www.militaar.net

Jänkid olid täiesti teadlikud, et bensiin süttib diislikütusest kergemini. Bensiinimootorite kasutamine tankidel oli teadlik valik logistilise tagamõttega. Eesliini vägesid on lihtsam varustada, kui kõik masinad töötavad sama kütuse peal. Diiselmootoriga Shermaneid tehti samuti, aga ainult NLiidu jaoks.
Ameerikas olid olemas ja saadaval väga head kahetaktilised diiselmootorid, aga neid tarbis põhiliselt merevägi.

Kapten Trumm kirjutas:Lisaks võib veel märkida, et "juhm lääne edulugu" tankidest, mil on mootor taga, kuid vedavad rullikud ees (jõud tuuakse kardaanvõlliga meeskonnaruumi alt või läbi selle, mis suurendab tanki kõrgust) pole elu katseid läbinud. Sellist ülekandeviisi ei kasuta ükski tankitootja, ainukesena on veorullikud ees Merkaval, aga seal on ka kogu jõuseade ees. Sellist porri ehitasid nii sakslased kui jänkid (sama Sherman).

Tänapäeva tanki jõuseadme paigutus on analoogne T-34ga muide. Näiteks Leopard 2 tankil on samuti V12 diiselmootor pikiasendis ja transmissioon mootori taga. Tehnika on lihtsalt vahepealsel ajal arenenud niipalju, et Leopardi diisel on ülelaadimisega (turbo), T-34 mootor aga mitte ning Leopardi jõuagregaat tuleb tankist välja ühes tükis.

Kindlasti leiame veel ühte-teist näiteks suure nurga all asetatud soomuse teemal, mida täna samuti kõik kasutavad. Ka Leopard 2 viimased mudelid, mis alguses ehitati Pz-VI vaimse pärandi abiga.

Ainus oluline fopaa T-34 konstruktsioonis, mis pole elu katseid läbinud, on kaldsoomuse pinnal asuv juhi luuk - täna kasutavad kõik erandita horisontaalseid juhiluuke (siin oli õigus sakslastel ja jänkidel, mitte venelastel). Samuti läksid venelased teatud põhjusel kõrvale pikimootorist (alates T-44-st on vene tankid põikimootoriga). See muidugi omakorda välistab kiiresti eemaldatava jõuagregaadi teema.

Nö. esiveo eelised olid(IIMS alguses) arvestades tolle aegset tehnilist taset :

*Torn nihkus tanki keskele mis tähendas paremat kaalujaotust kuid ka stabiilsemat(väikseim õõtsumine) platformi tulistamisel.
*Koos torni nihutamisega lühenes ka kahuritoru pikkus mis ette välja ulatus - oluline metsas ja linnas ning muudes kitsastes kohtades.
*Kuna torn asus enam vähem tanki keskel siis jäi piisavalt ruumi lakke et teha korpuses istuvatele meeskonnaliikmetele normaalsed luugid
*Mõnevõrra lihtsam projekteerida ning teha muudatusi kuna oli rohkem ruumi(mis mõnes mõttes oli kahjurlik) . Komponentide ja sõlmedega olid vabamad käed ning kõik ei pidanud väga optimiseeritud üksteise suhtes olema.

Näiteks omajagu Shermani edulugu põhines ka asjaolul , et tootmine ja modifitseerimine läks nobedalt. Näiteks läbi kardaani on kordades lihtsam ju ühendada erinevaid marke mootoreid käigukastiga kui tagada suhteliselt täpne ja rangelt määratletud mootori asetus nö. tagaveo korral.

Eks see jutt on natukene üldistav(st. on olemas vastupidiseid näiteid) kuid lõviosa tanke järgis seda. Tagaveo korral tekkis probleem
korpuses asuva meeskonna luukidega ning paksema soomuse korral kippus nina(torni asukoht) väga raskeks minema sest mootoriruumi ei osatud veel piisavalt kompaktsena teha.

See kui juba sõja lõpus olid osapooltel olemas väga optimiseeritud(aga mitte küpsed) tagaveoga disainid (näiteks T-44 , M-26 , Centurion jms ) ei tähenda, et sõjaajal esiveo kasutamine oli äärmiselt vilets lahendus . Lihtsalt parem kaalu ja soomuse paksuse suhe vahetati teiste väärtuste vastu kuna kõiki häid omadusi korraga polnud tehniliselt võimalik panna seeriatankile. Iga riik tegi omad kompromissid.

