www.militaar.net

http://www.epl.ee/artikkel/419355

Vaatame maakaarti ja rajame Rootsisse oma sõjaväebaasi, ehk vajalik infrastuktuur ei ole kaugel, võtab selle siis rendile.

kuido20 kirjutas:http://www.epl.ee/artikkel/419355

Vaatame maakaarti ja rajame Rootsisse oma sõjaväebaasi, ehk vajalik infrastuktuur ei ole kaugel, võtab selle siis rendile.

Varsti on kahjuks nii, et Eesti kaitsejõud (kaitsevägi + kaitseliit) suudaks Rootsi ära vallutada.

Väga kurb - poevad Soome taha.

Svenssonite sõjaliste kulutuste kärpimine peaks eeldama, et sealt võiks midagi kõbusat üle hakata jääma lähiajal on see siis näit. soomustehnika või lennukid , sümboolse sõbrahinnaga võiks nad meile midagi müüa küll, iseasi mis jaburaid põhjendusi KaMin ametnikud jälle EI ütlemisel põhjuseks tuua võivad võiks ju vahelduseks tuuled ka teistpoolt puhuda ...

Pirr kirjutas:iseasi mis jaburaid põhjendusi KaMin ametnikud jälle EI ütlemisel põhjuseks tuua võivad

Vabandan väga oma väljendi eest, aga ma olen seda meelt, et sealt oleks vaja "sitase luuaga välja ajada" teatud isikud.

Küll OT, aga nähes nimetust KaMin, ja lugedes eelnevaid kommentaare, tuli millegipärast meelde Smuuli "Muhu monoloogid" ja just see koht, kus suvitajatest ää vaevatud perenaine küsib:
"Ärni, inimene, kas sa pommi teha mõistad?"...

http://www.mirage-jet.com/AIRFRAME/MAIN ... inte_1.htm

Gripenid siis odavamad pidada kui F-16C

Mainitakse ka 2500 USD per tund numbrit.

araterl kirjutas:
http://www.mirage-jet.com/AIRFRAME/MAIN ... inte_1.htm

Gripenid siis odavamad pidada kui F-16C

Mainitakse ka 2500 USD per tund numbrit.

Tasuks teha võrdlus, milles võetakse kõik kulutused arvesse, enne ostmist hangekuludest kuni viimase kasutuselt maha võetud hävitaja (koos süsteemi) lammutamiseni, näiteks:

- hävitaja enda maksumus kui ostetakse;
- relvastuse maksumus kokku;
- hooldussüsteemi, tööriistate, tagavaraosade, jne. maksumus;
- väljaõppe maksumus nii lendurite kui muu personali;
- hävitaja ja relvastuse uuendamine (modifikatsioonid);
- simulaatori maksumus terviklikuna;
- kütusekulu;
- millised nõuded lennuk asetab maandumisradadele ja sellest tulenevad kulutused;
- jne.

Selliseid kalkulatsioone tasub teha sellest sõltumata kas hävitajad muretsetakse või mitte.

Eraldi on vaja mõelda mis on nende lennukite eesmärk rahuajal, sõjaajal - mis selle hankega saavutatakse ja kas selle sama raha kasutamine kuidagi teist moodi annaks riigikaitsele rohkem?

Kaitseeelarve on väike nagunii, seda vähest raha peab kasutama võimalikult efektiivselt, mitte nii, et nüüd antakse õhuväele 10 000 miljonit EEK, tehge sellega mis tahate, järgmine kord mereväele 10 000 miljonit EEK, ja võib olla üks kord maaväele ka (ärgem unustagem Kaitseliitu).

Mulle tundub neid Saabi claime vaadates, et Gripeni madalamad kulud on tingitud väiksemast kütusekulust, mis on omakorda tingitud väiksemast võimsusest. Väike võimsus tähendab väiksemat stardimassi, mis tähendab väiksemat kandevõimet (vähem kütust - vähem lennukaugust ja vähem relvastust). F-16 võtab kaasa tunduvalt suurema lahingukoorma, omab rohkem relvastuse kinnituspunkte ja lendab kaugemale. Lennukauguse osas lisapaagita F-16C-ga võistlemiseks peab Gripen panema lisapaagi, mis omakorda nullib ära manööverdusvõime. Gripenid normaaloludes ilma lisapaakideta ei lendagi.

Lisaks on F-16C standardne avioonika palju suuremate võimalustega kui Gripeni oma, sest viimane on mõeldud suhteliselt piiratud Rootsi arsenali kasutamiseks.

Ei saa öelda paha, Gripen on kindlasti tegija pill, kuid need propagandistlikud katsed näidata seda F-16C-st paremana on tegelikult naeruväärsed. See on korra siit ka läbi käinud, mille poolest Gripen alla jääb. Rootslased reklaamivad küll, et raketid on AMRAAM'id, kuid mujal kasutatakse juba ammu uuemaid modifikatsioone ja need Gripenile ei sobi. Ja nii edasi.

Mis masin Eestisse sobib on ise jutt, aga teema, et Gripen on parem kui F-16C on küll jama.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 89&start=0

Sinna teemasse on austatud kaasfoorumlane paigaldanud mitmete USA lahingulennukite tunnikulud. Kui sealt nüüd hakata järge ajama F-16 masinate juurest ja võtta lähteandmeteks laias laastus:
1) lennutund 7500 USD = 75 000 EEK
2) eskadrill 10 lennukit 10 piloodiga
3) aastane lennutundide arv ühe masina/piloodi kohta 130

...saame kogukuludeks aastas ümmarguselt kuni 100 000 000 EEK.

See pole nagu väga suur summa selle võimekuse eest. Võimalik, et meie oludes oleksid mõned kulud (näit personal) isegi väiksemad, kui usakatel.
Kusagilt olen kuulnud, et mingid kõvemad miljonid pidi nagunii makstama õhuturbe eest iga aasta.

Need kulud on siis ilma kapitalikuludeta (lennukite soetamine) ja ilma lennuvälja, lennujuhtimise ja relvastuseta. Need kulud on aga samas klassis lennukite otseste ülalpidamiskuludega.

Kõige käegakatsutavam variant on lennukite rent, mis 10 masina puhul võiks olla 75-100 miljonit aastas.

Hädapärased lahinglaskmised lähevad maksma ca 130 miljonit (2 AIM-120 ja 2 AIM-9 lennuki kohta aastas). Võib-olla hiljem saab mingite simulaatoritega ka hakkama. Aga nagu on teada, ei asenda kuiv trenn ega tiirulaskmine reaalset lahinglaskmist.

Lennutunde tuleb meil teha rohkem, pigem 200 ja võibolla alguses üle sellegi. Asi ju alguses omandada vaja.

Baasi teenindamiseks alla teeninduspataljoni nagu välja ei vea, sest siis on natuke teised nõuded ka (tugevam valve, radade hooldus jne jne). Kuid eks see ole ka ajateenijatega lahendatav. Ainuüksi lennukitega tegelevat maapealset personali tuleb vaat et kompanii jagu kokku.

Et kokku oleksid aastakulud 300-400 miljonit?

Arvan küll.

Muide asjakohane uudis - lennukeid ei tule veel niipea
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=18618078

Huvitav on asja juriidiline käik - järgmine KSAP saab kaante vahele alles sügisel, aga kaitsepoliitikud teeb juba siduvaid avaldusi, mis puudutavad olematu plaani sisu? Või on asi taas tagatubades ära otsustatud ja toimuv "alternatiivide analüüs" on lihtsalt formaalsus.

Sellest 300-400 miljonist kroonist saaks lennujaama rahuga maha arvata kui kasutada juba olemas olevat lennujaama või eeldada, et Ämari tuleb nagunii välja ehitada. Arvestades seda ~100 miljonit mida õhupolitseile maksame jääb vägisi mulje, et enim võidab see kes tegutseb Baltiriikidest kiiremini ning esimesena hävitajad hangib ja siis naabritele teenust osutab.
Küsiks targematelt, et mida arvate Iisraeli Mig21 lennukitest? See Venelasest piloot kellega trehvasin vestlema pidas neid R-27 rakettidega ja juutide radariga asisemaks kui Mig29 ja kordades odavamaks.

Kui oled palja peega, siis on trussikud ka püksid.

Seega - kõlbab rumeenlastel nendega meid turvata - kõlbaks meilgi.
Praktilisem oleks ikkagi miskit kaasaegsemat välja vaadata.
F-16/18 või mõni Euroopa masin (Gripen, Mirage).
Sõltub kaasa tulevast paketist.

Niipalju kui ma kuulnud olen, loobus Rumeenia MiG-29'test ja nende tuunimisest seepärast, et MiG-21 ülalpidamine on palju odavam.

Siiski peab ütlema, et Mig-21 sõltumatata tema tuuningust on siiski 50 aastate insenerimõte ja selleks ta ka jääb.

Erinevalt näiteks oma eakaaslasest F-4-st, mida enamik kasutajaid põhjalikult tuuninud on (Jaapan, Saksamaa, Türgi, Kreeka) on MiG-21 tegelikult kaunis piiratud lennumasin. Miks?

1. Lennuki tegevusraadius on tänapäeva mõistes olematu, jäädes alla isegi tuntud "lühijalgsele" MiG-29le. Tegemist on 60ndate taktikas kasutatud point defence interceptoriga, mis on sobilik tegutsemiseks baasist mitte kaugemal kui 200 km.

2. Lennuki plaaner konstrueeriti eeldusel, et tema stardimass on 6 tonni kandis ja siis omab ta üsna rahuldavat manööverdusvõimet. Samas MiG-21 täiendamise käigus on stardimass kasvanud tublisti, ca 9 tonni alla ja see on ka äärmine piir, sest tiivapind jäi samaks. Paned võimsama mootori - see vajab rohkem kütust. MiG-21 evolutsioon on olnud surnud ring - võimsam mootor, sellele rohkem kütust, suurem mass, suurem tiiva erikoormus, viletsamad manöövriomadused.

3. Lennukil on vanatüübiline kere, kus mootori põlemisõhk siseneb ninast ja õhuvoolu reguleeritakse liikuva ninakoonusega, mida kiiruse suurenedes ette nihutatakse. Samas ninakoonuses asub ka radar (esialgu oli sinna plaanis panna vaid radarkaugusmõõtja). Esiteks on seal väga vähe ruumi - radari tööparameetrid sõltuvad ka "kausi" suurusest. Teiseks on radari vaateväli kaunis piiratud, kuna metallist lennuki nina varjab vaadet üles-alla ja kõrvale. Optimaalses asendis on radar ainult koonuse eesmises asendis, kuhu koonus nihutatakse kiirustel üle Mach 1.5, mida praktikas üliharva kasutatakse (kuna see paneb põntsu lennuki niigi nigelale lennukaugusele.

4. Lennuki kere on tihendalt täis tuubitud ja isegi NSVL vaakumlampidega elektroonika eemaldamisel (mida seal oli minimaalselt) ei ole lihtsalt ruumi uutele seadmetele.

5. Lennuki plaaneri ressursiks arvestati omal ajal 2500 tundi (moderniseeritud F-4-l öeldakse 10 000) ja vähe on lennukeid, millel oleks tunde piisavalt järgi, et üldse midagi moderniseerima hakata.

Lisaks peab ütlema, et vaatamata seksikana tunduvatele tehnilistele näitajatele on lennuki kasutamisel palju piiranguid (mul kodus MiG-21UM lennumanuaal pdf-s olemas) ja teatud evolutsioonid on lausa ohtlikud. Näiteks on kategooriliselt keelatud kallutada lennukit eleroonide abil kiiremini kui 90 kraadi sekundis, sest vastasel juhul läheb lennuk pidurdamatusse autorotatsiooni (jääbki pöördlema) koos letaalsete tagajärgedelga (päästesüsteem ei kindlusta ohutut katapulteerumist pöörlevast masinast).

Ühesõnaga - parem kui eimidagi, kuid moderniseeritud MiG-21 ei ole eriti võimekas masin ja esialgne Mig-21 pole eriti perspektiivne platvorm raha kulutamiseks.

Omal ajal pakuti Rumeeniale kahte moderniseerimist - DASA konsortsium venelastega pakkus programmi Mig-29 Sniper ja juudid pakkusid MiG-21 Lancer. Minuteada valiti viimane odavuse pärast.

Keskmaarakette (AIM-120) rumeenlastel pole, üksnes lühimaaraketid. R-27 on venelaste MiG-21-93 (India MiG-29 Bison). R-27 iseenesest on ennast nõrgalt õigustanud relv ja R-77 pole siiani targem olnud.

Venelaste klaimid on muidugi teema omaette. ELTA radar on nt sünteetilise apertuuriga, mida venelastel pole.