www.militaar.net

https://tehnika.postimees.ee/8307117/uk ... vitajatega

Ettevõtte asutaja sõnul piisaks Kiievi kaitsmiseks Shahedide rünnakute eest vaid 20–25 sellisest süsteemist, kui kõik planeeritud võimekused lahingutingimustes kinnitust leiavad. Seejuures on ühe vaenuliku drooni allatulistamise hinnanguline maksumus 3500–4000 dollarit, mis on kordades odavam kui traditsiooniliste õhutõrjerakettide kasutamine.

Frankenbrug Technologiesile kõva konkurent.

Rakett ja õhupall mahuvad teineteist täiendama.

Õhupall särab hea ilmaga, kuna saab väikese lasti odavalt kõrgele viia ning seda seal kaua valves hoida (olge rahulikud, Eestis päris odavalt ei saa, siin saab kergelt kooskõlastusi vaid väärisgaasiga lendamiseks, nimelt lennuohutuse inimesed pelgavad vesinikku ja ma mõistan neid, sest neile pole ülesandeks antud "võimaldage odavalt" vaid "tagage ohutus") aga ukrainlased kasutavad 95% tõenäosusega vesinikku.

Tõrjedroon on sobiv asi kõrgele viimiseks, kuna on väike. Sellel siin ei paista isegi mootoreid ja kiidan valikut - kui potentsiaalset energiat on jalaga segada, siis mootor on raiskamine.

Raske ilmaga aga õhupall vappub ja üritab loopida oma lasti. Äikesega võib välk sisse lüüa ja nööri pidi maajaama tabada. Pall võib tormiga katki teha end. Peale ladestuv jäide (ehk on siiski materjale, mille peale ei kogune) võib tõstejõu likvideerida. Tormiga õhupalli üles lasta ei saa, õnneks päris torm loksutab ja segab ka ründavat drooni.

Rakett on seevastu ilmakindel. Kui ainult sihtimise seadmed töötavad, siis raketile sobimatut ilma on vist umbes 1 tund aastas.

Tummisem droon 155mm -ga
https://x.com/Jessica72351918/status/19 ... 5458160665

Eesti kaitsetehnoloogia ettevõtte Defsecintel Solutions ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased eesotsas Walid Remmase ja Martin Lintsiga töötasid välja arvutimängumootoril Unreal Engine põhineva süsteemi, mis suudab luua masinõppe jaoks ülitäpseid ja mitmekesiseid treeningpilte. Kõige paremini töötas tehiaru siis, kui treeningandmetest moodustasid 25 protsenti sünteetilised ja 75 protsenti päris pildid. Kui varasemad meetodid joonistasid objektide ümber tihti liiga suuri kaste, siis Eesti teadlased paigutasid digitaalsetele mudelitele hoopis pisikesed markerid otse nende nurkadesse, servadesse ja tippudesse. Süsteem lõi tuvastuskasti ainult nähtavate markerite põhjal, mis kindlustas, et tehisintellekt õppis objekti piirjooni tundma millimeetri täpsusega, isegi kui see objekt oli osaliselt varjatud või liigutas oma osi. Hea näide on siinkohal pöörlev tankitorn. Teiseks muutsid nad arvutis loodud maailma võimalikult mitmekesiseks ja ettearvamatuks. Nad vahetasid pidevalt taustu alates linnadest kuni metsadeni, muutsid ilmaolusid lumest udu ja vihmani ning varieerisid valgustust ja kaameranurki. Selline juhuslikkus sunnib tehisintellekti keskenduma objekti kuju olemusele, mitte niivõrd näiteks tekstuurile või varjudele.
https://ieeexplore.ieee.org/document/11009168

lennumudelist kirjutas: ↑20 Aug, 2025 23:54
(minu märkus: ei tohi kunagi sõltuda ühest vahendi tüübist info saamisel, pahaks päevaks kui vastane on raadioeetris ülekaalus, peaks teatud suurusega üksusel olema tagataskus plaan B, näiteks fiiberoptilise sidega aerostaat et kaugelt vaadelda, või korraliku teleskoobiga lennuk - või võimalus see välja kutsuda, või ehk hoopis suuna ja asukoha määramise võime ja piisav kogus fiiberdroone või suurtükiväge, et segajad likvideerida)

