www.militaar.net

Kriku kirjutas:Kolmas variant - see ei lähe kokku nende ideoloogilise positsiooniga. Liberaalne erakond ikkagi.

ruger kirjutas:Üks suur küsimärk on Eesti valitsuse suhtumine pagulaste vastuvõtul. Esimene number oli ca 150. Järgmine nädal muutus see 200 lisasuuks, ülejärgmine juba üle 1000(tänased uudised). Kas valitsus ise ka teab palju ta neid reaalselt vastu võtta tahab? Järgmine kuu võtame 4000-5000??? Jõuluks võtame igasse asulasse oma MUSTA PÄKAPIKU nagu Hollandis. Järgmine aasta võtame siis 10000 ja ülejärgmine lisaks 30 000+tundmatu arv sugulasi... Kas kõikide puhul, kes sisse tulevad, tehakse lubatud taustakontroll ja tegu on kristlastega, keda algselt lubati??? Nüüd võtame kõik vastu, keda pakutakse? Lisaks tulevad need, kes kasutavad ära Schengenit ja imbuvad sisse ilma igasuguse kontrollita...
Eesti Vabariigi valitsuse ülesanne on tagada Eesti kodanike toimetulek!!!

EDIT-Eesti Vabariigi valitsuse ülesanne on hoolida eelkõige Eesti kodanikest

EL-i siseministrid kohtuvad 14. septembril.
Valitsuskoalitsioon jätkab katseid kokkuleppele jõuda ning Straujuma saab pühapäeval enne EL-i suursaadikute kohtumist kokku Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga.
"Läti on ainus riik, kes ei ole pakutud arvudega nõus. Ma vestlen härra Junckeriga ja me püüame leida Lätile vastuvõetavat lahendust," ütles Straujuma.

Junckeri ettepaneku vastu on ka erakond "Rahvuslaste Ühendus". Nende juhatuse liige Edvīns Šnore ütles, et Lätile tuleks tema ajalugu ja 50-aastasest Nõukogude okupatsioonist jäänud "suurt migrantide ja mittekodanike hulka" arvestades anda põgenike jaotamise küsimuses Euroopa Liidus eristaatus.

MOA kirjutas: Miks valitsus ei pidanud arutamisvääriliseks varianti, et pagulaste vastuvõtmise asemel makstakse trahvi? http://www.postimees.ee/3323495/pevkur- ... arusaamatu
Eesti oleks loonud pretsedendi. Point on selles, et Euroopa Komisjoni ja kogu selle protsessi planeerijate jaoks pole ju eriti oluline see Eesti tühine osa, mis on 373 põgenikku. Näiteks saaks selle Euroopa jaoks tühise osa lihtsalt Saksamaa osale lisada.
Palju olulisem on Euroopa Komisjoni jaoks, et nende kava läheks läbi ja poleks vastutõrkujaid.
Lihtne on Pevkuril ja Rõivasel protsessiga kaasa minna, see ei nõua erilist vaprust.
Kuid, kui Eesti oleks vastu sellele arulagedale käitumisele, siis loodaks pretsedent ja peaks muutma senist Euroopa Komisjoni plaani.

“Kriisiolukorras tuleb loomulikult keskenduda sõjapõgenike aitamisele,” ütles peaminister Rõivas tutvustades Eesti valitsuse seisukohti oma Läti kolleegile Euroopa justiits- ja siseküsimuste nõukogu 14. septembri erakorralise istungi eel.

Hanno Pevkur

No nii, see on üks peateema, aga peaminister rääkis juba päris palju ära, käin mõned asjad võib-olla üle. Tavaliselt me oma positsioone enne, kui me Euroopasse läheme, väga palju ei ava. Just selleks, et oleks piisavalt läbirääkimisruumi. Aga täna suur osa siiski saame avalikustada ja tegelikult rääkida sellest, et mis siis Eesti positsioonid on seoses hetkeolukorraga Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Lühidalt võib öelda, et me püüdsime seisukohad panna 6-e punkti.

Esimene punkt keskendub eelkõige ikkagi sellele, et mida teha selleks, et olukord laheneks Süürias, Liibüas, teistes kriisikolletes, et selliste erakorraliste meetmete kõrval tuleb üha enam tähelepanu pöörata pikaajalistele lahendustele. Euroopa Liidu välispiiride tugevdamine, vajadusel põgenikele turvatsoonide loomine väljaspool Euroopa Liitu ehk peamiselt siis põgenike kodudele võimalikult lähedal. Ja me oleme valmis arutama Euroopa Liiduga seda, et luua Euroopa Komisjoni ettepanekul selline usaldusfond kriisi algpõhjustega tegelemiseks ja stabiilsuse tugevdamiseks Aafrikas.

Teine punkt käsitleb eelkõige seda, mida me siis teeme operatiivtasandil. Frontexi tugevdamine, samamoodi Euroopa varjupaiga tugiameti ehk EASO võimekuse tõstmine. Ja kindlasti Eesti jätkab osalemist Frontexi operatsioonidel ja me toetame ka Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Vahemere lõunapiirjoone keskosas, mille selline lühend on Eunofor. See sama Eunofori missioon peaks tegelikult üle minema nüüd järgmisse faasi, et konkreetselt hakata tõkestama inimsmugeldajate tegevust.

