusid rivist välja ja tunnistasid üles. Keegi nüüd sellepärast reservi ei saanud kui midagi oli (trahvi vist saadi). Ma arvan, et arstlik komisjon laseb ikka läbi kui seal veres ka midagi on. Arvan selle pärast, et ajateenistuses olid mehed, kes olid narkoga kohtu all ja kuna meil kehtib süütuse presumptsioon koos tiguaeglase kohtusüsteemiga siis oligi kõik väga korras
Re: Vereproov
Postitatud: 02 Mär, 2012 16:55
Postitas swatest
Kui sai arstlikus komisjoni käidud, siis minu kaaslaste hulgas ühel leiti verest just todasama ainet. Paari minuti pärast oli kohal musta riietatud meesterahvas,ilma pikema jututa see kutsealune kaasa võeti. Ei tea mis edasi sai, kuid komisjoni tagasi ta ei ilmunud.
Re: Vereproov
Postitatud: 02 Mär, 2012 21:48
Postitas Anonomys
Hm... riigiteatajas on vastav lahter ja lõik.
https://www.riigiteataja.ee/akt/960023
V. PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED F00–F99
F10–F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired
Tegevteenistuseks ajutiselt mittekõlblik
Üks aasta. Lühiajaliselt («proovinud») tarbinud psühhoaktiivseid aineid. Sõltuvus puudub
Sealt loeb välja, et kui sinu verest leiavad THC jääke (mis põhimõtteliselt tähendab, et oled lühiajaliselt proovinud), aga sõltuvus puudub, siis oled teenistuseks ajutiselt mittekõlbulik :/.
Re: Vereproov
Postitatud: 02 Mär, 2012 22:56
Postitas alban
Esiteks viita palun kehtivale seadusele. Sinu toodud link viib seadusele ja määrusele milline kehtis kuni 31.12.2009. Täna on märts 2012.
Teiseks Vabariigi Valitsuse 11.11.2005. a määruse nr 282 "Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud" Lisa I osa V diagnoosi F10-F19 kohaldamise eelduseks on kaitseväekohustuslasel või kaitseväelasel psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tekkinud psüühika- ja käitumishäired.
Seega kui sinu verest leitakse THC jälgi aga "kuplialune" on korras siis mingit vabastust ei saa. Vabastuse eelduseks on see, et oled oma aju narkootikumidega (ajutiselt) tuksi keeranud. Kes iganes loodab nüüd kaitseväest kõrvale hillida sellega, et teeb enne komisjoni ühe pläru, on asjadest väga valesti aru saanud. Vabastuse eelduseks on psüühikahäired, mis on kestva iseloomuga ja ühekordne kanepisuitsetamine mingeid selliseid häireid ei tekita.
Re: Vereproov
Postitatud: 03 Mär, 2012 1:09
Postitas Anonomys
Re: Vereproov
Postitatud: 03 Mär, 2012 7:28
Postitas alban
See on täna hommikul kehtiv versioon:
https://www.riigiteataja.ee/akt/101032011023
Teadmiseks kõigile, kel vaja leida õigusakte, nii kehtivaid kui ka kehtetuid. Kehtiva õiguskati leidmiseks mine lehele
http://www.riigiteataja.ee ja paremal üleval nurgas asuvasse kastikesse kirjuta otsitava akti nimi (näiteks "asjaõigusseadus"), ametlik lühend (näiteks "VÕS") või osa akti nimest (näiteks "asjaõ"). Tulemuseks annab otsimootor esimesena vastava akti kehtiva versiooni ning aktid, mis vastavad otsingukriteeriumile (sisaldavad nimes näiteks sõna "asjaõ"). Võimalik on leida ka varasemiad versioone ja kehtetuid akte.
Re: Vereproov
Postitatud: 03 Mär, 2012 8:39
Postitas wudu
Aga milleks oleks vaja mingit sellist ainet sisse ajada, kui meie organism ise toodab teatud hallutsinogeenset ainet.
Ja selle asemel, et omale mingit jama sisse tõmmata või veel hullem süstida, võiks uurida, et kas saab kuidagi oma organismi stimuleerida, et organism hakkaks hallutsinogeeni tootma.
Re: Vereproov
Postitatud: 03 Mär, 2012 9:02
Postitas Kapten Trumm
Re: Vereproov
Postitatud: 06 Mär, 2012 13:21
Postitas hillart
Ära, jumala eest, looduskatastroofi Eestimaa peale kutsu! Kas meie rahvas selle üüratu äiksetormi ikka välja kannataks?
