EV energia ja julgeolek

[kraal]

Mis siis kolme raieringi järel ikkagi juhtuma peaks, ma ei saanud aru?

Alustaks sellest kui kaua korralik mets koos kogu ökosüsteemiga peale lageraiet taastub. See võtab aega aastakümneid. Lugesin ühte artiklit süsiniku ja mikrofloora taastumisest metsas. Viimased uuringutest tuli välja, et süsinik taastub mullas aastakümnetega samale tasemele mis enne raiet. Süsinik ei peitu ainult puudes vaid ka mullas ja puude raiumisega väheneb mullas oleva süsiniku hulk märgatavalt. Mida intensiivsemalt me raiume seda seda vähemaks jääb ka süsinik mullas ning seda kiduramaks muutub ka kogu metsa ökosüsteem.
Sorry ma ei oska paremini seletada.

[Gideonic]

...
c) Rohelised puutuvad tegelikult väga asjasse, sest nende surve poliitikutele on mõjutanud toetusmeetmete loomist mis tegi/teeb roheenergia ehk taastuvenergia arendamise tasuvaks. Kui suunata samasugune rahavool tuumaenergiasse ja lihtsustada paberimajandust, siis muutuks tasuvuse numbrid!

Ei muutu. Päikesepaneele paigaldatakse ka riikides, kus mitte mingeid rohetoetusi ei eksisteeri. Erakapitali raha eest. Päikesepaneeli on täna investoril kõige arukam raha paigutada, kui ta tahab energiat toota.

Sama Bilbao y Leon, (CV siin vajab sisselogimist, sama pildikujul), väidab nii:

"This is not an either/or. We have a huge challenge ahead of us and if we want to achieve decarbonisation and at the same time the Sustainable Development Goals, we are going to need everything. There is also the typical understanding that nuclear has always been expensive, or the economics of nuclear are not as good as they need to be," Bilbao y León said.

She noted that a joint report by the OECD Nuclear Energy Agency and the International Energy Agency, published in December, states that the lowest cost energy sources of all types is the lifetime extension of nuclear plants. "The cheapest way, hands-down, to ensure low-carbon generation for the next 20 years is lifetime extension of the current nuclear power plants," she said.

Another conclusion of the report was that new nuclear projects for the next five years are actually competitive with all other forms of electricity generation, including wind and solar.

"What we are seeing is that the nuclear industry has actually achieved a lot of learning from recent projects that have not been as on budget and schedule as we would have liked them to be, but the expectation is that future projects are going to become much more competitive," Bilbao y León said.

She stressed that 70% of the levelised cost of nuclear is the cost of finance. "This means that if nuclear can have access to competitive financial resources comparable with those that other energy sources do, then the cost will come down even more. That's why it's important to have a level playing field that looks at all energy sources in the same way, and that establishes criteria that are technology neutral and that are based on the actual accomplishments of the technology," she said. "I truly think that new nuclear projects are going to become much more competitive than they are. Small modular reactors are going to make nuclear much more affordable and that means nuclear will expand to markets which perhaps haven't considered having nuclear before."

https://www.world-nuclear-news.org/Arti ... rnal,-says

Ehk 2020. a. detsembris tehtud OECD tuumaagentuur poolt tehtud uuringu järgi on:

• Konkurentsitult kõige odavam roheeneriga tootmisviis on olemasolevate reaktorite eluea pikendamine (aga mida Saksamaal ja Belgias jõuga tehakse?)
• Järgneva 5 aasta 4. generatsiooni projektid peaksid tulema täiesti konkurentsivõimelised kõigi teiste vahenditega võrreldes
• Kui tuumaenergiat finantseeritaks võrreldavatel alustel ülejäänud roheenergiaga kukuks hind märgatavalt veel.

Lisaks "energiasalvestus vaid akudel" entusiasmi puhul juhiks jätkuvalt tähelepanu sellele:

Kusjuures need ülaltoodud "akupangad" peavad katma ära ka tulevase transpordisektori elektrifitseerimisest tingitud energiatarbimise plahatusliku kasvu ning samaaegselt võistlema nende samade elektri-sõidukitega oma akude tootmisel (ja hilisemal utiliseerimisel).

Kujuta nüüd ette (2020ndate teise poole) 20. jaanuari rutiini, kus järjekordsel pilvisel ja tuulevaiksel talveõhtul paneb enamik Suur-Tallinnast oma elektriautod kella 19-20 ajal laadima, sinna lisanduvad õhtu jooksul kõik elektribussid, mis laevad nii terve öö. Ja seda iga päev, et siis koidikul jälle oma toimetamisi tegema minna.

Näitlikustamaks et see probleem ei olegi enam nii kaugel:

VW-grupi elektri- ja hübriidautode müügi kasv 2020.a.

Kontekstina jõudsid tõsiselt müünud mudelid neil masstootmisse alles väga aasta lõpus. Tõsine laviin Euroopa elektriautoid tuleb turule alles sel ja järgmisel aastal.

[Kriku]

Oleneb, mida mõista "korraliku metsa" all. Üldiselt vääriselupaikade, ohustatud liikide jne. kaitsmiseks on looduskaitsealad.

[Gideonic]

Oleneb, mida mõista "korraliku metsa" all. Üldiselt vääriselupaikade, ohustatud liikide jne. kaitsmiseks on looduskaitsealad.

No selles mõttes tekib sama probleem mis viljavaheldusega põllumajanduses, lihtsalt pikema ajajoonega. Paar korda saad samas kohas metsa kasvatada, siis pead "sööti jätma". See omakorda nõuab piirab tegelikult taastuvalt kasutatava biomassi hulka (ning kurnab mullastikku, nõuab rohkem väetist jms).

[kraal]

Oleneb, mida mõista "korraliku metsa" all. Üldiselt vääriselupaikade, ohustatud liikide jne. kaitsmiseks on looduskaitsealad.

Et siis käime "loomaias" loomi vaatamas. Kas see on see maa kus tahaksime elada?
Tuleb arvestada ka, et metsaandidest saadav tulu ei ole just väike. Lisada veel psühholoogiline positiivne mõju mida saadakse täisväärtuslikes metsades viibides. Puupõllud ei ole just need alad kus inimesed seikleksid ja elu naudiks. Neid inimesi ei ole mitte vähe. Kaasa arvatud mina, kes käib iga aasta igal aastaajal metsas metsaande korjamas, niisama matkamas või aega viitmas.

[Kriku]

Kitse, põtra jt. võib näha ka tavapärases majandusmetsas, sh. lageraielangi noorendikel. Üldiselt Eesti metsadest on praegu mingi kaitse all üle viiendiku.

[Kapten Trumm]

Eestis levib uus stiil - "kogukonnametsad".
Need on siis enamasti mõne tõusikuküla ligidal asuvad riigi (RMK) või erametsad, mille kohalikud on omistanud (varastamine on tõusiku eluviisi osa).
Piisab sellest, et omanik seal paar puud maha võtab, kui puhkevad miitingud facebookis ning asutakse esitama kaebusi raiumise lubamise vms kohta.
Meediasse on jõudnud enamasti RMK seoses ("lajatame meediaga" põhimõttel).

Puupõllud ei ole just need alad kus inimesed seikleksid ja elu naudiks

Eestis praegu naljalt üle hektari korraga raiuda ei saagi, seega on selline puupõllu jutt lihtsalt kallutatud belletristika. Hektar on 100x100 m, kes veel ei tea, kõnnib siis 300 m edasi ja on täitsa mets.

[kraal]

Kitse, põtra jt. võib näha ka tavapärases majandusmetsas, sh. lageraielangi noorendikel. Üldiselt Eesti metsadest on praegu mingi kaitse all üle viiendiku.

Jah praegu nii on aga kas ka 20 ja 30 aasta pärast ikka on. Kui praegune metsaraiumine edasi läheb või veel intensiivsemaks muutub. Kahtlen selles.
Kogu selle metsamajandusega on sogast ja valet nii palju. Viimase 20 aastaga on raiutava puu ümbermõõtu vähendatud juba sellisele mõõdule kus "vene ajal" nimetati seda puistut noorendikuks.

[Kilo Tango]

...
Kujuta nüüd ette (2020ndate teise poole) 20. jaanuari rutiini, kus järjekordsel pilvisel ja tuulevaiksel talveõhtul paneb enamik Suur-Tallinnast oma elektriautod kella 19-20 ajal laadima, sinna lisanduvad õhtu jooksul kõik elektribussid, mis laevad nii terve öö. Ja seda iga päev, et siis koidikul jälle oma toimetamisi tegema minna.