Peale sõda sai ju kõigile selgeks et torn peab võimalikult korpuse keskel olema ning see tõde kehtib kuni tänase päevani.

Ärge olge nüüd...
Trumm võtab innovaatiliseks tankide arengu algupunktiks, selleks, mis on meid toonud tänapäevase MBT'ni, tanki T-34, sest see oli nii kirjeldamatult innovaatiline, tulevikuvaatav ja täiuslik.

Enne seda diiselmootorit kasutanud FCM 36 ei olnud päris tank ja nii nõrk mootor ei olnud ka nagu päris mootor.
Ka nurga all asetatud soomus juba Mark I'l rääkimata selle järel valmistatud tankidest ei olnud siis päris see veel.
Ja, noh, mootor koos käiguosaga taga näiteks FT-17'l ei olnud ju tõsiseltvõetav tankide ehituse seisukohalt, sest mis tank selline plekikolakas ka on.

Ilmselt sai ka 360 kraadi pöörav pearelvaga torn jms tema jaoks alguse T-34'st, sest enne seda ei olnud sellise asjaga varustatud tankid ikkagi vist veel päris tankid.


Jah, ma saan aru, et pisut utreeritud kokkuvõte sai, aga no võrdlemisi veider on vaadata, kuidas mõnele mehele nii kuradi arusaamatu võib olla, et ühe sellise tehnikaüksuse, nagu tank, arengu ajalugu on olnud üks jätkupidev erinevate keerdkäikude ja kompromissidega protsess, mille käigus igasuguste tehniliste valikute tegemine on oma ajastu kontekstis normaalsus ja see, kui sellel jumaldatud T-34'l üks või teine lahendus on sarnane tänapäevase tankiga, et sellel ei ole enamasti samaseid põhjuseid kui tänasel MBT'l.

Kapten Trumm kirjutas:Aga vaatame keskmisi ja raskeid tanke?
Char B1 - bensiinimootoriga
S35 - bensiinimootoriga


Mis nende BT-de ja T-26ga siin vehkida, NSVL-s läksid need juba järjest sulatusahjudesse, sest palju paremad T-34d ja KV-d tulid peale.
Tegelikult oli nii Saksamaal, GBs kui USA-s probleem selles, et neil polnud 30+ tonnisele tankile sobiva võimsusega diiselmootorit.
Tegelikult olid ka need WWI alguse prantsuse tankid "keskmised" ja "rasked" väga tinglikult, sest saadaolevate mootorite võimsus piiras.
See häbiväärne olukord jätkus ka sõja järel, nii USA M48 kui briti Centurion tankid olid ka sõjajärgsel ajal bensiinimootoriga.
Läänes mindi NSVL-s kombeks saanud V12 diiselmootorite peale alles 1950ndate lõpus. USA-s alates M60-st, Saksamaal alates Leopard 1-st ja Prantsusmaal vist alates AMX-30-st.

1.Prantslaste keskmistel ja rasketel tankidel oli bensiinimootor. Mida see tõestab? Kas FMC 36-te polnud olemas?
2. BT ja T26 seeria tankid on sama ajastu kui FMC 36. Mis oma kaldus soomuse ja diiselmootoriga oli järelikult veelgi rohkem ajast ees kui Trummi poolt promotud T 34. Mis puutub

sest palju paremad T-34d ja KV-d tulid peale

Polnud varane T 34 mingi imemasin. Tema probleemidest on siinsamas Militaarnetis terve eraldi teema olemas; http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 40&t=14705
Loe see hoolega läbi ja palju rumalust jääb välja näitamata. Kui inglise keelt piisavalt mõigata saab ka siit targemaks; https://www.youtube.com/watch?v=98JbJuXE3JE . Nicolas Moran (Chieftain) on Wargamesi palgal ja toimetab arhiivides hoolega. Selles konkreetses videos arhiiviandmetele toetudes on väga kriitiline varaste T 34-de kohta.
3. Tankimootorite kohalt on Trummil osaliselt õigus. Lääneriikides kasutusel olnud Liberty tankimootor oli oma võimsuse viimase piirini arendatud, aga asenduseks konstrueeritud mootorite puhul kasutati endiselt bensiini kütusena. Seda mitte, et puudusid piisava võimsusega lennuki diiselmootorid vaid mingil põhjusel seda ei peetud vajalikuks.
Julgen soovitada Akf Alari poolt postitatud videot; https://www.youtube.com/watch?v=bNjp_4jY8pY Nicolas Moran muude müütide seas lükkab arhiividokumentidele toetudes ümber müüdi, et lääneliitlaste tankid läksid lahingus peamiselt põlema bensiini süttimise tõttu. Tegelikult põlesid tankid peamiselt laskemoona süttimise tõttu. M.O.V.T

1.Prantslaste keskmistel ja rasketel tankidel oli bensiinimootor. Mida see tõestab? Kas FMC 36-te polnud olemas?

Nii need bensiinimootorid keskmistel ja rasketel tankidel (ning vaid 91 hobujõuline 4-silindriline, sisuliselt automootor 12 tonnisel tanketil) tõestavad lihtsalt seda et prantslased ei olnud korralikku tankimootorit. 4-silindrilist, veoautole sobiva võimsusega diiselmootorit tankimootoriks pidada on suur liialdus. Nagu ei olnud NSVL-s mingid tankimootorid seal kergetankidele topitud bensiinimootorid.

NSVL diisel-tankimootor ilmselt võlgneb tänu sellele, et seal tegeleti miskipäraselt tõsimeeli lennukidiislitega. Kui Endel Puusepp oma Pe-8ga augustis 1941 Berliini poole lendas, siis vedasid seda lennukit (ebatöökindlad) Tsharomski diiselmootorid M-40). Kuigi prototüübid ilmselt virutati välismaalt, mis omamaine know-how olemas. Tanki diiselmootori eelisteks peeti väiksemat kütusekulu ja paremat tulekindlust.

Personaalne arvamus:

Bensiini toite kasutamine tankidel(seoses tuleohutusega) polnud mitte probleem mürusga pihta saamise korral - siis süttib kuumuse ja rõhu mõjul edukalt ka diisel. Vaid suurim probleem peitus(eriti sakslaste puhul kuna kooste- ja valmistamise- ning hooldusekvaliteet käis sõja viimastel aastatel alla) igasugustes leketes , mistõttu tanki põrandale sattunud bensiin süttis juba täiesti lahinguväliste tegurite tõttu - keegi andis läheduses suitsule tuld või üle uputavavast karburaatorist tilkus kuuma väljalaske kollektori peale , tehti keevitustöid jne.

Lahingus bensiinist ujuv põrand tähendas , et iga suvaline säde mootori ruumi lähedal(seal kõige suurem kütuseaurude kontsentratsioon) tekitas tulekahju. Diislit aga nii kergelt põlema ei saa.

Eks Shermanid olid ka selles mõttes paremas olukorras , et neid ei valatud lennukite pealt .50 soomusläbistavate süütekuulidega üle. Tankidel mootori ruumi(kus asub ka kütus) pealne soomus on üldjuhul õhukene ning tuulutus avasid täis.

Sakslastel endal diisliehitus toimis küll, nt sakslased ehitasid kiirekäiguliste diislitega torpeedokaatreid, samas mujal olid "standardiks" lennuki bensiinimootor, mis kohandati merekasutuseks. Irooniliselt olid saksa Schnellbootide diislid pärit ka õhusõidukitelt (tsepeliinidelt), olleks märksa suuremad vene omadest ning V16 kujul.

Sakslaste tankide bensiinimootoritel on ju imelihtne seletus- sünteetiline bensiin on reaalne, diiselkütus aga mitte. Ja viimast oli vaja mujalegi kui tankidele.

Kapten Trumm kirjutas:

1.Prantslaste keskmistel ja rasketel tankidel oli bensiinimootor. Mida see tõestab? Kas FMC 36-te polnud olemas?

Nii need bensiinimootorid keskmistel ja rasketel tankidel (ning vaid 91 hobujõuline 4-silindriline, sisuliselt automootor 12 tonnisel tanketil) tõestavad lihtsalt seda et prantslased ei olnud korralikku tankimootorit. 4-silindrilist, veoautole sobiva võimsusega diiselmootorit tankimootoriks pidada on suur liialdus. Nagu ei olnud NSVL-s mingid tankimootorid seal kergetankidele topitud bensiinimootorid.

NSVL diisel-tankimootor ilmselt võlgneb tänu sellele, et seal tegeleti miskipäraselt tõsimeeli lennukidiislitega. Kui Endel Puusepp oma Pe-8ga augustis 1941 Berliini poole lendas, siis vedasid seda lennukit (ebatöökindlad) Tsharomski diiselmootorid M-40). Kuigi prototüübid ilmselt virutati välismaalt, mis omamaine know-how olemas. Tanki diiselmootori eelisteks peeti väiksemat kütusekulu ja paremat tulekindlust.

Enamus inimesi nõustub asjaoluga, et IIMS võtmes oli venelaste V-2 diiselmootor üldjoontes hea. Kvaliteedi probleemid sõja olukorra ja plaani täitmise tõttu käisid asjaga kaasas , samuti mõned konstruktsioonilised puudused. Võtame ikka asja tervikuna ja võrdleme konkurentidega ning arvestame ka mis aastal võeti käibesse.

Sõjajärgset perioodi vaadates tundub et venelaste suutmatuse tõttu V-2 edasi arendada ja olles "sõjavõitjast" liiga vaimustuses puudusid tõsiselt võetavad alternatiivid. Tulemusena mindi äärmustesse siseruumi vähendamisega, et tagada tankide madal kaal(mis tuli jällegi millegi arvelt) kuna polnud võtta piisavalt võimast mootorit.

Mõne aja eest lugesin läbi raamatu , mis rääkis IDF(Israel defence foces) tankidest läbi ajaloo. Kogemusi on nendel väga palju erinevate mudelitega. Samuti on nad rohkelt ümber ehitanud ning kohandanud vastavalt omadele vajadustele. Seda, et nad päeva lõpuks hakkasid päris ise omale tanke tootma vist polegi vaja mainida.

Igatahes T-54/55 nad ütlesid väga tabavalt(mälu järgi panen) : Me ei saa aru, miks peab see tank nii väike olema. Täitsa vabalt võiks samade omadustega(kahur ja soomus) tank kaaluda 10 tonni rohkem, et tagada normaalse suurusega siseruum. Eeliseid võrreldes Lääne "rasvunud" 45+ tonnistega pole.

Lihtsalt juudid ei suutnud mõista miks venelased ajasid taga kaalu numbrit ja mida sellega saavutada üritati. Mainin ära, et IDF jaoks on näiteks ka konditsioneer oluline(mis võtab ruumi). Nad kirusid, et kui keerukas on neid tanke moderniseerida tänu piiratud ruumile.

Lihtsalt juudid ei suutnud mõista miks venelased ajasid taga kaalu numbrit ja mida sellega saavutada üritati. Mainin ära, et IDF jaoks on näiteks ka konditsioneer oluline(mis võtab ruumi). Nad kirusid, et kui keerukas on neid tanke moderniseerida tänu piiratud ruumile.

Juutidel polnud taolisi sõjalisi väljakutseid nagu NSVL-s oli. Juudid valmistusid sõjaks oma riigi lähialal, mis on jämedalt Eesti suurune (riik ise on neil pool Eestit). Nende jaoks polnud probleem strateegiline mobiilsus, suurte veetõkete ületamine või rannikuoperatsioonid. Iisraelis pole ka eriti soid. Peale mobilisatsiooni liikusid Iisraelis tankid baasist paiknemisalale omal käigul (see võis olla nt 50 km kaugusel).

NSVL valmistus sõjaks Mustast merest Baretsi mereni. See esitaks tankiväele teatud strateegilised nõudmised, mis välistas toona Merkava teed mineku.
1. tanke pidi olema palju, siin hakkas maksma tanki omahind ja tootmise lihtsus, samuti ka ekspluatatsiooni nüansid välioludes.
2. sõjategevuse teel oli palju veetõkkeid, kõik suured jõed Euroopas voolavad "õiges suunas", nii NSVL territooriumi kaitsmisel kui Läände tungimisel
3. kuna odav tank ei saa olla eriti hea soomusega, siis pidi ta olema väike ja vilgas, et teda oleks raske tabada (sama jutt käib ka muide BMP kohta).
4. ja muidugi on nii NSVL enda alad parajalt soised-vesised.
5. vähem arenenud auto- ja raudtee transpordi tõttu olid NSVL-s teed, raudteed, sillad ja raudtee veerem lääne mõistes pigem nadivõitu kandejõuga.
6. tähelepanuta ei saa ka jätta NSVL armees üldiselt ükskõikset suhtumist üksikvõitleja (või tankisti) teenistusolude ja inimelu säilimise suhtes. 64 000 tanki vajab keskeltläbi 250 000 tankisti, rahvaarv oli 300 miljonit. Küll vene eided uusi sünnitavad, ütles Zukov.

Sakslaste tankide bensiinimootoritel on ju imelihtne seletus- sünteetiline bensiin on reaalne, diiselkütus aga mitte. Ja viimast oli vaja mujalegi kui tankidele.

Sünteesiprotsessi üheks saaduseks oli lisaks paljudele muudele keemilistele lõpp-produktidele võimalik toota ka diiselkütust kuid ilmekalt näitab ajaloost teada Wehrmachti tung Kaukaasia naftaväljade poole ning eluline vajadus kaitsta Rumeenia naftatootmist seda, et kordades odavam oli naftat maaseest ammutada ja sellega majandada selmet kivisöest keeruliste ja kulukate protsesside tulemusel kütust välja tilgutada.
Kui saaks võrrelda Saksa armee päevast kütusevajadust sünteetilise kütuse toodanguga mis suudeti saavutada oleks pilt hulga selgem.

Kapten Trumm kirjutas:

Lihtsalt juudid ei suutnud mõista miks venelased ajasid taga kaalu numbrit ja mida sellega saavutada üritati. Mainin ära, et IDF jaoks on näiteks ka konditsioneer oluline(mis võtab ruumi). Nad kirusid, et kui keerukas on neid tanke moderniseerida tänu piiratud ruumile.

Juutidel polnud taolisi sõjalisi väljakutseid nagu NSVL-s oli. Juudid valmistusid sõjaks oma riigi lähialal, mis on jämedalt Eesti suurune (riik ise on neil pool Eestit). Nende jaoks polnud probleem strateegiline mobiilsus, suurte veetõkete ületamine või rannikuoperatsioonid. Iisraelis pole ka eriti soid. Peale mobilisatsiooni liikusid Iisraelis tankid baasist paiknemisalale omal käigul (see võis olla nt 50 km kaugusel).

NSVL valmistus sõjaks Mustast merest Baretsi mereni. See esitaks tankiväele teatud strateegilised nõudmised, mis välistas toona Merkava teed mineku.
1. tanke pidi olema palju, siin hakkas maksma tanki omahind ja tootmise lihtsus, samuti ka ekspluatatsiooni nüansid välioludes.
2. sõjategevuse teel oli palju veetõkkeid, kõik suured jõed Euroopas voolavad "õiges suunas", nii NSVL territooriumi kaitsmisel kui Läände tungimisel
3. kuna odav tank ei saa olla eriti hea soomusega, siis pidi ta olema väike ja vilgas, et teda oleks raske tabada (sama jutt käib ka muide BMP kohta).
4. ja muidugi on nii NSVL enda alad parajalt soised-vesised.
5. vähem arenenud auto- ja raudtee transpordi tõttu olid NSVL-s teed, raudteed, sillad ja raudtee veerem lääne mõistes pigem nadivõitu kandejõuga.
6. tähelepanuta ei saa ka jätta NSVL armees üldiselt ükskõikset suhtumist üksikvõitleja (või tankisti) teenistusolude ja inimelu säilimise suhtes. 64 000 tanki vajab keskeltläbi 250 000 tankisti, rahvaarv oli 300 miljonit. Küll vene eided uusi sünnitavad, ütles Zukov.

50t pidi ju kindlasti infra&logistika kaalu piir olema kuna rasketankidega toimetati IIMS eelsest perioodist kuni "raketiajastuni" .Vähemalt paberi peal arvel hoiti osasid monstrume sajandi lõpuni. Seetõttu ma ei leiagi muud loogilist seletust miks T-54/T-55 puhul aeti taga rangelt maks. 36 tonni lahingu kaalu kui V-2(ning selle järglaste) vähest sooritusvõimet.


Aga suur pilt on ju olulisem sest tank üksi ei sõdi. Kogu "sääst" lendab ju sellega vastu teavast kui hakata mõtlema palju täiendavat resurssi kulub kogu kaadri ja tehnika pargi + logistika peale, et hoida absurdselt suurt numbrit "odavaid" tanke käigus.

Kapten Trumm kirjutas:

1.Prantslaste keskmistel ja rasketel tankidel oli bensiinimootor. Mida see tõestab? Kas FMC 36-te polnud olemas?

Nii need bensiinimootorid keskmistel ja rasketel tankidel (ning vaid 91 hobujõuline 4-silindriline, sisuliselt automootor 12 tonnisel tanketil) tõestavad lihtsalt seda et prantslased ei olnud korralikku tankimootorit. 4-silindrilist, veoautole sobiva võimsusega diiselmootorit tankimootoriks pidada on suur liialdus. Nagu ei olnud NSVL-s mingid tankimootorid seal kergetankidele topitud bensiinimootorid.

NSVL diisel-tankimootor ilmselt võlgneb tänu sellele, et seal tegeleti miskipäraselt tõsimeeli lennukidiislitega. Kui Endel Puusepp oma Pe-8ga augustis 1941 Berliini poole lendas, siis vedasid seda lennukit (ebatöökindlad) Tsharomski diiselmootorid M-40). Kuigi prototüübid ilmselt virutati välismaalt, mis omamaine know-how olemas. Tanki diiselmootori eelisteks peeti väiksemat kütusekulu ja paremat tulekindlust.

Vast akf Trumm võtab seletada, mis imeasi see spetsiaalne "tankimootor" on? Sest samast postitusest saan ma aru, et mitte ükski mootor selleks ei kvalifitseeru! Kõik olid automootorid, lennukimootorid võib-olla ka paadimootorid. (V-2 loodi algselt samuti lennuki mootoriks). Tsiteerides klassikuid "seltsimees tankiteadlast oleme valmis kuulama tundide kaupa"(Noor Pensionär)

Sünteesiprotsessi üheks saaduseks oli lisaks paljudele muudele keemilistele lõpp-produktidele võimalik toota ka diiselkütust 

Jutt pole sellest, kas on võimalik või mitte, jutt on sellest, kas toodeti. Ja niipalju kui mulle sedasorti infot ette on jäänud, siis ei toodetud.

teeline35 kirjutas:Vast akf Trumm võtab seletada, mis imeasi see spetsiaalne "tankimootor" on? Sest samast postitusest saan ma aru, et mitte ükski mootor selleks ei kvalifitseeru! Kõik olid automootorid, lennukimootorid võib-olla ka paadimootorid. (V-2 loodi algselt samuti lennuki mootoriks). Tsiteerides klassikuid "seltsimees tankiteadlast oleme valmis kuulama tundide kaupa"(Noor Pensionär)

Tankimootor on tankil kasutamiseks loodud või selleks kohandatud (kinnine umbne mootoriruum) 25+ tonnise masina liigutamiseks rahuldava kiirusega (min 30 kmh) piisava pöördemomendi ja võimsusega mootor. Soovitatavalt diisel, aga ei pea. Peaks olema vedelikjahutusega ja lihtsuse huvides V-kujuline.

91hj V4 diiselmootorit on tankimootori termini alla ikka päris raske toppida. Tankimootori võimsus on ikka sadades hobujõududes ja töömaht 20+ liitrit.

See, et Shermani mootoriruumi topiti midaiganes, millel oli (või mis "kamba peale") andsid kokku vajaliku võimsuse, näitas, et USA-s polnud sobivat mootorit võtta. Kujuta ette nt lennuki tähtmootorit tanki mootoriruumis, kogu selle konstrui keerukust ja probleeme, mis sellega tekivad.

Kui Lenin armastanud öelda, et praktika on tõe kriteerium, siis need lennuki bensiinimootorite aretused tankidele kadusid peale WWII ja neid enam tagasi ei tulnud.

Ka muide NSVL omas suuri tehnilisi puudujääke, nimelt oli seal 50-60ndatel probleemiks korraliku 200-300 hj kerge neljataktilise diiselmootori puudumine, mistõttu nt BTR-id (mudelid 60 ja 70) kasutasid kahe mootoriga skeemi. Eriti napakas seis võis olla tankiüksustes, kus tanke köeti diisliga, aga tanke saatev jalavägi sõitis bensiiniküttel BTR-idega (ka Soome soomusbrigaadis oli kunagi sama seis - BTR-60 ja T-55).