Kolmanda punktina tõime täna kabinetis välja just põgenikevoogude tõhusama haldamise küsimuse. Rääkisime vastuvõtukeskustest, nende loomisest surve all olevatest liikmeriikidest. Ja mis hästi oluline, kõigi Euroopa Liitu sisenenud isikute operatiivne isikutuvastamine ja registreerimine. Sellejuures, kui nüüd isikud on tuvastatud, siis see annab võimaluse ka arutada seda, kas need inimesed on õigustatud saama rahvusvahelist kaitset või nad peavad minema tagasi tuldud riiki. Ehk see on hästi kriitilise tähtsusega, et kaitset mitte vajavad isikud saaks tagasi saadetud.

Ja sellest tulenevalt tegelikult ongi neljas ettepanek, mille Euroopa Komisjon tegi, mida Eesti toetab, on Euroopa ülene ühtne turvaliste päritoluriikide nimekiri. Ja me oleme kindlasti siin valmis andma kogu oma ekspertiisi ja panuse selleks, et see nimekiri oleks võimalikult täpne, võimalikult adekvaatne. Loomulikult ka adekvaatsus tähendab seda, et suure tõenäosusega see nimekiri saab olema üsna lai nendest riikidest või riikide piirkonnast, kus on turvaline, kust isikud tegelikult ei peaks ära liikuma.

Viies punkt tekitas meis kõige rohkem niiöelda debatti, see puudutabki seda, et millisel tasandil otsus tehakse. Ja siin oli konsensusega valitsuse laua taga lõpuks kokkulepe, et Eesti toetab positsiooni, mille kohaselt liikmesriigid on need, kes selle otsuse saavad langetada. Nagu peaminister märkis, Euroopa Komisjon on see, kes teeb ettepaneku, aga liikmesriigid peavad saama otsustada. Seetõttu viitasime ka ühele juriidilisele tekstile, täpsemalt siis Lissaboni leppele, artikli 78 lõikele 3, mis täpselt siis kirjeldab ära seda, et kuidas kriisi saab lahendada, seda, et Euroopa Komisjon saab teha ettepaneku ja otsuse peavad langetama liikmesriigid.

Ja kuues punkt oli tegelikult üle kordamine juba vanadest põhimõtetest elik me oleme valmis kriisi lahendusse panustama ja panustama läbi selle, et me võtame inimesi Eestisse vastu, me aitame neil siin kohaneda ja me teeme kõik selleks, et need inimesed saaksid endale turvalise elupaiga. Aga me tahaksime tõesti näha, et tegelikult ka pagulased ise sooviksid Eestisse tulla, vastasel korral läheb kõikides Euroopa riikides see plaan lörri sellepärast, et kui pagulased tuleksid Eestisse, Lätti või Leetu või Soome ja nende tegelik sihtkoht või soov on Stockholm või Berliin, siis on selge, et sellisel ümberjaotamisel ei ole mõtet, et me toome inimesed Eestisse, pakume neile varjupaika, pakume neile rahvusvahelist kaitset, pakume neile tuge ja me näeme, et nad liiguvad edasi Berliini või Stockholmi. See ei ole see eesmärk, mille on tegelikult ju Euroopa riigid ühiselt endale püstitanud, mistõttu see osa, et ka pagulased ise sooviksid Eestisse tulla, on hästi oluline.

Ja paari sõnaga võibolla ka edasisest tegevusest. Need olid ametlikud Eesti positsioonid, aga edasisest tegevusest niipalju, et nüüd järgmisel esmaspäeval on Brüsselis siseministrite erakorraline kohtumine. Seal me kuuleme, millised on teiste riikide arvamused, suure tõenäosusega me lõplikku lahendust Euroopa Komisjoni ettepaneku osas ei näe esmaspäeval. Võib eeldada, et kutsutakse kokku ka Ülemkogu sel teemal ja võib-olla tuleb enne seda veel sise- ja välisministrite kohtumine, nii et see debatt Euroopas kestab edasi, aga samal ajal muidugi on vaja ka tegevusi.

Tegevuste osas meie räägime edasi niimoodi, et esmaspäeval on mul kokku lepitud Itaalia siseministriga Brüsselis kahepoolne kohtumine ja sealt edasi tõesti Siseministeerium vastutab selle eest, et need tegevused jõuaksid sinna faasi, et me suudaksime need inimesed välja valida, nad ära hinnata, kas nad on julgeolekuoht Eestile või mitte, kas nad võiksid saada Eestis varjupaiga ja elamisloa. Seejärel alustada ka juba läbirääkimisi transpordi korraldamiseks ja millal siis on Eesti siseriiklikult valmis, et inimesed siia jõuaksid. See pool on tõesti Sotsiaalministeeriumil praegu ette valmistamisel ja ma omalt poolt ka tegelikult kutsuksin ikkagi üles kaasa mõtlema sellele, kuidas me selle teemaga edasi läheme konstruktiivselt. Pead liiva alla tõesti ei ole mõtet peita ja ega see probleem meie eest kuskile ei kao, pigem olla konstruktiivne, otsida lahendusi ja leida nendele inimestele uus, turvaline kodu. Minu poolt kõik.

