Julgeks siin paralleele tõmmata. Kui me anname reservväelasele AK-4 ja midagi hädapärast selga ning saadame nii mingi kallurauto kastis lahingusse, siis ta lihtsalt ei lähe sinna. Soovib endale raudselt esmalt normaalset varustust, relvastust ja tehnikat. Ei aita ka ohvitseride või allohvitseride loengud patriotismist. Kui juba ukrainlased ei lähe, siis meie euro-heaoluühiskonnas kasvanud kodanikud ammugi mitte!Pataljoni Cherkasy peaaegu täies koosseisus (400) keeldus väidetavalt käsku täitmast ja Donetski alla plokkpostile minemast, kirjutas rapordi. et oleme küll patrioodid, kuid paljakäsi tankide vastu lihtsalt surema ei lähe. ATO ütleb, et on vaherahu ja me pole veel jõudnud neid tehnikaga varustada, edasi tegeleb asjaga prokuratuur.
http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/09/10/7037329/
Mida Ukrainast õppida?
Re: Mida Ukrainast õppida?
Teisest teemast üle kopeerituna:
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44039
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Mida Ukrainast õppida?
Mis sa räägid?Te räägite siin veel kõigist reservväelastest. Viimane avalik number oli vist 20000 meest, mida me relvastame hindele 5+. Kas me peaksime olema valmis 200 x 20000 = 4000000 (loe: neli miljonit) padruni kuluks päevas? Et nädala lahinguid pidada, siis 28 milj? Ja see kõik on olukorraks, kus laadida pole aega ehk alla tunnine lahing. Kui päevas veel mõne kontakti pead, siis läheb rohkem.
Kui palju DOSe kulub raskuspunktis, kõrvalsuunal, reservis olles jne on ju õpikus kirjas.
Aga kahtluseta on meie padrunivajadused kümnetes miljonites loetavad.
Kui seda pole, siis tuleb järelikult rünnukiprojektid ja järgmised välismissioonid ära jätta.
Kuniks elementaarsed asjad on lahendatud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Mida Ukrainast õppida?
6 salve AK4 juurde on kindlasti vajalik, lisaks veel moona kotti. Ja need 6 salve + moon kotis peaks olema kõikidel meestel. Tore on rehkendada, et 200 x 20000 = 4000000 kuid see kehtib vaid siis kui meil oleks võime tulevikku näha. Või teab keegi täpselt ette millisesse olukorda iga mees satub? Lisaks laseb ca 30%(täiesti meelevaldne ja oletuslik arv) oma salv tärinal tühjaks kui kontakt tekib.
Moona ei ole kunagi palju. See on ikkagi vähim, mida riik peab oma kaitsjatele tagama.
Moona ei ole kunagi palju. See on ikkagi vähim, mida riik peab oma kaitsjatele tagama.
Re: Mida Ukrainast õppida?
AK4-ja DOS on 60 padrunit ja lahingkomplekt 2 DOS-i. Üks 7,62x51 lahingpadrun kaalub sõltuvalt tootjast 24,5-25,5g. Üks DOS 1,5kg, lahingkomplekt 3kg. 6 AK4 tühja terasplekk salve kaaluvad kokku 1,5kg, 6 alumiiniumsalve 0,85kg. Kalašnikovi kantav lahingkomplekt oli 3 salve ning kui vaadata pilte, siis jooksevad venelased ka täna oma moodsates vestides suht tühjade salvetaskutega ringi. AK74 tühi 30 padruniline salv kaalus 230g ja padrun 10,5-11g. Laetud salv 0,55kg (AK4ja laetud salv kaalub u. 0,75kg). Meil kasutada olnud AK74 oli suht koht ebatäpne. Nõudis tõsist pingutamist, et 100m pealt kõik kuulid märklehte saada. Mingi aeg hakkasime selles süüdistama küll suhteliselt hõredat, kuid siiski kõrgete kõrtega heina oma lasketiirus. Üleminekul Galilile tundsime endid kui üleöö snaipriteks saanuina. Kui kedagi suuremad numbrid huvitavad, siis täiskoosseisulise jalaväekompanii 6DOS-i (koos kuulipildujate, tt-relvade, püstolite moona ja granaatidega) kaalus üsna täpselt viis tonni.
Jänkide statistika näitab, et umbes 30% meestast on need, kes lahingus aktiivselt võitlevad. Ülejäänud lasevad oma relvad kas huupi tühjaks, või liiguvad osavõtmatult oma üksusega kaasas ja lihtsalt ootavad, et lahing läbi saaks. Ja selliseid mehi on üksustesse ka vaja. Kes muidu võitlevaile meestele moona tassiks.
Jänkide statistika näitab, et umbes 30% meestast on need, kes lahingus aktiivselt võitlevad. Ülejäänud lasevad oma relvad kas huupi tühjaks, või liiguvad osavõtmatult oma üksusega kaasas ja lihtsalt ootavad, et lahing läbi saaks. Ja selliseid mehi on üksustesse ka vaja. Kes muidu võitlevaile meestele moona tassiks.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Re: Mida Ukrainast õppida?