...

Nii? Ja seda ette teades pannakse vajadusel varuvõimsused (gaasiturbiinid või siis olemasolevad põlevkivijaamad) huugama. Milles probleem on? Kogu lugupidamise juures - ma tean, et sa süvened tekstidesse küll, aga seekord oled vist natuke libedalt üle lasknud.

See, et Narva jaamade või hüpoteetilise gaasiturbiiniga kaetakse selliseid nõudluse/pakkumise ebakõlasid ei ole midagi müstilist. Samas ei tähenda see, et need varuvõimsused peaksid kogu aeg tootma. Seda selle pärast, et nende muutuvkulud on liiga suured, et seda enamusel ajast rentaablilt teha. Järelikult on mõistlik neid käitada ainult siis, kui on muidu kannataks energiavarustuse stabiilsus. See aga on juba mittemajanduslik otsus. Ehk siis sellised jaamad peavad olema kas riigi või Eleringi omanduses.

Ehk siis:
1. Lühiajalised kõikumised kaetakse akupankadega, virtuaalelektrijaamade ja energiaturult ostmisega
2. Pikaajalised kõikumised kaetakse varuvõimsustega.

[Kriku]

Kitse, põtra jt. võib näha ka tavapärases majandusmetsas, sh. lageraielangi noorendikel. Üldiselt Eesti metsadest on praegu mingi kaitse all üle viiendiku.

Jah praegu nii on aga kas ka 20 ja 30 aasta pärast ikka on. Kui praegune metsaraiumine edasi läheb või veel intensiivsemaks muutub. Kahtlen selles.

Ei kao kitsed-põdrad-sead-jänesed-koprad mitte kuhugi, pole vaja muretseda. Neid on Lääne-Euroopas ka. Rebased elavad lausa linnades. Hunti või karu vaatama minna tasub ka praegu ikka loomaaeda, mitte metsa.

Teema juurde tagasi tulles: see, kui palju kaalub suurkiskjate või lendorava arvukus üles Eesti energiat või julgeolekut või milline peaks olema normaalne kaitselade pindala, on ka poliitilise otsustuse koht. Täpselt nagu tuumajaamade kägistamise puhul. Kui võidakse otsustada tuumajaamad või metsandus ära kägistada, võidakse otsustada ka vastupidi.

[Kapten Trumm]

Mõtlesin vahepeal välja ka pääsetee Eesti energeetilisest tupikust - see on "nutielektrijaam".
See toodab elektrit vajalikul hetkel eimillestki, väga odavalt ja see eksisteerib virtuaalselt - kasutaja peab vaid alla laadima ühe 2.99 maksva nuti äpi.

[Walter2]

Selmet elektritootmist nui neljaks suurendada misiganes viisidel kas poleks mõistlikum üritada tarbimist vähendada?

[Jaanus2]

Mida rohkem noorendikke ja võsa (võsa on väike mets, mida inimene kasutada ei oska), seda rohkem kitsi ja põtru - algul söövad lehti-rohtu ja siis söövad metsameeste rõõmuks mehekõrguseid mände ja kuuski - kuni need kõrgemaks on kasvanud. Kõrgetes metsades on neil hoopis vähem süüa. Raieringidest niipalju, et Eestis samahästi kui puuduvad inimtegevusest puutumata metsad (soometsad ei tule majandusmetsana arvesse), kõik need metsad on kunagi juba mitu korda olnud maha raiutud ja mets kasvab endiselt. Tüvepuiduga viiakse metsast välja vähe toitaineid ja puud toovad nendest suurema osa jälle käibesse aja jooksul sügavamatest pinnakihtidest. Puutuhk on siiski hea kaaliumi ja fosfori allikas, alepõllud andsid just sellepärast mõned aastad väga head saaki. Ainult liiga palju ei tohi tuhka kasutada, et mitte mullareaktsiooni rikkuda. Põletamine mõjub küll pikapeale mullaviljakust halvendavalt, põlenud metsa asemele kasvav mets on juba kehvem ja lõpuks suudavad seal kasvada ainult männid - need on palumetsad. Mets on ikka ilus, aga nõudlikumad puuliigid enam seal ei kasva.

[Kilo Tango]

Selmet elektritootmist nui neljaks suurendada misiganes viisidel kas poleks mõistlikum üritada tarbimist vähendada?