Tekkis mõte, et fiiberoptiline droon saaks ju kohati lahendada side probleemid ehk kasutada seda, kui lendavat välitelefoni. Lendab omade juurest kaugemal asuvate omade juurde ning olemasolevat fiiberoptilist kaablit kasutatakse kommunikatsiooniks, kui sinna otsa on võimalik sättida vastava võimekusega seade. Ei kõla vist väga utoopia?

speedsta kirjutas: ↑21 Aug, 2025 12:04

Tekkis mõte, et fiiberoptiline droon saaks ju kohati lahendada side probleemid ehk kasutada seda, kui lendavat välitelefoni. Lendab omade juurest kaugemal asuvate omade juurde ning olemasolevat fiiberoptilist kaablit kasutatakse kommunikatsiooniks, kui sinna otsa on võimalik sättida vastava võimekusega seade. Ei kõla vist väga utoopia?

Ukrainas juba tükk aega kasutuses. Meil mõned proovivad järgi teha aga rahuajal suht keeruline (prügi).

Chupacabra kirjutas: ↑21 Aug, 2025 14:18

speedsta kirjutas: ↑21 Aug, 2025 12:04

Tekkis mõte, et fiiberoptiline droon saaks ju kohati lahendada side probleemid ehk kasutada seda, kui lendavat välitelefoni. Lendab omade juurest kaugemal asuvate omade juurde ning olemasolevat fiiberoptilist kaablit kasutatakse kommunikatsiooniks, kui sinna otsa on võimalik sättida vastava võimekusega seade. Ei kõla vist väga utoopia?

Ukrainas juba tükk aega kasutuses. Meil mõned proovivad järgi teha aga rahuajal suht keeruline (prügi).

Juurde lisan ainult selle, et kui fiibrit tihtipeale kardetakse, kuna "jätkamiseks on vaja 2000 eurost fiibrikeevituse seadet ja kogenud spetsialisti" (automaatne elektrikaarega keevitus mikroskoobi all tagab minimaalse kaoga ühendused, et saaksid vedada ülipikka liini)... siis minu kogemus fiibri jätkamisega on, et kui su fiiber kavatseb püsida paigal, siis kõlbab 10 kilomeetrise jupi parandamiseks "laboripistik". Fiibri lõikad teravate kääridega (spetsialistid hoiavad vaadates kahe käega peast kinni), vedruga kinni jääva laboripistiku põhjas on tilgake optilise sobituse geeli, kui esimesel lükkamisel ei tule signaali, siis tõngud kuni tuleb, kui ikka ei tule, lõikad uuesti, hiljemalt kolmanda lõikamise järel on minu praktikas signaal olemas. Maa pealses otsas olen pidanud kasutama, et äpardunud stardil propelleriga lõigatud fiiber uuesti kasutusele saada.

Kui kellelgi on vaja lendavat väli-videotelefoni siis "ühesuunaline ilma helita videotelefon" mul juba regulaarselt lendab (ja fiiber takerdub ja katkeb, ja kohati lendab ninali, ehk pole töökindel). Nii kui enam ei takerdu - kahesuunaline heli juurde panna ei tohiks olla ületamatu takistus.

Chupacabra kirjutas: ↑21 Aug, 2025 14:18

speedsta kirjutas: ↑21 Aug, 2025 12:04

Tekkis mõte, et fiiberoptiline droon saaks ju kohati lahendada side probleemid ehk kasutada seda, kui lendavat välitelefoni. Lendab omade juurest kaugemal asuvate omade juurde ning olemasolevat fiiberoptilist kaablit kasutatakse kommunikatsiooniks, kui sinna otsa on võimalik sättida vastava võimekusega seade. Ei kõla vist väga utoopia?

Ukrainas juba tükk aega kasutuses. Meil mõned proovivad järgi teha aga rahuajal suht keeruline (prügi).

Siin foorumiski oli mitte väga ammu kuskil pilt heinamaast, millest need fiiberoptilise kaabliga droonid üle lennanud olid. Nagu ämblikuniite oli täis. Ja see fiiberkaabel looduses eriti ei lagune ka. Kui ükskord sõda läbi saab, siis see saab põllumeestele üks jube nuhtlus olema - haakub atrade ja kultivaatorite taha ja mässib ennast ümber kõigele, mis ringi käib, nt. kombainide heedrid, niidukid, pallijad, kaarutajad jne.

