www.militaar.net

Ja miks ta peaks sinna oma pead veriseks taguma ? Meie "pehme kõhualune" on Läti ja viimased plaanid näitavad 1944 aasta plaanide kordumist. Ehk siis plaan on Baltikum pooleks lõigata Kui õige see on ma ei tea ,aga tundub kuidagi loogiline. Ja teate mis väed meil lõuna piiril kriisiajal on? Mina natuke tean ,ja see on ...kõhe.

Kilo Tango kirjutas: ↑20 Juun, 2025 12:10
Kriku kirjutas: ↑20 Juun, 2025 9:23 ...

Aga ma muidugi pole spetsialist.
Ma ka ei ole spetsialist, aga mis hakkas silma on, et tõusev nõlv on kaldu, mitte vertikaalis. Kaks nõlva saavad põhjas kokku, kus nende vahel on jämedalt võttes täisnurk. Sellest peaks tankil olema võimalik läbi roomata.

IMHO on tõkestuskraavi mõte selles, et tank sinna sõites kohtuks vastu tuleva nõlvaga nii, et sellest üles sõita ei ole võimalik. Praeguses lahenduses - isegi, kui see ei ole koheselt ületatav, päästab väike haokubu kraavi põhjas.

Valli paigutuse osas ei oska arvamust avaldada. Selle koha pealt võiksid pioneeriasja praktikud sõna võtta.

Valli pole kohe kindlasti mõtet vastase poole jätta. Hea lihtne pioneeritankiga kraavi lükata.

Ja eks piiritsooni tehti ta sellepärast, et maaomanikega vähem kemplemist oleks.

VF lameda põhjaga tankitõrjekraavid

Kraavi sügavus peaks olema vähemalt 2 meetrit, laius vähemalt 5 meetrit. Vaenlase poole jääva kalda kalle peaks olema 45–60 kraadi ja vastasküljel 60–65 kraadi. Järsemate kraavipervede ehitamine on ebapraktiline, kuna järskude nõlvade maa mureneb, muutes vaenlase jaoks kraavi ületamise lihtsamaks. Parapettide kõrgus ei tohiks olla suurem kui 0,5 meetrit ja põllu poole jäävad servad peaksid olema tasased, umbes 7 meetrit laiad. Sellised parapetid varjavad teatud määral kraavi, kui vaadelda maastikku juhi-mehaaniku vaatlusseadmete tasandilt. Kraavi poole jäävad parapettide servad peaksid olema järsud ja põrandaparapet peaks olema kraavi servast vähemalt 1,5 meetri kaugusel, kuid mitte rohkem kui 2 meetrit. Need poolteist kuni kaks meetrit justkui laiendavad kraavi. Asi on selles, et kraavist "üle hüpates" tõusevad tanki roomikud maast lahti mitte kraavi servast, vaid 1,5–2 meetri kauguselt kraavi servani. Vastaspoolse parapeti vall on tehtud umbes 40–50 cm laiuseks. See on tingitud asjaolust, et parapeti pinnas ei variseks kraavi.

Kraavi laius põhjas on valitud selle põhjal, et sellisesse kraavi sattunud tank ei saaks mööda kraavi ümber pöörata ega nõlva mööda tagasi üles ronida. 2 meetri sügavus koos 2 meetri laiusega välistab tankilt võimaluse oma relvi kasutada.

https://army.armor.photos/engenear/ptrow.php

Saksa kolmnurksed tankitõrjekraavid

Kolmnurkse tankitõrjekraavi kirjeldus

I. Tavapärase kujuga tankitõrjekraav, mis on kirjeldatud käsiraamatus "Positsioonide kaasaegne varustus", lk 214 ja mida on seni kasutatud, nõuab palju tööjõudu ja aega. Selle ehitamist iseloomustab suur kaevetööde maht, mida on praegustes tingimustes raske teostada.

II. Lisatud joonisel näidatud tankitõrjekraavi ehitamise korduvad katsed on näidanud, et määratud vorm on täielikult õigustatud, võimaldades säästa tööjõudu ja aega, olles samal ajal tõhus tankitõrjetakistus.

Tankitõrjekraavi omadused

1. Väikeste mõõtmetega tankitõrjekraav (laius ülaosas 3,5 m ja sügavus 2,5 m) mõjutab endiselt tankide asukohta lahingusse sisenemisel, viivitades neid või muutes nende suunda. Samal ajal meelitab selline kraav oma väiksuse tõttu tanki seda ületama, olles antud juhul lõks.

Kraavi ületamisel võtab tank lisatud joonisel näidatud asendi, kus edasine liikumine on võimatu.

2. Kuna kraavi perve kaldenurk on 55°, saab seda kasutada erinevatel pinnastel.

3. Tankitõrjekraavi efektiivsus talvistes tingimustes väheneb järsult selle lumega katmise ja veega täitumise tõttu (kui drenaažimeetmeid pole).

Nende puuduste kõrvaldamiseks talvistes tingimustes tuleks kraavi muldkeha kõrgust suurendada 1,5 meetrini, muldkeha tuleks katta, et kaitsta seda varisemise eest, ja järskudele nõlvadele teha jäätumine, et raskendada kraavi läbimist. Kõrge muldkeha raskendab suvistes tingimustes tankidel kraavi läbimist suurel kiirusel, talvel aga, kui pinnas külmub, suurendab see kraavi efektiivsust isegi järskude nõlvade jäätumise meetmete puudumisel.

4. Muldkeha varjab vaadet ja tuld. Selle puuduse kõrvaldamiseks on vaja mitmeid täiendavaid külgmisi laskepunkte.

III. Edaspidi on tankitõrjekraavide ehitamisel soovitatav järgida neid juhiseid. Andmed kolmnurkse tankitõrjekraavi efektiivsuse kohta, peamiselt talvistes tingimustes, tuleks esitada inseneriteenistuse juhtkonnale koos asjakohaste kommentaaride ja täiendustega.

(allkiri) Baigel KP 389 gp 14.5.1943

https://paul-atrydes.livejournal.com/196794.html

diesel kirjutas: ↑20 Juun, 2025 10:01 kui eelpool olnud fotol taamal paistval aial on mingi seos piiriga,
siis võiks arvata, et vall on tibIa poolel.

On jah:

https://www.err.ee/1609726851/analuus-b ... taotluslik

Kurat, isegi kraavi ei osata kaevata

Kriku kirjutas: ↑20 Juun, 2025 20:03
diesel kirjutas: ↑20 Juun, 2025 10:01 kui eelpool olnud fotol taamal paistval aial on mingi seos piiriga,
siis võiks arvata, et vall on tibIa poolel.
On jah:

https://www.err.ee/1609726851/analuus-b ... taotluslik

Ei ole, tegemist on Vinski küla juures oleva piirilõiguga kus piiriaed lõikab piirikaare sirgeks. Piir on pildil paremal, paarikümne meetri kaugusel põõsastiku ääres.

https://www.err.ee/1609726044/kaitsevag ... rajamisega

Aitäh! Kriku

Põhimõtteliselt tuleks mõte kaitseliinile betoonpunkrite ehitamisest maha matta:
https://censor.net/ua/photonews/3559259 ... a-yak-same
Ilmselgelt on (luure)droonide ajastu muutnud betoonkindluste tarvitamise mõttekust; igast praost sissepugevad FPVd ja/või juhitavad lennukipommid teevad punkritele ära... Ja see teadmine on tekkinud viimase aasta jooksul.
Asenduseks pakutav "rebaseuru" taktika tundub (imho) töötavat. Jah, see on sõdurile mitte kõige mugavam, kuid paratamatult hukukindlaim lahendus. Sõduri parimaks oskuseks tuleb positsiooni maskeerimist treenida.

Et kõik ausalt hingelt ära rääkida, tuleb võtta teemaks asi mis mul meele väga mõruks muutis: minu kodulinna piiri sildist 500 meetri kaugusele metsa peidetud betoonklotsid... Et nagu päriselt või? Pool kilti enne Eesti sõjaväepealinnakut hakatakse konflikti korral teetõkkeid rajama

?
Ei härrased Eesti kaitse planeerijad, nii need asjad küll ei tööta. Eesti kaitse mudel tuleb üksühele üle võtta Ukrainast:
Esiteks piiritara, tõrjekraav, draakonihambad, miiniväli ja okastraat peavad maas olema juba Eesti piiril.
Teiseks, piiritõkkest alates on õhk droonidest tiine.
Esimene ei töötaks ilma teiseta ja teine ilma esimeseta. Kõik muud kaitsetaktikad on Ukraina sõja käigus lootusetult vananenud.

Ja siis veel see varustusepunkrite ehitamise idee... Oehh, veelkord urisen: droonide ajastu on alanud ja varustuse punkrisse peitmine tähendab selle peatset õhkulendamist. Jällegi õpetab meid Ukraina; varustus tsiviilvärvides kaubikutesse ja nende asukoht pidevalt muutuv ning varjatud.

Nonii, oleme jõudnud militaarajaloos pöördepunktini, kahe kilogrammise lõhkepeaga sooritatakse militaarajalugu muutvaid rünnakuid.

Härra Põrutav Asjatundja, vaata kuidas prooviti 5000 kg pommidega ebaõnnestunult La Coupole rünnata.
https://en.wikipedia.org/wiki/La_Coupole

https://thebignote.com/2022/06/04/the-w ... a-coupole/

More than 3,000 tons of bombs would be dropped on the site in raids over the next few months, and although the surrounding area suffered considerably, the dome itself remained intact. And the work in the tunnels beneath it continued.

Tuli ära,härra raudbetoonusk vs reaalne lahingvälja olukorrahindaja, jätkake, palun teid härdasti selgitamast miks vanakooli raudbetooon on üle tänapäeva droonindusest?

Olen üle pika aja jälle jalad alla saanud ning inimeste hulka lubatud.
Ja mis ma näen - käib arutelu detailide üle, ilma suurt pilti arvestamata (muidu segaks?)...

Asukoht peab vastama järgmistele kriteeriumitele:
- töö on teostatav,
- kaitseb ja/või viivitab,
- mõjutab vastase liikumist,
- avaldab psühholoogilist effekti nii kaitsjale (toetav) kui võimalikule ründajale (heidutav).
- asukohtade valikul võivad olla nendel kriteeriumitel piirkonniti ka erinevad "kaalud".

Tehniline teostus:
- olles näinud oma elus erinevaid tõkestusi, siis minu arvates täidab selline kraav oma ülesande, eriti kui pidada silmas viivitust ja heidutust - piisavalt sügav ja selgelt silmatorkav. Kui vastane saab vabalt toimetada, siis lõpuks suudab ta ületada igasuguse tõkkevööni - ka tuumatolmuse välja.

Tõkestusmaterjalide ja punkrite paigutus:
- tõkestusmaterjal ei pea olema otse piiri lähedal, vaid seal, kus ta on planeeritud kasutuskohale võimalikult lähedal. Kiiresti kättesaadav ja transporditav.
- tuletan meelde, et punkreid rajatakse eri otstarbega - s.h. majutamiseks ning varude ladustamiseks.
- kui need on piisavalt palju ja hästi tehtud, siis ei ole nende purustamine sugugi nii lihtne. 2kg-droon peaks suisa otse avatud uksest sisse lendama, kuid ka siis ei pruugi purustada - kui just ei olnud laskemoonaladu. Igale Iskanderit lagipähe ei istuta!

Ma ei arva, et KV inseneriteenistus ja Eesti ehitusspetsid peaks siin foorumis igale soovijale tõestama tehniliste lahenduste pädevust. Pigem peaks oskustega ja kogemustega inimene hoopis hakkama juurdlema - Aga miks MIND ei kaasatud sellisesse projekti? (ja vaatama peeglisse).

Küsimus on, kas ka Soome on asunud oma külma sõja aegseid kaitseliine ellu äratama või mitte. Minuteada nad ei plaanigi. Et rinne püsib Ukrainas sedasi, põhineb ka sellel, et Ukrainal on vastasega võrreldes suhteliselt rohkem elavjõudu kui meil oleks.

Mart2 üritab ettearvatult siin õigustada WWII lahenduste pidavust. Küsi parem endalt, miks Soomes seda ei tehta?

Kapten Trumm kirjutas: ↑23 Juun, 2025 9:18 ...
Mart2 üritab ettearvatult siin õigustada WWII lahenduste pidavust. Küsi parem endalt, miks Soomes seda ei tehta?

Esiteks - ma ei õigusta midagi, sest ma ei tea kindlustusplaani taustauuringuid ega otsustamise kriteeriumeid. Need nn. WWII lahendused on Ukrainas mõlemal pool rindejoont olnud kaitses suhteliselt edukad.

Teiseks - Trummil oleks aeg otsustada, kas ta tahab näha Soome WWII sõja aegset tegevust Eestis või ei taha? Praegu, erinevates teemades pendeldab ühelt positsioonilt teisele, vastavalt sellele, kuidas talle isiklikult hetkel sobib. Kuidagi poolrase värk ... Soomlased, mis iganes nad teevad, on oma otsustes vabad ning lähtuvad ENDA kriteeriumiotest, mitte meie arvamustest.
Põhjuseid teab ainult Soome kõrgem väejuhatus ning (vist?) meie "kõikide teaduste doktor" !

Punkrid, tõkestuskraavid, betoontõkked, miiniväljad jms "mõttetus" annab väga palju uusi kombinatsioone lahinguväljale ja sunnib vastast kohanema. Need ei ole ükshaaval ületamatud, aga on suunavad, takistavad ja heidutavad. 600 betoonist luike maastikul oleks mõttetus, aga 600 punkrit tähendab vähemalt seda, et nendega peab arvestama ja mõistlik oleks nendega tegeleda. Nendega tegelemine annab aga omakorda sihtmärke ja kulutab vastase ressurssi.

seersant Angua kirjutas: ↑23 Juun, 2025 0:28 Tuli ära,härra raudbetoonusk vs reaalne lahingvälja olukorrahindaja, jätkake, palun teid härdasti selgitamast miks vanakooli raudbetooon on üle tänapäeva droonindusest?

Selle sinu drooniga, millele sa omistad imevõimeid, ei ole meie lepavõsas tegelt mitte midagi teha. Propeller kardab oksa. Korralik punker lepavõsas, millest vaatab välja MG-3 raud kusagil Lõuna-Eestis, suunatuna olulisele ristmikule on sinu kõikvõimsale droonile täiesti hävitamatu sihtmärk.

Droonidel on veel palju miinuseid- kardavad raadiosignaali segamist, seesamune raadiosignaal reedab operaatorite asukoha, kardavad tuult, tegevusraadius on väga väike, tulejõud on väga väike.

Need ilusad videod on ''cherry picking'' enamik rünnakuid droonidega on ebaõnnestumised.

Kogu see droonidega nu**imine Ukrainas oleks täiesti mõttetu kui kumbki osapool suudaks korraldada korraliku sõjalise operatsiooni a'la ''Hail Mary'' Kõrbetormis. Ukr puhul oleks vaja näiteks tõmmata Luhanski tagant Rostovi Doni ääres ja sealt edasi Krimmi.
Sellist liikumist VF ei oota, kogu see suund on neil ilma kaitserajatisteta. Siis oleks kogu Krimmi grupeering käes.

Aa' vaata mida antud hetkel Iisrael teeb Iraaniga, või Gaza operatsiooni.. Pole mingeid droone, on tankid, rasked jalaväe lahingumasinad, tiibraketid, 155mm suurtükid, lennuvägi.

Sisuliselt on hiinast ostetud drooniga sõjapidamine nagu Volkssturm tankirusikaga. Sa oled juba surnud aga keha tõmbleb, ei taha aru saada.

A. Ega siis droon üksi ei toimeta. STV käib üle ja lepavõsa asemel on väljak, mis meenutab RMK hakkepuidu virna alust, peale virna peenestamist..
B. Oleks-poleks. On ju põhjused, miks see tänane sõda on nagu on. Fakt on, et Eesti ei ole droonisõjaks valmis (tegelikult ka ilma droonideta sõjaks)

gorilla kirjutas: ↑23 Juun, 2025 22:35
seersant Angua kirjutas: ↑23 Juun, 2025 0:28 Tuli ära,härra raudbetoonusk vs reaalne lahingvälja olukorrahindaja, jätkake, palun teid härdasti selgitamast miks vanakooli raudbetooon on üle tänapäeva droonindusest?
Selle sinu drooniga, millele sa omistad imevõimeid, ei ole meie lepavõsas tegelt mitte midagi teha. Propeller kardab oksa. Korralik punker lepavõsas, millest vaatab välja MG-3 raud kusagil Lõuna-Eestis, suunatuna olulisele ristmikule on sinu kõikvõimsale droonile täiesti hävitamatu sihtmärk.

Kogu see droonidega nu**imine Ukrainas oleks täiesti mõttetu kui kumbki osapool suudaks korraldada korraliku sõjalise operatsiooni a'la ''Hail Mary'' Kõrbetormis. Ukr puhul oleks vaja näiteks tõmmata Luhanski tagant Rostovi Doni ääres ja sealt edasi Krimmi.
Sellist liikumist VF ei oota, kogu see suund on neil ilma kaitserajatisteta. Siis oleks kogu Krimmi grupeering käes.

www.militaar.net

Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin

Re: Balti liin