www.militaar.net

Kriku kirjutas:Akf devision sõna otseses mõttes kangutas selle unustusest välja. Minu lugupidamine!

Jah ,sul on õigus.
Nagu eelnevalt ütlesin - olin seda kuulnud ja pidasin kogu juttu viinavõtmise käigus räägituks.

Mul on hea meel, et teema kirgi köitis ja üks oluline fakt koduajaloost kinnitust leidis.
Kuidas edasi? Sooviks ikka rohkemat infot eesmärgist, tehnilisest lahendusest jne.
Kes suudab allikaid soovitada?
Tänan

Selline kõrge sild võidi ehitada kahel põhjusel - kas oli vaja üle saada või alt läbi saada.

Kas oli saksa väejuhatusel plaan rõhku panna ujuvvahendite kasutamisele kaitsel ja lahtimonteeritav pontoonsild oleks mängu rikkunud? Flakivierlingutega kiirpaat on igasugusele dessandile kole vastane.

Või oli plaanis ikkagi sarnaselt Narva rindega väliraudteede süsteem rajada?

Ma arvan, et keegi juba otsib ja kui hästi läheb, ütleb meile ka.

Tegin pildiotsingut pioneerisilla/sõjasilla teemadel, väga palju sellise mastaabiga asju ei leia, üksikud.

Mõned näited netist:

See, kuidas tagalas transporti organiseeriti, on ikka väga sõjaajaloo teema. Ma ausalt öelda ei teagi, kes võiks Eestis olla Saksa maaväega nii süvitsi tegelenud. Aga pole muidugi minu periood ka, nagu juba öeldud. Ma küsin, mis akf Oleeg arvab.

Siin on üks muljetavaldav puitsild:

Läheb küll teemast välja aga sõja ajal Saksa tagalaga seotud temaatika on lahti kirjutatud siin:
LAIDONERI MUUSEUMI AASTARAAMAT 2005
Eesti kui Wehrmacht’i operatsioonipiirkond 1941–1944.
Väegrupi „Nord” tagalapiirkond ja 207. julgestusdiviis .........................115
Saksamaa administratsioon okupeeritud idaaladel. Sõjaväe ja
tsiviilvõim ...............................................................................................116
Eesti territooriumi allutamine väegrupi „Nord” tagalapiirkonna
juhatajale ...............................................................................................119
Väegrupi „Nord” tagalapiirkonnale alluvad üksused Eestis .....................120
Peakorter ................................................................................................122
207. julgestusdiviis ................................................................................123
Komandantuurid ....................................................................................129
Saksa sõjaline okupatsioon Eestis ning Haagi IV konventsioon
„Maasõja seadustest ja tavadest” ............................................................135
Diskussioon Eesti ala andmise üle tsiviilokupatsioonivalitsuse alla .........136
Ülevaade mõnest väegrupi „Nord” tagalapiirkonna tegevusvaldkonnast 140
Sõjaväevõimust Eestis 1944. aastal .........................................................143
Kokkuvõtteks ..........................................................................................146

Midagi sarnast: https://forum.axishistory.com/viewtopic ... &start=420

Siit käis läbi, et silda olevat ehitanud muuhulgas vene sõjavangid, kes elasid Kavastu mõisas.
Eeldatavasti siis mõisa peahoones.
Kui nii, siis seal ei saanud vene vange enne majutada, kui vanadekodu oli evakueeritud.

Eesti Sõna, nr. 202, 31 august 1944 LK.3

Tartu maavalitsuse ülalpidamisele kuuluv lastekodu Meeril on evakueeritud Viljandimaale ja asub nüüd Lustiveres. Samuti on evakueeritud Kavastu vanadekodu, praeguse asukohaga Laiksaare vallas Pärnumaal. Vanadekodu on paigutatud Kivijärve algkooli ruumidesse. Mõlema asutuse evakueerimine teostati, täiesti korrapäraselt.

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

Ega kellelgi paati ja kajaloodi pole käepärast? Sellega saaks ehk jõepõhjast pildi, kus sillasammaste jäänused võiks tuvastatavad olla. Veel parem, kui mõni allveevõimekusega inimene võtaks vaevaks ise vee all väike jalutuskäik teha, kuigi jah, Emajõe vee läbipaistvus pole just pehmelt öeldes suurem asi.

Manurhin kirjutas:Ega kellelgi paati ja kajaloodi pole käepärast? Sellega saaks ehk jõepõhjast pildi, kus sillasammaste jäänused võiks tuvastatavad olla. Veel parem, kui mõni allveevõimekusega inimene võtaks vaevaks ise vee all väike jalutuskäik teha, kuigi jah, Emajõe vee läbipaistvus pole just pehmelt öeldes suurem asi.

