www.militaar.net

Kõrgus umbes 20 cm

Väljanägemise ja valge sademe järgi arvaks, et miskisugune karbiidi lamp.

Kaevurilamp, Ida-Virumaa mehed ikka selliseid müünud. Temaatilist kraami ju ikka liigub seal rohkem, kus seda värki kasutatud on : ) Endal olemas üks Saksa kirjadega variant, Friemann & Wolf. Mõnel aga ei paista miskit peale löödud olevat, üks sellinegi olemas. Ei tea, kas kõik tootjad siis ei markeerinud oma lampe või kuidas. Aga jah, näiteks selline eelpoolmainitud lamp müügis:
http://www.ebay.com/itm/Antique-1900-Mi ... 1901311993
Eestis muidugi oluliselt tagasihoidlikumate hindadega neid sellises konditsioonis liikunud, skaalas nii 5-10 €. Aga ilus ja põnev asi sellegipoolest! Googeldamisel abiks industrial mine lamp, carbide mining lamp jne, ikka infot nende kohta on - loodan et oli abiks!

Lisatud piltidel on tuvastamiseks esiteks tundmatu, tõenäoliselt Kanada päritolu optika- või radarseadme juhtkilbi osa vastava markeeringutahvliga (foto nr.3). Teiseks tõenäoliselt tsaariajastust pärit geodeedi või kartograafi mõõteseade või selle osa (foto nr.2). Ja kolmandaks Boschi embleemi kandev, ilmselt teise ilmasõja perioodist pärit raskesõiduki käivitussüsteemi osa (foto nr.1). Tänud ette igasuguse täpsema tuvastuse või ka hinnaklassi pakkumise eest. Vabandan piltide kõikuva kvaliteedi pärast, vajadusel saab pilte või mõõtusid lisada.

Esimesel pildil on mootorratta BMW R12 magneeto. Täiesti militaarne ese, kuid selle kordasaamine võib osutuda korrosiooni- ja niiskuskahjustuste tõttu vägagi problemaatiliseks.

Mis selle pildil nr.2 oleva julkara mõõdud on? 10 x 12 cm?

Huvitav asi üldiselt. Ma olen igasuguseid ürgseid mõõte- topo- ja kartograafiaseadmeid/vahendeid näinud, aga sellist asja või seadme detaili ma näen esimest korda.

Veidi kummaline tema ju on (eriti need mitte sirged, vaid kumerad servad ja see, et eraldi on vajalikuks peetud ära märkida põhjasuund), aga ilmselt siis on tegemist mõne erisorti "Масштаб-линейка" `ga või "линейка квадрат" nimelise asjandusega, mis on mõeldud tõesti topograafidele-kartograafidele.

Масштаб 250 сажень в 1 дюйме (ühes tollis 250 sülda) on muidu ~1600 - ~1930+ standardne kaartide mõõtkava 1:21 000. Kuni 1835a oli venes 1 sülla pikkuseks (kartograafias-geodeesias siis) 2,16 meetrit, alates 1835a kinnitati 1 sülla pikkuseks 2,1336 meetrit. 1924a alates mindi üle meetermõõdustikule/süsteemile ja lühendit дм hakati tolli (дюйм) lühendi asemel kasutama detsimeetri (дециметр) lühendina. Seega asi on tehtud kindlasti enne 1924a.

Tundub, et julkaral on ära märgitud (teravikuga keskel) ka tsenter. Siis võib-olla käib sinna juurde mõni nurgamõõteseade (teodoliit, bussool, diopter vms) ja tegemist on 1:21 000 kaardistamisel kasutatava mastaabiga, mis käib mensulil oleva paberi-lõuendi peale, millest hiljem valmib siis kaart.

Pildilt ei saa aru, kas vasakpoolne ja parempoolne mõõteskaala on samasuguse jaotusega, nagu alumine (ja vist ka ülemine on sama mis alumine, elik iga kümnendik on jaotatud viieks), aga selle alumise skaala kriipsuvahe peaks siis M 1:21 000 kaardil olema ~20m

Teooria:
See põhjasuund seal eraldi selle asja peal + tsenter (kui see on tsentrimärk seal kekskel) on vbl sellepärast, et tegemist on siiski mingi instrumendi (mõõtmissüsteemi-kaardisatmissüsteemi) osaga, kus kõigepealt määratakse põhjasuund magneedilise meridiaani järgi (bussooliga nt,), siis paigaldatakse see julkar täpselt ilmakaarte järgi alusele (nt. kaardi või planšeti keskele) ja siis tsentreeritakse selle peale mingi nurgamõõteinstrument (teodoliit, diopter vms). Edasi saab ristjoontega kanda punkte alusele ca 20m vahe ja täpsusega, kasutades seda mastaap-joonlauda, ning arvutada nurgamõõte instrumendi ja ristjoonte lõikumiskohtade asukohti-kauguseid jms. Vajadusel liigutatakse julkar uude kohta aluskaardil või planšetil ja korratakse mõõtmisi

Käib muidu kokku/sobib mõõtkavaliselt 1:1 selliste kaartidega siis:
https://commons.wikimedia.org/wiki/File ... w_1917.jpg
http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/m ... %253D%253D

Tänud kiire ja asjaliku vastuse eest! Kuivõrd esemed asuvad tuttava valduses, võttis andmete täpsustamine pisut aega. Mõõteriista küljed on samataolise mõõtkavaga, küljepikkused ca 4,5 x 6 cm. Taustaks niipalju, et tegemist olevat juhuleiuga kusagilt Nõmmelt (endise) kitsarööpmelise raudtee lähedusest. Mis puudutab Boschi käivitit, siis taastamine ei ole eesmärgiks, tuttaval on neid kaubaks väljapakkuda kaks tükki (teine sarnane paraku küll mittekomplektne) pluss mingid kaablijupid, vajasid lihtsalt asjatundja-poolset tuvastamist.

Kui on ~4,5 x 6 cm siis osast minu eelmisest jutust ei päde.
Pole praegu aega uuesti üle mõelda ja arvutada

jah täpselt selline

Jackpot! Minu oma masin tegi ka Sinu pandud lingi lahti. Eelmise kirjutamise ajal ma seda kasutada ei saanud. Tegemit siis ekkeriga. Case closed!

millega on tegu?

Küsimusi tekitab selline toekas kolmjalg-peale käib talle mingi looditav asi (kolmest punktist on kõrgus reguleeritav) ning kuna pesa on rauast ning määrdega koos, siis eeldaks, et see on midagi, mida saab vasakule-paremale liigutada. Värvikihte on peal 2, alumine on nõukogudelik roheline, ainus tähis peal on "D67", millest "D" näikse justkui ladinatäht. Kõrgust maast on vast meetri jagu ja massi kah omajagu, jalgade otsas on maapinda fikseerimiseks nagad.







Ehk suudab keegi selle tuvastada? Endal on mõtted otsas.

?

Mis seal kummalist? Tavaline destillaator.

Kurat, seda ma kahtlustasingi. Aga räägiks lähemalt? Et kas ikka on tavaline? S.t. mina pole destillaatoreid eriti näinud ning tavalisel ja mittetavalisel vahet ei tee.

Näiteks, miks tal seal ülemise pleki all lamp olevat? S.t. "omanik" väidab, et seal olla lamp.