See oli minu teada nii teises maailmasõjas, praegu olevat see protsent ameeriklastel 95% kanti. Eestis ma arvan, et see protsent on väiksem.Madis22 kirjutas: Jänkide statistika näitab, et umbes 30% meestast on need, kes lahingus aktiivselt võitlevad. Ülejäänud lasevad oma relvad kas huupi tühjaks, või liiguvad osavõtmatult oma üksusega kaasas ja lihtsalt ootavad, et lahing läbi saaks. Ja selliseid mehi on üksustesse ka vaja. Kes muidu võitlevaile meestele moona tassiks.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Aga ole hea seleta lahti palun, mis juhtub heas või halvas mõttes, kui saata mehed vaid AK-4 peos lahingusse Ida-Ukrainaga samaväärsel tasemel varustatud terroristide vastu? Ütleme, et lisaks veel reservväelasel kevlar kiiver kaitseks nupu otsas.Julgeks siin paralleele tõmmata. Kui me anname reservväelasele AK-4 ja midagi hädapärast selga ning saadame nii mingi kallurauto kastis lahingusse, siis ta lihtsalt ei lähe sinna. Soovib endale raudselt esmalt normaalset varustust, relvastust ja tehnikat. Ei aita ka ohvitseride või allohvitseride loengud patriotismist. Kui juba ukrainlased ei lähe, siis meie euro-heaoluühiskonnas kasvanud kodanikud ammugi mitte!
Re: Mida Ukrainast õppida?
Nagu öeldud...Inimene käsirelvaga enam ei päde....hummel kirjutas:Julgeks siin paralleele tõmmata. Kui me anname reservväelasele AK-4 ja midagi hädapärast selga ning saadame nii mingi kallurauto kastis lahingusse, siis ta lihtsalt ei lähe sinna. Soovib endale raudselt esmalt normaalset varustust, relvastust ja tehnikat. Ei aita ka ohvitseride või allohvitseride loengud patriotismist. Kui juba ukrainlased ei lähe, siis meie euro-heaoluühiskonnas kasvanud kodanikud ammugi mitte!
Re: Mida Ukrainast õppida?
Sõltub. Kui sa tahad nõnda saata lagedale alale 18-22 aastaseid, kel midagi ei ole, siis nad ilmselt jah ei lähe. Kui sa saadad kinnisele maastikule 35-40 aastaseid mehi, kel on lähimas seljataga asuvas linnas kinnisvara, naine ja lapsed, siis nad võivad midagi isegi üritada.tommy kirjutas:Nagu öeldud...Inimene käsirelvaga enam ei päde....hummel kirjutas:Julgeks siin paralleele tõmmata. Kui me anname reservväelasele AK-4 ja midagi hädapärast selga ning saadame nii mingi kallurauto kastis lahingusse, siis ta lihtsalt ei lähe sinna. Soovib endale raudselt esmalt normaalset varustust, relvastust ja tehnikat. Ei aita ka ohvitseride või allohvitseride loengud patriotismist. Kui juba ukrainlased ei lähe, siis meie euro-heaoluühiskonnas kasvanud kodanikud ammugi mitte!
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Re: Mida Ukrainast õppida?
Minul on täna hoopis teine küsimus tekkinud . Ma oleks isegi selle relvastuse ja varustusega valmis võitlema kui ... Mul on pere ja majalaen ja kui mina langen või veel hullem sandiks jään mis siis saab? Naine ja lapsed kuuse alla? Mina olen valmis riiki kaitsma ,aga kas riik on valmis kaitsma minu peret Rootsi pankade eest? Pole kuulnud ,et mõni minister sellele mõelnud oleks ? Ja seniks kuni nemad selles osas tegusi ei tee... On see masin vähemalt ühest "okkast" ilma .
Re: Mida Ukrainast õppida?
Ma arvaks pigem vastupidi...Madis22 kirjutas: Sõltub. Kui sa tahad nõnda saata lagedale alale 18-22 aastaseid, kel midagi ei ole, siis nad ilmselt jah ei lähe. Kui sa saadad kinnisele maastikule 35-40 aastaseid mehi, kel on lähimas seljataga asuvas linnas kinnisvara, naine ja lapsed, siis nad võivad midagi isegi üritada.
Noorus oma uljuses(ja ka rumaluses) võib üritada isegi kindlamalt, kui vanemad, kogenenumad ja "pagasiga" kodanikud.
Mõttetult surma pole enamus aga arvatavalt nõus minema.
Seepärast ongi olulised korralikult varustatud ja kokku harjutatud SA üksused.
Koos tasemel juhtimise, luure ja tagalaga...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44039
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Mida Ukrainast õppida?
Kui UKR sõja valguses vaadata mõni aeg tagasi Postimehes avaldatud ühe asekantsleri mõttelendu tsiviilkaitse mõttetusest tänapäeva sõjas (mille kohta intervjueeritavad soomlased arvasid vastupidi), siis tuleb nutt lausa peale. Sõjatsooni sattunud linnades on tänavanurkadele ilmunud värviga maalitud kirjad "varjend maja nr 23" ja levima on hakanud uuesti tarkused, et suva kelder on surmalõks, mitte varjend.
