Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Noormeeste ja meeste tervis paremaks, slaid on konverentsilt "Õppija arengu toetamine"nimetu kirjutas:Viiluta saia kuidas tahad, ikka on kokkuvõttes sama päts.
Ainuke nö lahendus meie kvantiteedi probleemile on rohkem inimesi ja rohkem raha. On kellelgi pakkuda variante nende suurendamiseks? Ei?
Ma ei tea, kas selle väitega nõustuda saab. Eelkõige on sellise (järsu) muutuse taga tegevväelaste parem töö sõduritega. Kui teaduslikumalt väljenduda, siis tegevväelaste töös on viimastel aastatel selgeid muutusi ja rõhk on olnud ajateenistusest väljalangemise vähendamisel, samas KRA ega ka ka KV meditsiin võrreldavaid suuri muutusi meditsiiniliste komisjonide töös samal ajal teinud pole.kuido20 kirjutas:Noormeeste ja meeste tervis paremaks, slaid on konverentsilt "Õppija arengu toetamine"
Einoh, kõik õige.Kriku kirjutas:Täpselt samamoodi puudus see Terrasel, keda Kunnas kritiseeris.Kapten Trumm kirjutas:Väide iseenesest jama. Laaneotsal puudus võim panna arengukavasse (kaitseministeeriumi koostatav dokument) sisse taolisi eesmärke.Erinevalt tagantjärgi tekkinud soovmõtlemisest näeb kirjapandust seda, mida tegelikult kavas teha oli. Laaneotsa poolt juhitud ja valminud arengukava 2008-2019 seadis paraku hoopis muud eesmärgid
Alustuseks tänan foorumi vastuvaidlematut liidrit – kapten Trummi – tunnustuse eest.Kapten Trumm kirjutas:Olen siin varem tähele pannud teatud modus operandit - teema peab juba kriitiline olema, kui mängu tuuakse kasutaja strateegiline sõdur. Ei midagi isiklikku.
Hämmastav, kui tähtsaks, lausa raskekahurväeks, te mind peate. Samas on ka kurb kuulda, et mul endal puudub oma tahe ning peate mind kellegi käpikuks. Jäin selle lause üle pikemalt mõtlema ja vaatasin uuesti Laaneotsa tegevust Riigikogu liikmena (https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koos ... s-Laaneots) ning lisaks ka teiste sõjaväelise taustaga Riigikogu liikmete tegevust. Kui Trumm viitab, et kaitseväe juhataja polnud Laaneotsal võimu, siis kas nüüd Riigikogu liikmena on tal võim? Või on tal äkki mõjuvõim? Paar lauset edasi ka Trumm ise vastab sellele küsimusel ning tõdeb, et ka nüüd pole Laaneotsal praktilisi võimalusi midagi teha. Kummaline. Enne ei olnud ja nüüd ei ole, äkki tulevikus siis tekib võimalus oma olematut võimu Eesti riigikaitse hüvanguks rakendada.Kapten Trumm kirjutas: Laaneotsal puudus võim panna arengukavasse (kaitseministeeriumi koostatav dokument) sisse taolisi eesmärke.
Tegelikult oli vist kehvalt sõnastatud - ma mõtlesin Laaneotsa aega KVJ kohal, siis puudus tal siiski võim teha mingeid suveräänseid arengukavasid 46 tuhande teemal.Jäin selle lause üle pikemalt mõtlema ja vaatasin uuesti Laaneotsa tegevust Riigikogu liikmena (https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koos ... s-Laaneots) ning lisaks ka teiste sõjaväelise taustaga Riigikogu liikmete tegevust. Kui Trumm viitab, et kaitseväe juhataja polnud Laaneotsal võimu, siis kas nüüd Riigikogu liikmena on tal võim? Või on tal äkki mõjuvõim? Paar lauset edasi ka Trumm ise vastab sellele küsimusel ning tõdeb, et ka nüüd pole Laaneotsal praktilisi võimalusi midagi teha. Kummaline. Enne ei olnud ja nüüd ei ole, äkki tulevikus siis tekib võimalus oma olematut võimu Eesti riigikaitse hüvanguks rakendada.