Nii on. Katsetajatele soovitan akudrelli. Sellega saab kokku korjata. Ja katsetades pole vaja üle metsa ega elektriliinide minna, mis raskendab korjamist, vaid ikka lagedal maal. Viisakas on oodata, kuni põllumehed on saagi koristanud, kellegi heinas ega viljas kahlamine pole õige asi. Mida vähem taime, seda kergem on fiibrit koristada. Julgete või rikaste jaoks on meri + järved. Sealt drooni tagasi ei saa, aga fiibri saab kergemini.

lennumudelist kirjutas: ↑21 Aug, 2025 17:34 Julgete või rikaste jaoks on meri + järved. Sealt drooni tagasi ei saa, aga fiibri saab kergemini.

Aga miks ei peaks drooni tagasi saama? Ujukid külge panna, et ära ei upuks ja raadiosaatja külge, mille signaali peilingaatorid pärast kinni püüavad ja asukoha täpselt kindlaks teevad. Või lausa EPIRB külge panna? Pärast, kui fiiber välja keritud, ainult paadiga kohalesõitmise ja üleskorjamise vaev. Merel oleks vähe keerulisem, ega soolasesse vette sulpsatamine droonile ka kõige paremini just mõjuks, aga nt. Võrtsjärvel poleks mingit probleemi. Vaja droonil ainult ära kuivada lasta, uus poolitäis kaablit külge ja saab jälle kasutada. Võibolla oleks isegi kokkukeritud kaabel korduskasutatav?

Manurhin kirjutas: ↑21 Aug, 2025 18:25

lennumudelist kirjutas: ↑21 Aug, 2025 17:34 Julgete või rikaste jaoks on meri + järved. Sealt drooni tagasi ei saa, aga fiibri saab kergemini.

Aga miks ei peaks drooni tagasi saama? Ujukid külge panna, et ära ei upuks ja raadiosaatja külge, mille signaali peilingaatorid pärast kinni püüavad ja asukoha täpselt kindlaks teevad. Või lausa EPIRB külge panna? Pärast, kui fiiber välja keritud, ainult paadiga kohalesõitmise ja üleskorjamise vaev. Merel oleks vähe keerulisem, ega soolasesse vette sulpsatamine droonile ka kõige paremini just mõjuks, aga nt. Võrtsjärvel poleks mingit probleemi. Vaja droonil ainult ära kuivada lasta, uus poolitäis kaablit külge ja saab jälle kasutada. Võibolla oleks isegi kokkukeritud kaabel korduskasutatav?

Vabandan teemavälise pärast, aga ei saa infot jagamata jätta.

Maandus üks asi kunagise karjääri veega täitunud tranšees kujunenud järve. Ujukeid ei olnud, oli napilt positiivne ujuvus. Selleks ajaks, kui ta kaldale hiivata õnnestus, oli näha kuidas, mootorikontroller vee all väikest kaarleeki harrastab. Isegi magevees on soolasid.

Tulemused: mootorikontroller hävis, arvuti töötas, aku sai peale lainekujulise hoiatusmärgi "vetevana abiline" kuid töötas mitu kuud, aga üks mootor ei käinud enam hästi. Seetõttu ainuke vesi, millesse ma julgen drooni sukelduma panna, on destileeritud vesi. Hiljuti tuli seda teha, kui üks mootorikontroller tootja praagi tõttu lihtsalt põlema läks: 4S aku oli tulikuum, aga 1 minut destilleeritud veega kruusis aitas jahutada. Kauemaks jätta ei julgenud.

Saksamaal Münchenis asuv kaitsetööstuse iduettevõte Arx Robotics töötas välja mehitamata maismaadrooni, mida nad ise kutsuvad minitankiks ja mis peab asendama sõdureid järjest laiemaks muutuvates tapatsoonides. [...] Arx Robotics töötas selle probleemi lahendamiseks koos Ukraina partneritega välja 400 kilogrammi kaaluva Gereon Combati minitanki, mis on võrreldes soomukite või ka Milremi väljatöötatud maismaadrooniga THeMIS kärbeskaallane. Selles peitubki tema võlu: minitanki on võimalik rindejooneni toimetada tavalise sõiduauto haagisega. Sealt edasi saab masinat juhtida kas operaator või see liigub autonoomselt lahingualale. Vahetatavate akudega sõiduki tegevusraadius on 40 kilomeetrit.