"Läti on ainus riik, kes ei ole pakutud arvudega nõus. Ma vestlen härra Junckeriga ja me püüame leida Lätile vastuvõetavat lahendust," ütles Läti peaminister Laimdota Straujuma.

Neljast Kesk- ja Ida-Euroopa riigist koosnev Visegrádi nelik kinnitas reedel vastuseisu põgenike jaotamiseks mõeldud Euroopa Komisjoni kohustuslikule kvoodisüsteemile.

“Oleme veendunud, et peame riikidena säilitama kontrolli nende isikute arvu üle, keda me suudame vastu võtta ja toetada,” ütles Tšehhi välisminister Lubomir Zaorálek Prahas peetud nelja riigi välisministrite kohtumisel.

Visegrádi nelikusse kuuluvad Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia. Lisaks on Ungari teatanud, et alates 15.septembrist käsitletakse igat illegaali kui seaduserikkujat ja nad võidakse arreteerida.

Leedu parlamendi väliskomisjon kiitis reedel heaks plaani võtta järgmise kahe aasta jooksul vastu 1105 põgenikku, kuid ei nõustunud Euroopa Komisjoni pakutud alalise kvoodisüsteemiga. Ka Soome on alaliste kvootide vastu, kuigi oli seekord nõus veel 2400 migranti sisse laskma.

“Arv kiideti heaks. Aga me ei nõustu arutusel oleva automaatse jaotusmehhanismiga,” ütles komisjoni esimees Gediminas Kirkilas.

Siseminister Saulius Skvernelis ütles, et esmaspäeval Brüsselis Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel läheb kokkuleppe saavutamisega raskeks.

Taani ei võta vastu Euroopa Komisjoni pakutud lisapõgenikke, ütles integratsiooniminister Inger Stöjberg reedel.

Tema sõnul ei kavatse Taani osaleda põgenike Euroopa Liidu riikide vahel jaotamise kavas.

Stöjberg ütles, et Taani on juba võtnud vastu väga suure osa Euroopasse saabunud põgenikest ja peale selle on Taanil õigus komisjoni plaanidest kõrvale jääda.

Sisseränne Väljaränne Rändesaldo
2007 3 741 4 384 -643
2008 3 671 4 406 -735
2009 3 884 4 658 -774
2010 2 810 5 294 -2 484
2011 3 709 6 214 -2 505
2012 2 639 6 321 -3 682
2013 4 098 6 740 -2 642
2014 3 904 4 637 -733

Nii palju räigusi nagu paar viimast nädalat pole eesti rahvas pidanud taluma vist nõukogude asjast saadik.

Yes, and how many times can a man turn his head
Pretending he just doesn't see

MOA kirjutas:Arulage käitumine on see, kui välispiire ei suudeta kontrolli alla saada ning suur ja võimas Euroopa Liit ja USA ei taha leida kompromissi väeti Assadi ja üleminekuvalitsusega. Ehk lihtsustatult, Euroopa Liit ja USA ei suuda Süürias sõda lõpetada. Miks? Kui kaua veel?

Nii palju räigusi nagu paar viimast nädalat pole eesti rahvas pidanud taluma vist nõukogude asjast saadik. Inimesed, kes võitlesid kätte Eesti taasiseseisvumise ei oska suurest hämmeldusest enam midagi öelda. On see tõesti võimalik, kas see polegi uni?

Teame ammu, et Eesti isesesivus pole midagi enesestmõistetavat ja selle eest tuleb pidevalt seista. Kuid kui tema lammutamisele ise kaasa aidata, käib asi ilmselt märksa kiiremini. Kui välisminister nimetab Eesti iseseisvust pisidetailiks, mis takistab siia meie tahte vastaselt vabalt ja piiramatult migrante tuua, ei ole see hea. Tuntud lastekirjanik ja toredate buratiino lugude tegija Jaak Urmet tõdeb, et ta on eestlusest välja kasvanud, sest rahvuslased on jätised. Paljudel poliitikutel eesotsas presidendiga on aga hoopis häbi eestlane olla. Ja kui tagatipuks soovitab tubliks brüsselimeelseks enamlaseks muutunud Indrek Tarand, et meeleheitele viidud kodumaa pärast muretsejad võiksid ennast lihtsalt põlema panna, on lugu ikka pagana kurb! Lisaks ei suvatse keegi nende lausete eest isegi vabandust paluda, rääkimata siis kahetsusest. Peavoolumeedia aga vaikib juhtunu lihtsalt maha. Pole olnud ja seega pole probleemi.

Yes, and how many times must a man look up
Before he can see the sky
Yes, and how many ears must one man have
Before he can hear people cry