Lihtsalt teadmiseks:
optika lisamine laskurile, kes eriti täpne ei ole, ei anna suurt juurde midagi, Eestis vastavaid katseidki tehtud, annad keskpärasele Galili laskurile kätte nt Galil Snaipri ja tulemused on sama keskpärased, kuigi püss peaks ju igati parem olema.
Kehva laskurit (suur hajumine) aitaks minuarust kõige rohkem tugijalgade panemine relvale, vastu maad surutud jalad ei lase sel vähemalt vasakule-paremale kõikuda.
Seepärast puudub ka sisuline mõte suvalisi laskureid "kastides" täpsuslaskuriteks määrata ja neile kalleid relvi anda. Nt KL süsteemis pole mõtet TL kursustele saata, kui inimene ei saa 10 lamades+10 põlvelt+10 püsti 100 meetrilt vabas tempos vähemalt 270 silma. Põhimass saab sinna 200 kanti.
Uued käsirelvad EKV-le
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Tahaks natuke vastu vaielda.
Siin pealegi ründevintpüssi teema millede otstarve hoopis muu kui täpsuspüssidel ja vastavalt neile sätitavatele optikatelegi teised nõudmised. Ehk siis punatäpp-, holo- ja paarikordse suurendusega optilisi sihikuid ilmselt UR silmas pidas. Mis aga annavad effekti küll ja üsna kohe. Esiteks, tabada saab ikka ainult seda mida sa näed. Optikaga lihtsam kui raudsihikuga. Teiseks, erinevalt tiirust ei presenteeri lahinguväljal vaenlane ennast üldjuhul "piiramata ajaks" ega anna laskurile suurt mahti oma kirpe-sälke rahumeeli joonele sättida. Jällegi, optikaga on "kirbule võtmine" tunduvalt lihtsam, järelikult ka kiirem.
Kuidas seda AR vs. SN katset tehti? Kas anti keskpärasele Galil ARi laskurile (st. isikule kel puudub muuhulgas kogemus relvadega mis kasutavad 5,56x45st tugevamat padrunit?) Galil Snaiper ja 5 patti kätte ja öeldi et katsu nüüd 300m pealt 10x10cm ruutu tabada ja siis imestati et ei tulnud suurt midagi välja? Miks ma nii "tobedat" katset kirjeldan - omal kogemus aastate tagant. Oleks mulle aga 5 padrunit veel antud ja keegi viitsinud kõrvalt õpetada/sooritust korrigeerida olnuks see 10x10 ilmselt kenasti auklik. Niiet optikaga laskmine vajab veidi harjutamist peale mida saavad aga tulemused varasemast raudsihikuga lastust kindlasti paranema.Kapten Trumm kirjutas:Lihtsalt teadmiseks:
optika lisamine laskurile, kes eriti täpne ei ole, ei anna suurt juurde midagi, Eestis vastavaid katseidki tehtud, annad keskpärasele Galili laskurile kätte nt Galil Snaipri ja tulemused on sama keskpärased, kuigi püss peaks ju igati parem olema.
Siin pealegi ründevintpüssi teema millede otstarve hoopis muu kui täpsuspüssidel ja vastavalt neile sätitavatele optikatelegi teised nõudmised. Ehk siis punatäpp-, holo- ja paarikordse suurendusega optilisi sihikuid ilmselt UR silmas pidas. Mis aga annavad effekti küll ja üsna kohe. Esiteks, tabada saab ikka ainult seda mida sa näed. Optikaga lihtsam kui raudsihikuga. Teiseks, erinevalt tiirust ei presenteeri lahinguväljal vaenlane ennast üldjuhul "piiramata ajaks" ega anna laskurile suurt mahti oma kirpe-sälke rahumeeli joonele sättida. Jällegi, optikaga on "kirbule võtmine" tunduvalt lihtsam, järelikult ka kiirem.
270 natuke karm nõudmine pole või? Netis on üleval Tartu maleva karikavõistluste tulemused. Vastavat harjutust on seal üle 270 silma lasknud 2009a 5 meest ja 2010a vaid 2. Võistlema on ju saadetud malevkondade paremad mehed ning väikeste hulka Tartu malev ka justkui ei kuulu. Üksuste arvu järgi on aga täpuslaskurite vajadus nii 30 kanti.Kapten Trumm kirjutas:Lihtsalt teadmiseks:
optika lisamine laskurile, kes eriti täpne ei ole, ei anna suurt juurde midagi, Eestis vastavaid katseidki tehtud, annad keskpärasele Galili laskurile kätte nt Galil Snaipri ja tulemused on sama keskpärased, kuigi püss peaks ju igati parem olema.
Kehva laskurit (suur hajumine) aitaks minuarust kõige rohkem tugijalgade panemine relvale, vastu maad surutud jalad ei lase sel vähemalt vasakule-paremale kõikuda.