Välja on tulnud siis, et moodne sõda polegi "piiratud, täppisrelvadega rünnak strateegiliste sõjaliste objektide vastu", vaid vägagi asulate suvaline pommitamine ja suurtükkidest tulistamine, kus ei valita sihtmärki ja häda sellele, keda ootamatul tabatakse.
Välja on tulnud siis, et moodne sõda polegi "piiratud, täppisrelvadega rünnak strateegiliste sõjaliste objektide vastu", vaid vägagi asulate suvaline pommitamine ja suurtükkidest tulistamine, kus ei valita sihtmärki ja häda sellele, keda ootamatul tabatakse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Mida Ukrainast õppida?
mida noorem, seda väiksem kipub olema hirmu ja ohutunne..tommy kirjutas:Ma arvaks pigem vastupidi...Madis22 kirjutas: Sõltub. Kui sa tahad nõnda saata lagedale alale 18-22 aastaseid, kel midagi ei ole, siis nad ilmselt jah ei lähe. Kui sa saadad kinnisele maastikule 35-40 aastaseid mehi, kel on lähimas seljataga asuvas linnas kinnisvara, naine ja lapsed, siis nad võivad midagi isegi üritada.
Noorus oma uljuses(ja ka rumaluses) võib üritada isegi kindlamalt, kui vanemad, kogenenumad ja "pagasiga" kodanikud.
Re: Mida Ukrainast õppida?
AK 74 tarbeks on ikka üsna hirmuäratava mahutavusega salvesid välja mõeldud. Sellel pildil siis Kim Jong Un-i ihukaitsjad:

http://www.thefirearmblog.com/blog/2013 ... magazines/
Arvatavasti on ka venelastel vähemalt eriüksuste jaoks midagi taolist olemas. Pole just väga mugav sõdida, kui sina pead pidevalt oma 20 lasulisi salvesid vahetama või, hullem veel, laadima, samal ajal kui vaindlane oma 150 lasulistest mõnuga täristab ja ümber relvaraua hommikueineks peekoniviile praeb
.

http://www.thefirearmblog.com/blog/2013 ... magazines/
Arvatavasti on ka venelastel vähemalt eriüksuste jaoks midagi taolist olemas. Pole just väga mugav sõdida, kui sina pead pidevalt oma 20 lasulisi salvesid vahetama või, hullem veel, laadima, samal ajal kui vaindlane oma 150 lasulistest mõnuga täristab ja ümber relvaraua hommikueineks peekoniviile praeb

Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44039
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Mida Ukrainast õppida?
Galili ja AK-4 jaoks on samamoodi suurendatud mahuga salved olemas, kuid tundub, et praktiliste küsimuste lahendamise asemel (pooleli jäetud AK4 moderniseerimisprojekt) on meil vist juba tuure kogumas fantaasiad uute püsside ostmiseks, sest vanad on "viletsad" ja "kulunud". Automaatide ostmise vajadust üldvägedele (eriüksused on teine teema) täna tegelikult pole, tuleks tegeleda kulunud vintraudade väljavahetamise ja probleemide silumisega (nt seesama ikaldunud AK4 20-padruniga salv).
Pigem on Eestis täna vaja kergekuulipildujaid, mille asemel me kasutame raskeid ja rohmakaid täiskuulipildujaid, mis ei sobi liikuvaks tegevuseks.
Automaate on meil piisavalt.
Pigem on Eestis täna vaja kergekuulipildujaid, mille asemel me kasutame raskeid ja rohmakaid täiskuulipildujaid, mis ei sobi liikuvaks tegevuseks.
Automaate on meil piisavalt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 328
- Liitunud: 03 Mai, 2014 21:01
- Kontakt:
Re: Mida Ukrainast õppida?
Tšetseenia mäletusi lugedes jäi silma, et venelased ei jõudnud ära kiita raua-aluseid 40mm granaadiheitjaid. Kui on vaja puhastada tüüpiline 5-korruseline korrusmaja (nagu muideks on paljud kortermajad Ida-Virumaal), siis trepikotta ronides veeretatakse sulle granaat jalge ette. Kolmanda korruse aknasse aga käsigranaati ei viska; läheb nihu, kukub endale peale. Siis nende rauaaluste granatamjottidega tehtigi Groznõis puhastustööd. Ja Ukraina näitab, et enamus madinat jääb ikkagi asulatesse, öövaatlusseadmete ja infrapunakaamerate ajastul pole mets enam sama kindel koht, kui 40-datel (Tõsi, Ida-Ukraina stepilagendikel vist pole meie metsi kah, aga ikkagi).mart2 kirjutas:Vaadates järjest erinevaid videosid ja lugedes osalejate kirjeldusi lahingutegevusest (+ Gruusia mälestused), siis pean kahjuks nentima, et üha suurema rolli tuletoetuses võtab seda tüüpi konfliktides "taskusuurtükivägi" - kantavad TT kompleksid ja erinevad granaadiheitjad (nii raua-alused, automaatsed kui ka õlalt lastavad ühekordsed ja CG-tüüpi laetavad).
"Venemaa on tanklakett, mis mängib riiki." -John McCain
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist