Hm, tuletame meelde lahinguid Karjala metsades. Üldse tuleks Talvesõja puhul jagada lahingud vähemasti kaheks osaks - lahinguiks Karjala kannasel ning põhja pool. Põhja pool polnud mingeid piirikindlustusi. Ainult metsad. Vene diviisid tungisid algul kerge vaevaga suht sügavale Soome territooriumile, piirati siis sisse ning hävitati. Ning seda just tänu metsasele maastikule ning sellele, et vene üksused ei osanud seal tegutseda. Ümber piiranud üksused olid neist palju kordi väiksemad ning mobiilsemad. Mitte autode ning tankide arvu poolest, vaid suuskade ning kelkude arvu poolest
Asi oligi selles, et kui võrrelda vägede üldarvu, siis venelasi oli nii massiliselt rohkem, et Mannerheim, vist ise ka eriti ei uskunud, et neid õnnestub tagasi tõrjuda. Pealegi eeldati, et punaarmee tase vastab, vähemalt endise tsaariarmee tasemele, reaalsuses olevat muidugi sellele kõvasti alla jäänud. seda siis ainult meeste võrdlemisel. Siis nagu teame oli soomlastel tankidega sama kööga nagu meil, esiteks oli neid vähe ja teiseks vananenud. Isegi mark sama Rénault F17.Sommid vist isegi üritasid mingi tankilahingu maha pidada, mis lõppes muidugi katastroofiga.(lisan veel nii palju, et Soome-Eesti ühine rahuaegne kaitseplaan olevat ette näinud ka ohu korral ühist Blitzkriegi Peterburgi peale, ei kujuta küll hästi ette millega nad rünnanud koos oleksid, kahepeale kokku umbes 30-50 kergetanki Raenault F-17, Eesti 4 rasketanki Mark-V ka veel järgi lohisemas).
Eestlased olid tankide suhtes realistlikumad ja teati kohe, et kui madinaks läheb, siis enamus neist kaevatakse maasse ja kasutatakse seisvate tulipunktitena. Nii oleks neist ka mingit kasu olnud.
Venelaste seis tankides oli muidugi viimasepeal uued ilusad ja meeletus ülekaalus. Esmapilgul, nii Eesti, kui ka Soome jaoks väga hirmutav. Soome jaoks veel eriti just nimelt selle pärast, et oldi kindlad, et Karjala kannasest ja sealt põhja poole ei ole tankid suutelised läbi tulema. Siis saabus aga tõemoment tankid on võimelised läbi tulema ja neid on meeletus koguses piiri taga ootamas. Tankitõrjerelvadega Soomel ka eriti uhkeldada ei olnud ja tankimiinid, neid oli isegi Eestil rohkem, võrrelge ida-piiri pikkust
Nüüd aga reaalsuse juurde. Vene tankistid ei olnud harjunud niimoodi kitsastel teedel metsade vahel ründama(ka Eesti idapiir on täis metsasid, mitte üks suur karjamaa.), Vene tankistid olid harjunud suurte avarate stepitega, kus tankid saavad ilusti kõrvuti mürinal ründele sõita. Tundub, et ka väljaõppe oli puudulik, kui esimesed rasketankid kohale jõutsid olevat tulnud ette juhuseid, kus tankistid ei julgenud tanki seest tulistada, tehti seda eemalt nööriga
, no see juba räägib nii mõndagi tankisti ettevalmistusest. Mis kõige hullem, paljud sõdurid olid mongoliitsest rassist, nägid esimest korda elus lund ja metsa, suuskadest rääkimata. Jutt venib pikaks ja pisut segaseks, aga iva on selles, et Soomlased mitte ei püüdnud neid kotti, vaid antsid neile suuskadel kergeid ootamatuid lööke, seda siiski rohkem jalaväele. Sellised ootamatud rünnakud, tekitasid punaarmeelastes meeletut hirmu, kuna sommid olid oma suuskadega lumes palju kiiremad, lisaks veel selgus, miks püstolkuulipilduja hea on , venelastel ju algul seda polnud. Ühe valanguga sai hulga mehi võitlus võimetuks muuta. Selline sõdimine tekitas sõdurites esialgu suurt paanikat, kuid ei peatanud tanke ega autosid, milles Soome oli masendavas vähemuses. Soome sõdurite hulljulgus(molotovi kokteil) ja raskekahuriväe täpsus pani tihti tankid seisma. Ei tohi ära unustada ka sõjasagiks saadud tanke, mida sommid oskasid ära kasutada õigetel hetkedel
, kelguga ju ikka tankilahingusse ei lähe.
Soome kinnisel maastikul mängis ka suurtükivägi väiksemat rolli. Kuid lõpuks 1940 aastal murti Mannerheimi liin läbi just suurtükiväe jõuga.
No ega Eesti idapiir ka just karjamaa ei ole , meil ju ka omad metsad ja sood. Mannerheimi liinist murti jah lõpuks läbi ja suurtükid mängisid seal olulist rolli, eks venkud õppisid ka lõppuks laskmise selgeks
.
ning kui tankid liikuma said, siis põrutati ühe soojaga Viiburi alla välja...
Sommidel ju polnud tankitõrjemiine piisavalt, mis oleks tankide hoo mahavõtnud, lisaks veel Soome idapiiri ja ültse maala suurus, Eesti oleks saanud enda idapiiri tankide jaoks väga raskelt läbitavaks teha.
Ei maksa ikka Mannerheimi liini nende üksikute Narva jõe joonele rajatud punkritega võrrelda. Kordusõppused tagasid odava tööjõu, mille abil oli võimalik kiiresti liini ehitada. Kuid projekt oli tasemel ning ka punkrid tasemel ehitatud.
Punkrid ja projekt tasemel Projekt oli tasemel ehk paberil, reaalsuses ei saadud suurt osa ültse valmis, väga palju oli tehtud puust ja kiiruga. Mõtle ise millised need olla võisid, eriti, kui raskekahur otsetabamusega sellele pihta sai. Loodan, et Su andmed ei pärine Suvorovi raamatutest, seal kirjeldab seda liini, kui parimat maailmas. Maaalused haiglad laod kasarmud jne.... Reaalsus sellele ei vasta. Suvorov on ka mind paljus eksitanud, mind tõi tema suhtes kaasfoorumlane troll maa peale. Ennem lugesin neid raamatuid suu ammuli. Palju jama on seal.
Pigem võib süüdistada Eesti sõjaväe juhtkonda, et sarnast meetodit ei kasutatud meie piirikindlustuste rajamisel. Oleks jõutud rohkem...
Muidugi oleks jõutud rohkem, isegi, kui 39a. oleks keegi rohkem vaevunud sellega tegelema. Meil aga oli esmatähtis merekindlused, idakindlused olid teise järgulised. Siiski just Soome erakorralised õppused näitasid, et kiiruga saab palju ära teha. Eesti kasuks veel see, et meil oli rohkem autosid ja ei olnud vaja materjale kusagile kaugele põhja transportida, meie idapiir oli ka lühem. Oleksime teinud selle ajaga Soomega võrreldes kõvasti rohkem ära.
Kusagil netis jäid kunagi ette venelaste hinnangud nende lahingmarsile 1939. a. Balti maade baasidesse. Seal hinnati tulemus heaks. S.t. teele jäänud tankide hulk oli sellise forsseeritud rännaku jaoks normi piires või tegelikult alla normis ette nähtu.
Vot siin tõde ei tea, kaldun ka arvama, et ju nad ikka rohkem head kui halvad olid, seda näitasid ka Soome Talvesõja hilisemad lahingud, kus Vene tehnika pandi julmalt proovile. Ehk oli teeäärde jäämise põhjus rohkem tankistide oskamatus oma masinaid õieti kasutada, nagu ka Soome talvesõja alguses.Eesti tankid ja kergetankid ei kannata ültse kriitikat, normaalsed, mootsate tanketidega võrreldavad olid ainult Poola tanketid ja arsenali soomusautod. Sommidel polnud isegi neid mitte. Eesti oli autode poolest pigemini Soomest üle. Pean selle all silmas seda, et Eestis oli tsiviilinimesete käes suur kogus autosid. Poola tankete ja arsenali autosid oleks saanud edukalt kasutada luures.
Stalin oleks vist küllmaa puhtaks teinud.