Kui endistest sõjaväelastest Riigikogu liikmete tegevusele, sõnavõttudele, arupärimistele ja hääletamistulemustele teha natuke põhjalikum kontekstanalüüs saaks tulemuseks päris huvitava materjali. Mis sealt täpselt välja tuleb, ei tea ma isegi veel. Sisuanalüüs oleks põnev just sellest vaatepunktist, et kuidas rahva poolt palavalt armastatud karmi ja otsusekindla sõjaväelase kuvand ja tegelikkus omavahel kokku käivad. Missugune on endiste sõjaväelaste mõju riigikaitsele võrrelduna nt teiste, mittesõjaväelastest riigikaitsekomisjoni liikmetega. Kas ja kuidas mõjutab endiste sõjaväelaste osalemine Riigikogu töös riigikaitse arengut. Ning kolmandaks, missugune on olnud nende panus Riigikogu töösse. Ka varasematest Riigikogu koosseisudes on olnud mitmeid endisi sõjaväelasi. Kui mälu ei peta oli kõige esimene 90ndate alguses Jüri Toomepuu, kes sai üüratu mandaadi rahvalt. Lennates peale valimisloosungiga „Ülemus ei söö enne, kui sõdurid on söönud.“
Iseenesest Laaneots on selles suhtes veel kõige huvitavam analüüsi objekt. Tema kuvandi lahutamatu osa on endise kaitseväe juhataja taust, tema minevikus põimuvad nõukogude armee ja Eesti kaitsevägi, alati rõhutatakse tema sõjakogemust Etioopiast, jne. Viimase kümne aasta tegevuse osas on tal samuti kaks tähelepanuväärset ja avalikele allikatele toetuvalt väga hästi kättesaadavat perioodi – kaitseväe juhataja ning Riigikogu liikme töö.
Peaks ju ikkagi kontrollima, et mida minu alluvad Riigikogus teevad. Alluvad siis ses tähenduses, et mina kodanikuna olen ju ometigi kõrgema võimu liige.
Viimastel lehekülgedel arutatu põhjal ei saa mina isiklikult aru, mille eest Laaneotsa kiitma ja Terrast laitma peaks. Kummalgi neil polnud võimalust koostada 42 000 mehelist armeed ette nägevat arengukava ja kummagi ajal seda ka ei toimunud.Kindral Laaneots teadis väga hästi, kui suur on meie kriitiliselt minimaalne operatiivvajadus. Tema töö ja pärand nägi ette luua 42 000 inimesest koosnev sõjaaja kaitsevägi, millesse kuulub viis väekoondist: neli kaitseringkonda ja üks brigaad.
[...]
Kas kindral Laaneots suutis oma ametiajal säärase kaitseväe üles ehitada? Ei. Operatiivvajadustele vastava kaitseväe ülesehitamine ei olegi ühe kaitseväe juhataja ühe ametiaja küsimus, vaid pikaajaline ülesanne. Ka ei eeldanud seda toonane julgeolekuolukord.
Kuigi kindral Laaneots ei suutnud enda seatud latti ületada, on ta ära teeninud austuse. Latt oli õigel kõrgusel.
[...]
Kas säärases olukorras oleks olnud mõeldav vähendada sõjaaja kaitseväge poole võrra või kaotada kaitseringkonnad? Paraku kindral Terrase ametiaja alguses just nõnda talitati. Riigikaitse 2013.–2022. aasta arengukava ei arvestanud Venemaa relvajõudude arenguga.