Ma võin eksida, aga kas seal kunagi korra või isegi paar pole süvendustööd toimunud? Mäletan ka ise suuri jõekoppasid lapsepõlves seal piirkonnas. Sel juhul vist antud meetodist kasu pole?

devision kirjutas:

Manurhin kirjutas:Ega kellelgi paati ja kajaloodi pole käepärast? Sellega saaks ehk jõepõhjast pildi, kus sillasammaste jäänused võiks tuvastatavad olla. Veel parem, kui mõni allveevõimekusega inimene võtaks vaevaks ise vee all väike jalutuskäik teha, kuigi jah, Emajõe vee läbipaistvus pole just pehmelt öeldes suurem asi.

Ma võin eksida, aga kas seal kunagi korra või isegi paar pole süvendustööd toimunud? Mäletan ka ise suuri jõekoppasid lapsepõlves seal piirkonnas. Sel juhul vist antud meetodist kasu pole?

Siinkohal oleks pigem abi NSVL kohaliku bürokraatlike kogemustega inimestest - nendest kes teavad kuidas miskis kolhoosis või allorganis midagi dokumenteeriti ja kuidas seda säilitati. Sest sillatalasid ja sambaid, sellisena nagu fotol, külamehed naelte pähe ära küll ei viinud.

Manurhin kirjutas:Ega kellelgi paati ja kajaloodi pole käepärast? Sellega saaks ehk jõepõhjast pildi, kus sillasammaste jäänused võiks tuvastatavad olla. Veel parem, kui mõni allveevõimekusega inimene võtaks vaevaks ise vee all väike jalutuskäik teha, kuigi jah, Emajõe vee läbipaistvus pole just pehmelt öeldes suurem asi.

Ma ei julge isegi suurusjärku välja pakkuda kui palju kajaloodiga paate on sealt 20 aasta jooksul üle/läbi sõitnud.
Pealegi on Emajõgi kogu pikkuses kaardistatud.
Kaardil on täpselt kunagise silla kohal jõepõhjas elektriliin.
Puusilla lammutus Tartus 1957 oli põhimõtteliselt sama.Sama tehnika oli olemas ka 1944.

Hakkasin mõtlema, et kuna dr. Sci kirjutas eelpool, et antud piirkonnas pole ühtki navigatsioonihoiatust, siis miks. No muidugi, kui jõgi on selles kohas korralikult süvendatud, siis seal ilmselt tõesti põhjas enam midagi pole. Pole ka põhjust seega millegi eest hoiatada. Kui saaks kusagilt kätte mõne vana, vahetult sõjajärgse navigatsioonikaardi, siis seal võiks vast mingi hoiatus peal olla.
Kuna meil on siin mitmeid insener-tehniliste teadmistega inimesi, siis nüüd, kus on olemas ka pildid, millelt saab aimu, missugune see sild oli - kas oleks võimalik umbkaudseltki öelda, kui kaua võiks sellise silla ehitamine aega võtta? Eriti võttes just arvesse tolleaegseid olusid, kus KOV poliitikud ei pidanud muret tundma, et neid ka järgmine kord rahvas valiks, kus mingit hangetega jauramist polnud, tööjõudu (ja küllap ka töövahendeid) oli nii palju kui tarvis ja materjal lihtsalt võeti, kust saadi.

Tere!

Kas siin leidub tõsist ajaloohuvilist, kes sooviks antud teemal tunnistajate mälestused ning viited kokku koondada ning talletada need vajalikus formaadis säilitamiseks? Nende ütluste põhjal saab kindlasti mingi esmase pildi tollasest olukorrast ette. Hiljem saaks liita muud spetsialistide erialapõhised uurimused/avastused ning ehk jõuaks viimaks kogu Kavastu silla episoodi kronoloogilise lahenduseni ja ka muude küsimuste vastusteni (miks, kuidas, kuna, kes jne)?
Minul endal puudub sellealane kogemus, oskus ja ka ajaressursiga on hetkel keeruline.
Või puudub sellel teema kontekstis vajadus? Ma ise ei oska hinnangut anda.

Minult saaks tunnistajate kontaktid, nad on valmis rääkima ja kindlasti vajadusel ka kohapeale minema ning mäletatut näitama. Kuna eakad tunnistajad on nüüd ka ise sellest teemast sütitatud ning mõtlevad kaasa, siis igal suhtlemisel on nad midagi uut meenutanud, millest võiks üldpildi loomisel kasu olla.