www.militaar.net

Olemasolevate korrusmajade keldrite ümberehitamisest oli jutt? Ehk siis varjendiks ebasobivate keldrite kohandamisest?
Kui sul on juba keldri paneelsein liiga õhuke, siis selliste fundamentaalsete vigade kõrvaldamine hiljem võib olla kallimgi, kui kohe "nagu vaja" ehitada.

Soomes S1 "väike" kortermaja varjend pannakse üldjuhul kokku paneelidest, võib näiteks ehitusfotodelt näha. Nagu tavaline paneelmaja kelder, lihtsalt paneelid on paksemad-tugevamad ja ilmselt ka selle seatinatäidisega (gammakiirguse kaitseks). Sellisel varjendil on sein ja lagi 30 cm paks.

Kose-Varjal asuva endise ENSV tsiviilkaitse linnavälise juhtimispunkti+sidesõlme laes pidi olema 50 cm paksune seatinaplaatidest kiht, mis on mõeldud sees oleva sidetehnika kaitseks lähedal toimuva tuumaplahvatuse EMP/gamma eest. Lagi ise on kokku 2,5 m paksune.

Eelmise aasta novembris käisin tööga seoses Espoos ühe spordiareeni ehitusel. Objekti insenerimeeskond oli kõik Eestist, Nordeconist. Seal sain esimest korda näha ka seda kuidas varjendi ehitamine käib. Minu suureks üllatuseks ei ole nende varjendite seinad mitte kuidagi tugevamini armeeritud ega muudmoodi vastupidavamaks ehitatud kui tavaline välissein. Antud objektil oli varjend valatud monoliitsena, mitte paneelidest. Seina paksus oli küll 300mm, aga tugevamini oli armeeritud ainult lagi, et see peaks vastu hoone varisemise (lae alumisse pinda oli pandud suure diameetriga armatuurvõrk). Lisaks oli veel evakueerumisluuk. Räägiti, et hakatakse kasutama laona ja vajadusel siis visatakse tühjaks. Ma arvan, et sellest tuleneb ka see väiksem, 1-2% hinnatõus, kuna esiteks ei ole tegemist mingi ulmelise tuumapunkri, vaid lihtsalt natuke tugevama laega varjendiga ja teiseks on võimalik seda kasutada laona, ehk kasuliku pinnana, mis tuleks nii ehk naa juurde ehitada.

Räägitu põhjal tundub, et tegemist oli siis halli ajalisele personalile (kuni 140 in) mõeldud S1 tüüpi varjendiga, mitte avaliku suurvarjendiga.
Avalikud suurvarjendid on seal tavaliselt S6 (6 bar ülesurvet) ja seda 30 cm-ga ei saavuta. Isegi järgmine tüüp, S2 on juba 500 mm lae ja seintega.
S1 on kõige nõrgem kaitseklass (1 bar) ja need on piiratud suurusega (vist kuni 140 kohta või nii).

Meie kortermajade soklid on kas armeerimata vundamendiplokkidest (50 cm tavaliselt), mis on laotud nõuka ehitusele omaselt betoonilõhnalise märja liivaga või siis seinapaneelist, millel on nadi paksus (need Mustamäe 5 kordsete majade soklit kattev paneel on umbes 20 cm paks) ja keldri lage katavad tavaliselt õõnespaneelid.

Ülevaade Praha maaalusest infrast

https://twitter.com/Danny_elMayor/statu ... 5369818385

Seina paksus oli küll 300mm, aga tugevamini oli armeeritud ainult lagi, et see peaks vastu hoone varisemise (lae alumisse pinda oli pandud suure diameetriga armatuurvõrk).

Küsimus peaks olema ka selles, et kas antud sein ulatub maapinnast kõrgemale ja kas sellele hakkab lööklaine tegelikult survet avaldama. Kui varjendi sein on maa-alune, siis minu talupojaloogika kohaselt ülerõhu survet sellele olema ei saa ja seepärast ei pea see ka eriliselt tugev olema. Sama puudutab ka seda seatinahaavline lisamist betooni sisse, millest eespool räägiti - kui seinad on maa-alused, siis täidab vastava kaitse rolli seinu ümbritsev pinnas.

Ehk teema on oluline siis, kui tegemist on sellise sokli- või poolkeldrikorrusega, kus osa seinast on maa peal.

smr kirjutas: ↑11 Mär, 2024 20:49 Ülevaade Praha maaalusest infrast

https://twitter.com/Danny_elMayor/statu ... 5369818385

See väärib esile tõstmist! Hea leid!