See on sama hea lause, kui et "peame vähendama maailma rahvastikku".

Iseenesest sinu ja Trummi postitus kokku panna, siis selle lahenduse nimetus on virtuaalne elektrijaam. Nagu näiteks Fusebox (mis, tõsi, ei ole klassikaline virtuaalne elektrijaam): https://fusebox.energy/

[kraal]

Energia süsteem (elektrivõrgud) on maailmas keerukuselt teisel kohal. Esimesel kohal on inimeste ning organisatsioonide vahelised suhted.
Kvaliteetse elektrienergia näitajad on piisav kogus elektrienergiat ja elektri sagedus. Me ei saa toota liiga vähe (juhul kui me ei saa sisse osta) ja ka liiga palju. Sagedus läheb paigast ja ka kui ülemäära toota siis läheb raha tuulde.
Praeguse elektri hinna juures on meil, Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis elektripuudus. Puudu olevat elektrienergiat saadakse Norrast ja Venemaalt.
Kõik me teame, et tootmine toodab rikkust. Paraku tööstus vaja elektrit ja palju. Meil kahjuks ei ole seda elektrit piisavalt ja on ka tööstustele kallis. Näiteks skandinaavias ja euroopas tööstus ettevõtted ei maksa seda rohelise energia maksu mida peavad meil kõik tarbijad maksma. See teeb ka tootmise meil kallimaks.

Selleks, et võrgus sagedus paigas oleks on vaja kas suurt massi või väga kulukaid seadmeid. Praegu hoiab meil sagedust venemaa suur elektrivõrk. Julgeoleku seisukohalt soovitakse sellest lahti ühendada ja selleks rajatakse balti riikidest ühendust Poola, et liituda euroopa elektrivõrguga. Leedu-Rootsi ja Eesti-Soome alalisvoolu ühendused ei hoia meil sagedust. Need ühendused on ainult elektrienergia ostmiseks/müümiseks. Venemaa rajab praegu ka teisel pool Peipsit oma võrkude ühendamiseks liine. Praegu on see ühendus läbi meie. Üks hetk nad võivad lihtsalt meile suunduvad liinid lahti ühendada ja siis on meil olukord päris hapu.

Igasugused propellerid või päikesejaamad on toredad ja ka mingi piirini täiesti ok. Mida rohkem igasuguseid ebastabiilseid elektri tootjaid võrku tekib seda keerulisemaks ka elektrienergia kvaliteedi hoidmine muutub. Mida keerulisem see tähendab ka kallim. Püsikulud suurenevad ja investeeringud suurenevad.

Kiisa avarii elektrijaam rajati selle pärast, et lätlased ei olnud enam nõus meie tipukoormuseid siluma ja avarii elektrijaamaks olema. Venemaaga saaks ka seda teha aga on otsustatud, et meie elektrienergia bilanss on nendega 0. Me ei osta neilt ega ei müü neile elektrit. Toimub ainult sageduse hoidmine.

Igasugused elektrienergia salvestuse süsteemid toimivad põhimõttel, et kui toodetakse rohkem siis ülejääk salvestatakse ja võetakse siis kui tarbime on suurem. Sellised süsteemid tasakaalustavad süsteemis ühtlust. Võib ka lugeda, et salvestame siis kui elekter on odav ja tarbime siis kui elekter muutub kalliks. Paraku iga selline toiming allub meil termodünaamika seadustele ja süsteemis on kaod ja süsteemi käigushoidmine ka maksab. Siiani on selliseid süsteemid olnud suurte elektrijaamade juures. Valdavalt tuuma elektrijaamade juures. Suuri elektrijaamu on kulukas ja keeruline reguleerida ja nad töötavad kõige kõrgema kasuteguriga oma optimaalsel toodangul. Kui tarbimine langeb siis ülejäänud elekter salvestatakse ja kui tarbimine suurem siis saab sealt elektrit kätte. Nt, Ignaliina tuumaelektrijaama juures olev järv oli ka selle pärast.

Kokkuvõttes igasugu päikesepaneele ja tuulikud ja muidu "rohelisi" elektritootjad võime rajada aga teatud piirini. Kui me soovime hästi elada ja et elekter oleks taskukohane ning areneks tööstus siis paraku vajame piisavalt suuri elektritootjaid. Peale gaasi, söe ja tuumaenergia seda ei ole ega niipea ei tule.