Seepärast puudub ka sisuline mõte suvalisi laskureid "kastides" täpsuslaskuriteks määrata ja neile kalleid relvi anda. Nt KL süsteemis pole mõtet TL kursustele saata, kui inimene ei saa 10 lamades+10 põlvelt+10 püsti 100 meetrilt vabas tempos vähemalt 270 silma. Põhimass saab sinna 200 kanti.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Mina võtaks TLiks sellise mehe, kes "vabas tempos" laseb stabiilselt 220-240 silma piiresse, kuid sooritab sama hästi ka stressi all, st kui märk (või märgid) laseb vastu vabalt valitud torust. Mitte sellist, kes tiirus kindlal distantsil (nt mainitud 100 m) laseb 270, aga ei soorita ilma laskurivestita või mitteharjumuspärases asendis kärbsemustagi. Niiet tiiru numbriline näitaja ei ole lõplik argument, ainult amatöör rõhub sellele. Ei maksa nii kergekäeliselt võrdustada laskmist spordina ja lahingtegevusena.
Ka avatud sihikutega ja 5,56 moonaga harjunud mehele 7,62 Galil SN kätteandmine toob kaasa just mainitud tulemuse, kui laskur ei ole tõesti varem optilise sihikuga kokku puutunud. Ka selline tuim test ei anna eriti midagi.
Aga et kpt. Trummi mitte liigapalju materdada, siis relv või sihik ei tee tõepoolest laskurit. Parem sihik võimaldab märki paremini näha, mitte ei juhi kuule ise sinna. Ise peab mees (või naine) olema ja relva õigesti juhtima, siis tulevad ka tulemused. Seda kõike nii teemapõikeks.
Teemasse, AK4 said tuuningud - punatäpi ja suurenduse, mõned ka soovitud harkjala. Aga:
1. Kas läks asi märkimisväärselt paremaks?
2. Relva ümberlaadimine/salvevahetus võtab mitu liigutust?
3. Kui kaua see sekundeid võtab? Nii rahulikult turvalises ümbruses kui tule all?
4. Sihtimise osa läks jah kiiremaks, aga kas on tehtud ka just praktikali tüüpi laskeharjutusi, et seda eelist üldse ära ka osata kasutada? St et märk justnimelt ei ole kas paigalpüsiv, ei ole klassikaline roheline ristkülik (nt osaliselt varjatud), või on neid mitu, ka suvalistel kaugustel?
Ka avatud sihikutega ja 5,56 moonaga harjunud mehele 7,62 Galil SN kätteandmine toob kaasa just mainitud tulemuse, kui laskur ei ole tõesti varem optilise sihikuga kokku puutunud. Ka selline tuim test ei anna eriti midagi.
Aga et kpt. Trummi mitte liigapalju materdada, siis relv või sihik ei tee tõepoolest laskurit. Parem sihik võimaldab märki paremini näha, mitte ei juhi kuule ise sinna. Ise peab mees (või naine) olema ja relva õigesti juhtima, siis tulevad ka tulemused. Seda kõike nii teemapõikeks.
Teemasse, AK4 said tuuningud - punatäpi ja suurenduse, mõned ka soovitud harkjala. Aga:
1. Kas läks asi märkimisväärselt paremaks?
2. Relva ümberlaadimine/salvevahetus võtab mitu liigutust?
3. Kui kaua see sekundeid võtab? Nii rahulikult turvalises ümbruses kui tule all?
4. Sihtimise osa läks jah kiiremaks, aga kas on tehtud ka just praktikali tüüpi laskeharjutusi, et seda eelist üldse ära ka osata kasutada? St et märk justnimelt ei ole kas paigalpüsiv, ei ole klassikaline roheline ristkülik (nt osaliselt varjatud), või on neid mitu, ka suvalistel kaugustel?
Praktikas on baaslaskeväljaöpe a ja o. Praktikas kogenud mehel ei ole punatäpp pystolkuulipilduja peal kahh vajalik, sest harva yle 100 meetri kaugusele sellisest asjast tulistatakse ja lähidistantsi lastakse juba harjunuse pealt
Samas keskmine automaadiga relvastatud södur raudsihikuga 300 meetri peale lihtsalt ei erista sihtmärki, aga optikaga mees valib juba sihtimispunkti. Lihtsalt yks näeb, teine mitte. Hämarikus aga on asi juba hoopis hullemini optika mehe poolt.
Kas nyuyd see väide siia sobib, aga jahimehed miskipärast tahavad oma pyssidele optikat peale. Ei ole kuulnud et yle 300 meetri väga lastaks jahi ajal, enamalt jaolt 5-300 meetrit. Ju siis tasub, sest tyhja ei taha keegi paugutada. Moon kallis.