Minusugustele x'i-konto vaegusega isikutele ka threadreaderi link samast asjast: https://threadreaderapp.com/thread/1767 ... 18385.html

Soome tsiviilkaitse õpib Ukraina kogemustest. Üks õppetundidest on see, et moskalid ründavad nimelt haiglaid ja päästekeskusi- samuti et löögile võib järgnede mõne aja pärast teine löök, et kahjustada päästjaid. Hangitakse kiivreid ja kaitseveste päästjatele. Tuleb ka valmistuda varemetest inimeste päästmiseks mineeritud alal. Samuti valmistutakse evakueeritavate vastuvõtuks, iga maakond peab valmis olema vastu võtma enda elanikkonnast 25% moodustava evakueeritavate seltskonna.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000010294075.html

Siin on vist ajakirjanikud lahtisest uksest sisse saanud - niipalju kui ma mäletan, algas kiirabi ja päästjate "soomustamine" üsna peale 2014. a sündmusi, mitte hiljuti. Ka siin foorumis on juttu olnud. Oli ka üleval mingi teema, et kas peaks need ka MP5tega varustama, aga see vist oligi niisama jutt.

iga maakond peab valmis olema vastu võtma enda elanikkonnast 25% moodustava evakueeritavate seltskonna.

See oleks tubli tulemus, Tallinna linna peale on evakueeritavate kohti umbes 0,6% elanikest

Värske juhus Odessast. Taristu sai pihta esimese raketiga, päästjad said pihta teise raketiga. Piltidel näha killuvestid ja kiivrid.

Riiklik hädaabiteenistus kinnitab päästja surma Odesas. Kokku sai vigastada 20 inimest, sealhulgas viis päästjat.

Esimene raketilöök kahjustas tsiviilinfrastruktuuri. Sündmuskohale saabusid päästjad ja meedikud. Neid tabas teine rakett.

Hävitati või kahjustati 10 eramaja, teenindusjaam, gaasitorustik ning kaks tuletõrje- ja päästeautot. Praegu kustutatakse sündmuskohal tulekahjusid.

https://t.me/babel/47411

Soome kiirabidele ja päästjatele osteti väike kogus kaitseveste ja kiivreid juba ammu, et häda korral saaks politsei toetuseks välja saadetud üksustele välja anda. Kõikide ehk tuhandete päästeametnike varustamine oleks väga suur investeering, kuid ilmselt tehakse ära. Kiirabi ja päästetöötajate relvastamine ei ole tõsine jutt, need on 100% tsiviilteenistused ja kohe tekkiks küsimus, kui palju nad peaksid relvaõpet saama ja kus näiteks relvi ja laskemoona hoitakse? Pealegi, kuidas nad oma tööd teeksid, kui osa peaks samal ajal ringkaitset? Hoopis reaalsem on see, et kriisi korral on iga auto kõrval auto sõduritega lähikaitseks.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120279310 ... us-huljati

Häda kriisiäpiga

Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Mär, 2024 15:25 https://epl.delfi.ee/artikkel/120279310 ... us-huljati

Häda kriisiäpiga

Tegelt võiks vähemalt õhuhäire tulla ka mingil raadiosagedusel (nt mõni kasutamata FM sagedus). Mõnetunnise elektrita oleku järel meil mobiililevi enamasti kaob, siis keeraks vähemalt autoraadio õigesse kohta (see ju töötab aku pealt ja kui aku tühi, saab mootori käima panna) ja teaks varju pugeda.

Nende tsiviilsidel püsivate asjadega on see häda, et see sõltub enamasti elektri olemasolust. Varutoitega on väike osa mobiilimaste.

Autoteema, nali, sõnaseadja...?

Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Mär, 2024 15:27 Tegelt võiks vähemalt õhuhäire tulla ka mingil raadiosagedusel (nt mõni kasutamata FM sagedus). Mõnetunnise elektrita oleku järel meil mobiililevi enamasti kaob, siis keeraks vähemalt autoraadio õigesse kohta (see ju töötab aku pealt ja kui aku tühi, saab mootori käima panna) ja teaks varju pugeda.

Lõpus on vähemalt see tõdemus:

Nende tsiviilsidel püsivate asjadega on see häda, et see sõltub enamasti elektri olemasolust. Varutoitega on väike osa mobiilimaste.

Ok, see teine osa on minu poolt üksikute sõnade esiletoomine, aga see ei muuda esimest osa.

Tavaline koman*** kusjuures, kui aku hakkab kuluma, laetakse seda mootori abil ja kui saab päris tühjaks, leiab ehk garaazist teise või õnnestub käima lükata?

Raadiotega peaks olema hirmus lihtne - kõik eetris levivad raadiod teevad seda loa alusel. Pole mingi küsimus loa saamise tingimuseks seada "HOS-s kirjeldatud juhtudel saab eetris oleva signaali riigi poolt igal hetkel asendada hädateadete edastamiseks. Konkreetse tehnilise liidese omadused kirjeldatakse määrusega". Pole mingit "õigele jaamale" keeramist vaja - õiget jaama mäletavad kriisiolukorras ainult entusiastid (ja nemadki teevad seda vaid juhul kui on teadlikud kriisi tekkimisest). Õige lahenduse korral hakkavad eranditult kõik lubadega kanalid hädaolukorra teateid edastama automaatselt.