Ja pealegi!
Eesti on vabaduste maa ning enese uimastamine, surnuksjoomine ja muud taolised harrastused on, erinevalt paljudest tagurlikest riikidest, meil INIMÕIGUS.
Üldhariduse mõttes võiksite teada, et ...
Vabastuse eelduseks on see, et oled oma aju narkootikumidega (ajutiselt) tuksi keeranud.
Närvisüsteemi kahjustusi pole vähemalt tänapäeva meditsiinisaavutuste valguses võimalik kuidagi parandada ja mingit ajutist kahjustust ei esine. Iga doos, mis just-kui pruukija arvates "mitte midagi ei tee", paneb põntsu kesknärvisüsteemile. Ja nagu öeldud, siis - närvisüsteem ei taastu kunagi. Tehke ise oma järeldused!
Sõjavägi
Postitatud: 17 Apr, 2012 11:05
Postitas Rivo
Selline küsimus siis:
Olen kahjuks kriminaalkorras karistatud ja tuli selline kiri et ei võeta sõjaväkke vastu
!
Kui tahtmine sinna saada on suur ja peale seda veel Eestit edasi teenima minna !
Kas oleks kuidagi võimalik seda muuta ja sinna pääseda !?
Re: Sõjavägi
Postitatud: 17 Apr, 2012 15:45
Postitas hillart
Ei ole. Liisk on langenud.
Kahju küll, aga nii see on.
Re: Sõjavägi
Postitatud: 17 Apr, 2012 16:18
Postitas Rivo
Kas mitte mingit võimalust ? Isegi kui kiri presidendile saata
?
mul 1 vanematest on politseinik , kas tema ei saaks kuidagi aidata ?
Re: Sõjavägi
Postitatud: 17 Apr, 2012 18:52
Postitas soesilm
Kas asi just nii kategooriline on?
Re: Sõjavägi
Postitatud: 17 Apr, 2012 19:10
Postitas toomas tyrk
Kas mitte karistatuse kustumisel ei võida uuesti kutsuda?
Kriminaalkoodeks
https://www.riigiteataja.ee/akt/13062607
§ 58. Karistatuse kustumine
(1) Karistatus kustub isikutel:
1) kelle suhtes karistust tingimisi ei kohaldatud – katseaja möödumisel, kui ta katseaja kestel ei pannud toime uut kuritegu. Kui süüdimõistetu saadeti enne katseaja möödumist karistust kandma, kustub karistatus selle karistuse kandmiselt vabanemise päevast üldises korras arvutatava karistatuse kustumise tähtaja möödumisel;
2) kes on karistusena ära kandnud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise;
3) ühe aasta möödumisel aresti ärakandmisest või rahatrahvi äramaksmisest;
4) kahe aasta möödumisel kuni viie aastani mõistetud vabadusekaotuse ärakandmisest;
5) kolme aasta möödumisel üle viie, kuid mitte üle kümne aasta mõistetud vabadusekaotuse ärakandmisest;
6) viie aasta möödumisel üle kümne aasta mõistetud vabadusekaotuse ärakandmisest.
(2) Karistatuse kustumist arvutatakse põhi- ja lisakaristuse ärakandmise päevast.
(3) Karistatuse kustumise tähtaja hulka arvatakse aeg, mille kestel kohtuotsust ei pööratud täitmisele ja seejuures täitmise aegumine ei katkenud. Kui kohtuotsust ei pööratud täitmisele, kustub karistatus kohtuotsuse täitmise aegumistähtaegade möödumisel.
(4) Kui isik vabastati enne tähtaega karistusest või kui karistus asendati teiseliigilise karistusega, siis arvutatakse karistatuse kustumise tähtaega, lähtudes tegelikult ärakantud karistusest.
(5) Kui karistuse ärakandnud isik paneb enne karistatuse kustumise tähtaja möödumist uuesti toime kuriteo, siis katkeb karistatuse kustumise tähtaeg. Sel juhul arvutatakse karistatuse kustumise tähtaega mõlema kuriteo eest viimase kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest.
Re: Sõjavägi
Postitatud: 17 Apr, 2012 19:30
Postitas Markko
Kriminaalkoodeksi asemel kehtib täna karistusseadustik