Arx Robotics on Ukraina armeele tarninud juba 30 minitanki. Need on arendatud koostöös kohalike kaitsetööstuse ettevõtete ja rindekogemusega sõduritega ning ettevõte on rajanud Ukrainasse oma tootmisüksuse, et seadmeid kohapeal hooldada ja tagasiside põhjal arendada.

https://majandus.postimees.ee/8310946/s ... -minitanki

Saabilt uus droonivastane raket Nimbrix.
Ulatus ca 5km, infrapuna otsija, 3D prinditud (odavam), airburst lõhkepea, fire-and-forget.
Tarned alates 2026.

https://www.defensenews.com/global/euro ... -counters/
https://www.saab.com/products/nimbrix
https://www.saab.com/newsroom/press-rel ... le-nimbrix

Nimbrixi andmetest:

with the goal for a range of up to 5 kilometers with an active seeker for target tracking.

Tundub, et nad ei ole veel päris kindlad, kas nende termokaamera 5 kilomeetri kauguselt tontigi näeb.

Mõistan neid. Ise püüdsin odava otsa termokaamera võimeid välja arvutada (katse veel tegemata), sain vastuseks et 1 km kauguselt suure drooni mootori nägemine on piiripealne. Arvutus tuli selline:

Hilisem parandus: arvutus on mul vist õige, aga füüsika vale, jälitada saab pikslist väiksemat märki.

- sensoril on laiust 640 pikslit
- 0.2 m suurune märk 1000 m kaugusel
- programm vajab vähemalt 2 piksli laiust märki
- kehtima peab tingimus 0.2 m > 2 pikslit
- kui see kehtib, siis korrutades 320-ga saame vaatevälja (kehtib 64 m > 640 pikslit)
- 64 m vaateväli 1000 m kauguselt ringi segmendi meetodil (S * 360 / 2 * R * Pi) annab 64 * 360 / 2 * 1000 * 3.14 = 3.66 kraadi
- optika diagrammilt uurides, 3.66 kraadine vaateväli tähendab umbes 600 mm fookuskaugust, ehk jube pikka ja kitsast silmavärki, see on põhimõtteliselt peegelteleskoop

Kui ülesanne skaleerida 5 km peale, läheb raskemaks.

- 0.2 m suurune märk 5000 m kaugusel
- programm vajab jätkuvalt 2 pikslit
- sensori laius on nüüd 5 x laiem, ehk 3200 pikslit
- sorry sõbrad, see ei ole enam COTS sensor, sellise sensori ostmiseks peaks ma mõlemad autod müüma
- küll aga on nähtava valguse spektrialal selle lahutusvõimega COTS sensoreid

SAAB on muidugi suur firma, kus "insenere jalaga segada" - saab lubada omale paremat optikat, tundlikumaid piksleid ja pikslite jahutamist, aga 5 km kauguselt nõrga soojusjälje nägemine COTS osadega on piiripealne.

Nad peavad panema maapealsele komponendile üsna kalli silmavärgi või kitsa optika. (Kitsas optika vähendab avastuse võimet.) Õhus lendav komponent peab algul lendama pimedana. Siis saab raketil olla mõistliku odavusega sensor. Nägijaks saab sihtmärgi piirkonda jõudes.

lennumudelist kirjutas: ↑29 Aug, 2025 17:04 Nimbrixi andmetest:

with the goal for a range of up to 5 kilometers with an active seeker for target tracking.

.....
Nad peavad panema maapealsele komponendile üsna kalli silmavärgi või kitsa optika. (Kitsas optika vähendab avastuse võimet.) Õhus lendav komponent peab algul lendama pimedana. Siis saab raketil olla mõistliku odavusega sensor. Nägijaks saab sihtmärgi piirkonda jõudes.

Seal küll reklaamiti, et fire-and-forget, st. et raket näeb sihtmärki algusest saadik.
Võib-olla inertsiaalnaviga suudavad umbes märgini saata ja siis hakkab otsima.
Aga kui stardis on kaamera vaateväli paar kraadi, siis ma ei usu, et see raket nii otse lendab,
et märk kaamera otsinguaknast lennu ajal välja ei kao.