Ma siin rõhun sellele, et igaühe füüsiline kodutöö enne ajateenistusse minekut tuleb endal ära teha. Rohkem sporti, liikumist ja null kanepit ning õllet mõõdukamalt.Veiko Palm kirjutas:Ma ei tea, kas selle väitega nõustuda saab. Eelkõige on sellise (järsu) muutuse taga tegevväelaste parem töö sõduritega. Kui teaduslikumalt väljenduda, siis tegevväelaste töös on viimastel aastatel selgeid muutusi ja rõhk on olnud ajateenistusest väljalangemise vähendamisel, samas KRA ega ka ka KV meditsiin võrreldavaid suuri muutusi meditsiiniliste komisjonide töös samal ajal teinud pole.kuido20 kirjutas:Noormeeste ja meeste tervis paremaks, slaid on konverentsilt "Õppija arengu toetamine"
Kriku kirjutas:Ma väga vabandan, et kordan ennast, aga siin akf-id ei tahtnud vinguda Laaneotsa kallal, vaid osutada, et Kunnase artikkel on mõningal määral ebaõiglane Terrase suhtes:Viimastel lehekülgedel arutatu põhjal ei saa mina isiklikult aru, mille eest Laaneotsa kiitma ja Terrast laitma peaks. Kummalgi neil polnud võimalust koostada 42 000 mehelist armeed ette nägevat arengukava ja kummagi ajal seda ka ei toimunud.Kindral Laaneots teadis väga hästi, kui suur on meie kriitiliselt minimaalne operatiivvajadus. Tema töö ja pärand nägi ette luua 42 000 inimesest koosnev sõjaaja kaitsevägi, millesse kuulub viis väekoondist: neli kaitseringkonda ja üks brigaad.
[...]
Kas kindral Laaneots suutis oma ametiajal säärase kaitseväe üles ehitada? Ei. Operatiivvajadustele vastava kaitseväe ülesehitamine ei olegi ühe kaitseväe juhataja ühe ametiaja küsimus, vaid pikaajaline ülesanne. Ka ei eeldanud seda toonane julgeolekuolukord.
Kuigi kindral Laaneots ei suutnud enda seatud latti ületada, on ta ära teeninud austuse. Latt oli õigel kõrgusel.
[...]
Kas säärases olukorras oleks olnud mõeldav vähendada sõjaaja kaitseväge poole võrra või kaotada kaitseringkonnad? Paraku kindral Terrase ametiaja alguses just nõnda talitati. Riigikaitse 2013.–2022. aasta arengukava ei arvestanud Venemaa relvajõudude arenguga.
Tervikuna sai see struktuur valmis 2011. aasta lõpuks, vaja oli vaid edasist arendamist. Kahjuks vähendas 2008.-2009. majanduskriis töös olevat keskmise pikkusega arengukava, kaitsejõudude arendamiseks planeeritud rahalisi vahendeid kärbiti 30% võrra. Sellest lähtus kaitseministeerium, kes 2013. aastal muutis järsult pikaajalist ja keskmise pikkusega arengukavasid, mis vaatamata olemasolevale ligi 60 000 väljaõppe saanud reservväelasele ja ligi 80000 erineva käsirelva olemasolule vähendasid sõjaaja relvajõude kaks korda. Kaotati kaitseringkonnad ehk loobuti territoriaalsest kaitsest. Kogu sõjaaja kaitsevägi koosneb nüüd sisuliselt vaid kahest brigaadist.
Jääb üle tunnistada, et 2011 ei saanud ma vist aru "ööd ega und", 2013 puudusin koosolekult ja täna olen nägemuspuudega.Martin Herem kirjutas:...
Kindral Ants Laaneots 1.veebruaril aastal 2012 sõnas, et kaitsevägi on nüüd valmis, vaja on seda vaid hoida. Ja mis me nüüd näeme, poisikesed on kõik jälle ära lõhkunud.Martin Herem kirjutas: Jääb üle tunnistada[/u], et 2011 ei saanud ma vist aru "ööd ega und", 2013 puudusin koosolekult ja täna olen nägemuspuudega.
Oh, selleks on muid kohti palju.strateegiline sõdur kirjutas:Lausa eraldi teema peaks tegema foorumisse, kus saab rääkida oma suurtest tegudest ja võimest tulevikku ette näha.
Brigaadikindral Martin Herem ütles "Aktuaalsele kaamerale", et need reservid, mis meil praegu olemas on, peavad olema valmis homme tegutsema. Suurema väe kiireks formeerimiseks pole piisavalt ülemaid.
"42 000 tähendaks seda, et meil oleks täna vaja palju rohkem tegevväelasi nende juhtimiseks. Võtke iga lisa 1000 inimese kohta vähemalt 20 tegevväelast. Ilma selleta on see väga aeglane sõjaline jõud, mille formeerimiseks kuluks pigem nädalaid. Ja neid tegevväelasi ei ole meil täna mitte kuskilt võtta," selgitas Herem.