Et isiklikult olen igal juhul optika poolt. Soovitatavalt valgustatud niitristiga ja tuhandik skaalaga kahh siis juba, kulub ära.
See, et anname kellelegi, teise mehe teise sisselastud optikaga pyssi lasta ei ole päris hea möte. Lihtsalt igayhel moodustub silam vörkkestal kujutis naujke "teisele" kohale ja 300 meetrisele distantsile vöib tabamuspunktide erinevus olla juba 30 ja rohkem cm. Et igayks oma toruga laskma peaks. Selles osas ei ole vahet raual ja optikal.
Meie laskekohtade rikkalikust ja korrasolekut silmas pidades on köige targem tavalisel kaitseliitlasel hankida harjutamisek öhupyss. Asi on ikka kordades odavam kui tulirelv, ei ole vaja lubasid, relvakappe. Lasketehnika osas on aga laskeasend, sihtimine, hingamine, päästmine ja järelsihtimine väga suures osas sama
Järgneb kerge irooniaga nali väljaöppe teemasse. Väga tösistel inimestel ei tasuks seda yldse mitte lugeda.
Ja kui on vaja et ika korralik pauk asjaga kaasas käiks, vöib ju kiivri pähe panna ja paluda abikaasal lsapöörilabidaga vastu pead kolksata ja sipa liiva kraevahele puistata. No ja kui siis päris lahingvälja vaja imiteerida, vöib kohalike rullnokkadega kokku leppida et maksad nati bensu raha, nemad monteerivad sumbsi bemmilt maha ja myristavad ymber hoovi pool tunnikest.
Samas keskmine automaadiga relvastatud södur raudsihikuga 300 meetri peale lihtsalt ei erista sihtmärki, aga optikaga mees valib juba sihtimispunkti. Lihtsalt yks näeb, teine mitte. Hämarikus aga on asi juba hoopis hullemini optika mehe poolt.
Kas nyuyd see väide siia sobib, aga jahimehed miskipärast tahavad oma pyssidele optikat peale. Ei ole kuulnud et yle 300 meetri väga lastaks jahi ajal, enamalt jaolt 5-300 meetrit. Ju siis tasub, sest tyhja ei taha keegi paugutada. Moon kallis.
Et isiklikult olen igal juhul optika poolt. Soovitatavalt valgustatud niitristiga ja tuhandik skaalaga kahh siis juba, kulub ära.
See, et anname kellelegi, teise mehe teise sisselastud optikaga pyssi lasta ei ole päris hea möte. Lihtsalt igayhel moodustub silam vörkkestal kujutis naujke "teisele" kohale ja 300 meetrisele distantsile vöib tabamuspunktide erinevus olla juba 30 ja rohkem cm. Et igayks oma toruga laskma peaks. Selles osas ei ole vahet raual ja optikal.
Meie laskekohtade rikkalikust ja korrasolekut silmas pidades on köige targem tavalisel kaitseliitlasel hankida harjutamisek öhupyss. Asi on ikka kordades odavam kui tulirelv, ei ole vaja lubasid, relvakappe. Lasketehnika osas on aga laskeasend, sihtimine, hingamine, päästmine ja järelsihtimine väga suures osas sama
Järgneb kerge irooniaga nali väljaöppe teemasse. Väga tösistel inimestel ei tasuks seda yldse mitte lugeda.
Ja kui on vaja et ika korralik pauk asjaga kaasas käiks, vöib ju kiivri pähe panna ja paluda abikaasal lsapöörilabidaga vastu pead kolksata ja sipa liiva kraevahele puistata. No ja kui siis päris lahingvälja vaja imiteerida, vöib kohalike rullnokkadega kokku leppida et maksad nati bensu raha, nemad monteerivad sumbsi bemmilt maha ja myristavad ymber hoovi pool tunnikest.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Olen kõigega nõus, ainult arvestada tuleb seda, et kui isik ei suuda 300 m pealt usaldusväärselt (min 2/3 laskudest) tabada rinnakuju, ei hakka ta optikaga seda paremini tabama. Ta võib seda tõesti varem näha, kuid puudulikku laskeväljaõpet optika ei korva ja kui relv käes kõigub nagu tallesaba, ei leevenda seda ka 70x optika. Hea laskuriga on muidugi teine teema.
Ehk kui laskur tabab inimest nt 2000 meetri kauguselt, ei tulene see mitte optikast (õigemini tuleb ühe komponendina sellest), vaid sellest, et selleks võimeline inimene laseb ka tavaliselt relvast märgatavalt täpsemalt.
Ehk kui laskur tabab inimest nt 2000 meetri kauguselt, ei tulene see mitte optikast (õigemini tuleb ühe komponendina sellest), vaid sellest, et selleks võimeline inimene laseb ka tavaliselt relvast märgatavalt täpsemalt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kui uut relva osta, siis tuleks kogu käsirelvastus viia 7,62x51 mm peale, võrreldes venelase 5.45x39 mm annab see metsastes oludes märgatava eelise moona omadustes.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Üks huvitav relv on arutelust välja jäänud ja selleks relvaks on ameeriklaste Magpul Masada.Mitmekülgsete omadustega.Relvaraud,erineva pikkusega,on vahetatav paari minutiga.Saab vahetada kas M16 või AK salvede kasutuselevõtuks "alumise korruse" ehk lower'i.Gas piston süsteem(kuidas see nüüd eesti keeles ongi?)
tagab parema relva töökindluse võrreldes M16'ga.Pööratava kabaga Masada võib olla vägagi kompaktne.
Ameeriklastel on Magpul Masada Afganistaanis kasutusel.Kaudselt võib oletada,et katsetused on olnud edukad,sest ka teised relvatootjad,Sabre,Bushmaster jne.on gas piston süsteemi oma uutes relvades kasutusele võtnud.
Kas nüüd Eesti kaitseväe uueks rünnakvintpüssiks saab Magpul Masada? Unistada ikka võib.
tagab parema relva töökindluse võrreldes M16'ga.Pööratava kabaga Masada võib olla vägagi kompaktne.
Ameeriklastel on Magpul Masada Afganistaanis kasutusel.Kaudselt võib oletada,et katsetused on olnud edukad,sest ka teised relvatootjad,Sabre,Bushmaster jne.on gas piston süsteemi oma uutes relvades kasutusele võtnud.
Kas nüüd Eesti kaitseväe uueks rünnakvintpüssiks saab Magpul Masada? Unistada ikka võib.
Sellist asja nagu Magpul Masada leiab ainult arvutimängust või Future Weaponsi seriaalist, päris elus on sellest saanud Bushmaster ACR ning ei ole hinnangud alati kõige kiitvamad olnud - et masstootja on hea asja pisut ära käkkinud. SCARi kiputakse kõrgemalt hindama, eriti 7,62 versioonis.
Gaasikolb on väga vana leiutis, ammu enne Masadat.
Gaasikolb on väga vana leiutis, ammu enne Masadat.
Wiki andmeil ostis Bushmaster Magpul'i kompaniilt litsentsi ja asus Masadat täiustama.2008.aastal ilmus Ameerikamaa turule Bushmasteri konstruktorite poolt välja lastud ACR...Samal ajal tegeleb Magpul oma tootearenduse ja turundusega.Mingil hetkel on oodata ka Magpul Masada tsiviilvariandi USA turule ilmumist.
Kaitseväele uue ründevindi valiku otsustajad peavad kõigepealt endile esitama ühe küsimuse.Millistes situatsioonides relva kasutama hakatakse? Hetkel on KV's kasutusel Galil AR ja Galil SAR.Erinevad relvad erinevateks vajadusteks.Magpul Masada ja selle edasiarendused võimaldavad oma "LEGO moodulitena" kokkukäivatest relvaosadega kiiresti muuta relva kasutusotstarvet.
Teemaväliselt veel niipalju,et väga hea relv võimaldab laskuril rohkem vigu teha ilma,et tabamused kannataksid.Ka suhteliselt keskpärase laskeoskusega sõdur võib tänapäevase moodsa rünnakvindiga oma üksuses edukalt täpsuslaskuri koha täita.
Kaitseväele uue ründevindi valiku otsustajad peavad kõigepealt endile esitama ühe küsimuse.Millistes situatsioonides relva kasutama hakatakse? Hetkel on KV's kasutusel Galil AR ja Galil SAR.Erinevad relvad erinevateks vajadusteks.Magpul Masada ja selle edasiarendused võimaldavad oma "LEGO moodulitena" kokkukäivatest relvaosadega kiiresti muuta relva kasutusotstarvet.
Teemaväliselt veel niipalju,et väga hea relv võimaldab laskuril rohkem vigu teha ilma,et tabamused kannataksid.Ka suhteliselt keskpärase laskeoskusega sõdur võib tänapäevase moodsa rünnakvindiga oma üksuses edukalt täpsuslaskuri koha täita.
Kaitseväel on käsitulirelvi küll ja küll. Nad ei ole küll just tehnika viimane sõna, kuid oma asja ajavad ära. Jah Galile pole palju ja on kulunud, jah AK4 on pikk vibu ja salvemaht on väike, aga nad on olemas.
Ehk peaksime siiski mõtlema asjadele mida meil ÜLDSE ei ole, või mida meil pole piisavalt, ja nende peale raha kulutama?
Ehk peaksime siiski mõtlema asjadele mida meil ÜLDSE ei ole, või mida meil pole piisavalt, ja nende peale raha kulutama?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist