www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:

Roamless kirjutas:Sommidel oli hiljuti seoses Sisuga ka meediasse jõudnud skandaal. Nimelt polevat Soome Kaitsevägi rahul Sisude kvaliteediga. Sai Soome uudistes nn poole kõrvaga kuuldud. Äkki uudis nn kodumaiseks tarbimiseks ja seotud sellega, et Soome armee soovis Sisude hinnas alla saada.

Otsisin paar aastat tagasi ühte eritehnika alusmasinat ja üks variant oli ka Sisu.
Sisu probleem on selles, et vaatatama asjadele, mida enamik tootjaid ei paku isegi lisatasu eest, on suurem osa tema põhiagregaate sisseostetavad. Sillad, käigukastid, mootorid jne on sisse ostetavad spets tootjatelt. Cummins pole siiski päriselt Mercedes Benz ja nii edasi. Kui natuke autot näppida, siis tundus, et ka ehituskvaliteet Mercedede või Scania tasemel pole. Ja tükid pole sugugi need kõige vingemad ja kaasaegsemad. Tema hind on analoogsest Scaniast või Volvost nii 10-20% kallim, kuid võimalik on pakkuda rätsepatööna tehtud autot. Näiteks erilise probleemita pakuti autot, millel on kolm vedavat tagasilda.

Tavalise, tüüpse paketina ostmiseks tavalisse kasutusse oli Sisu vähemalt tollal pakutava ja hinna suhtelt ebasoodus.

SISU sillad peaks ikka oma omad olema, neil on lausa spets tütarfirma sildade tegemiseks ja tarnivad mitmetele tootjatele
http://www.sisuaxles.com/

SISU sillad peaks ikka oma omad olema, neil on lausa spets tütarfirma sildade tegemiseks ja tarnivad mitmetele tootjatele

Sisu Axles is owned by Marmon Highway Technologies (MHT), a Berkshire Hathaway company, serves the global heavy-duty transportation industry, with a broad range of innovative components and assemblies. To learn more about MHT, visit http://www.mht.bz.

Ok, omandisuhe on ehk hiljuti muutunud, aga tehas on asutatud SISU poolt ja kogu R&D ja tooteaendus tehakse kohapeal ja tootmine hetkel Soomes

EOD kirjutas: Eks põhjus selles, et militaar- ja sõjaväeveokid olid suures osas unifitseeritud.

Ah!?

täpsustaks nüüd veidi selle lõputu virisemise põhjust, kas Kaitseliidul on keelatud omada ja kasutada mõningase maastikuvõimekusega logistilisi veokeid?

Ega polegi.
Kirjutasingi, et kingitud hobuse suhu ei vaadata.
On see virisermine - ei tea....minuarust pigem asjadest rääkimine nagu on.
Neid logistilisi veokeid on nende väheste logistikavedude jaoks peale DAF-ide tulekut ülearugi.
Puudu on hoopis taktikalisi veokeid (2-tonnise kandevõimega väike 4x4 veoauto).
Kohe päris kõvasti on puudu ja olemasolevadki on nii vanad, et oleks aeg need reservi platsile veeretada - varsti saab neil 40 aastat täis.
Miks valikud olid sellised, on udune - vähemalt keegi pole välja hõiganud - kui põhjus on selles, et Unimoge pole või on need ropult kallid ning tark on osta logistilisi, eks me saa aru.
Praktikas kasutatakse neid logistilisi taktikaliste asemel - topitakse terve rühm kasti.
Lahinguoludes selline porr ei kõlba, üks RPG kasti ja hüvasti terve rühm.

Ja veel üks moment - N. Liidu sõjaväeautod olid omamoodi ilusadki, võrreldes näiteks USA omadega. Eks põhjus selles, et militaar- ja sõjaväeveokid olid suures osas unifitseeritud.

NSVL-s ekisteeris pea kõikidest sõjaväemasinatest tsiviilversioon (loomisel nähti ette nn duaalne kasutus). Ainus, mis meenub ainult tsiviilkasutuseks oli täisveoline Maz-503 metsaveok.
Tsiviilversioon oli tavaliselt downgratetud militaarversioon. Kuid eksisteeris ka sõjaväevariante tsviilkasutuses - nö armee andis rahvamajandusele oma äratrööbatud vanad.
Sõltuvalt mudelist olid tsiviilvariandid ka mittetäisveolised.

Eksisteerib ainult üksainus veok (jätame need rasked 8x8 kõrvale), mis projekteeriti algusest peale militaarkasutuse tarbeks - Ural 375 ja selle järglased.
Kuid ka sellest tehti peagi tsiviilversioon 6x4 veoga (Ural 377). Vene allikates kohtab seal asja nagu "hermetiseeritud kabiin". Mis tähendab seda, et kapotiservani ulatuvas vees sõites ei istunud sohver rinnuni vees. Kas ja kuidas see praktikas töötas, pole proovinud.

Näiteks Zil-131 tarbeks tahtis tehas alguses panna Zil-130 kabiini, kuid armee keeldus, kuna sellise kokkukeevitatud kabiini remont välioludes oli keerukas.
Sestap sai Zil-131 lihtsustatud ja poltidega kokku käivatest tükkidest kabiini.

täpsustaks nüüd veidi selle lõputu virisemise põhjust, kas Kaitseliidul on keelatud omada ja kasutada mõningase maastikuvõimekusega logistilisi veokeid?

Ei ole keelatud! Ei ole!
Audi või Subaru sõiduautoga (4x4) ei ole samuti keelatud metsa vahele offroadima minna.

Tegelikult on autod täitsa kenad ja näha on, et sakslased on kõvasti tööd teinud, DAF-id olid rohkem "as it is".
Uued akud, värvitud jne.

Minu meelest Leo jutt õige.
Mog on ka hea aga kui pole normaalse hinnaga neid saada ja varuosi ka pole siis saaks ju nende asemel g-d juurde võtta.
Pikad, lühikesed, kastiga ja lahtised.
Annab kohandada neid vastavalt erinevatele vajadustele.
Samad jupid kõigil.
Järelturg on suur, b osad samuti väga kvaliteetsed ja kohe saadaval.
Varuosad klapivad läbi aastakümnete.
Ja mis uude vene tehnikasse puutub siis ei tahaks seda ka peale makstes.
Pole vahet kas jutt käib veokitest, traktoritest või sõiduautodest.
Tsiviilis vahetad normaalselt hoitud 25 aastat vanal g-l aastas korra õli, mõne pirni, nipet näpet siit sealt.
Uuel uazil vahetad laagreid, siduri ja mida iganes veel.
Kollase rassi auto vahetad välja viie aastaga, selle ajaga on kere ära kadunud ja mitu korda vahetatud iga viimne puks.
Ja nüüd arvuta kokku kumb oli odavam.
Ei maksa seda kolmanda maailma sodi võrrelda valge mehe tehtud masinatega.
Hästi tehtud masinad elavad väga kaua ja kui vähegi hoida siis kauem kui arvatagi oskame.
Soovitan osta head masinat mitte aastaarvu.
Seekord osteti väga hea hinnaga väga head kaupa.
Mille üle siin viriseda.

1. jutt G-mersu kasutamisest Unimogi asemel kuulub jama hulka. Jalaväejagu oma varustuse ja inimestega alla tonni ei kaalu. Teiseks pole isegi tühja G läbivus kaugeltki võrreldav UM-i läbivusega. Olen näinud, kuidas UM-i kolonn möödus kõhu peal kinni istuvast G-mersust nii, et ei teinud teist nägugi.

Seekord osteti väga hea hinnaga väga head kaupa.

Kahtlemata, ainult selle kasutus on nagu eespool kirjutati logistiline. Ehk ei lahenda taktikaliste masinate puuduse probleemi.
Kui sellele järgeb nüüd Um 435 partii kuskilt Tapalt nii, et vähemalt lahinguüksused viimseni need endale saavad, on asi väga bueno.
Ei maksa segi ajada adminrännakut, kus võib toppida terve rühma pead-jalad koos 1017 kasti ja taktikalist rännakut, kus võidakse tule alla sattuda, kust tuleb kiiresti autost välja saada jne.

Veel masinaid http://www.kaitseliit.ee/et/kaitseliit- ... edsoidukid

Aga masinad ise on muidugi igati korralikud.

Mis nende uute 4x4 meditsiiniautode varustuse tase on ja mis koolitustasemega personali oleks vaja selle kasutamiseks? Ilmselt paras pähkel KL lapsekingades meditsiiniteenistusele.

Kapten Trumm kirjutas: Selline aretus kipub olema nõrkade käiguomadustega, kuna veoauto jõuülekanne on arvestatud kiiremate pööretega mootoritele ja nende trakamootoritega autode kiirus jääb 60 kmh kanti, samas originaalmootoriga Zil-131 läheb maanteel tühjalt 100 kmh välja. 80 kW ja sinna kanti tähendab turboga Belarussi mootorit, millel turbo ei kesta (meie külameestel on sellised kõik "turbovabaks" tehtud)

Samas, miks turbo ei kesta? Vbolla sõideti Kama3 õliga ja liiga kaua? Turbo ju läheb tavaliselt viletsa õlituse tõttu nahka.

Ei kesta, ilmselt kehva töötlemistäpsuse ja kehvade materjalide tõttu.
Näiteks vene traktoritel kasutatud turbod on kas lihtsalt maha võetud või on neid kui sokke vahetatud (enamasti on nad eemaldatud). Samadel põhjusel ei ole ka eriti kestvad vene reaktiivmootorid ja gaasiturbiinmootorid, sõjaliste reaktiivmootorite eluiga jääb lääne omadel 3-10 korda alla.