www.militaar.net

Rumeenia läks siis 12x F-16 MLU teed.

Kapten Trumm kirjutas:...kuni vahetusüliõpilaste saatmiseni lääne tehnoloogiaülikoolidesse...

Hiina areng on ennast juba tundma andmas: viimasel ajal on vahe vahetusüliõpilaste ja kohaliku toodangu vahel hakanud aina rohkem kahanema. Osa ei leia isegi tööd kodumaal. Seega võib arvata, et Hiina enda ülikoolide õpetatav tehniline ekspertiis ei olegi enam nii maas Lääne analoogidest.

http://www.economist.com/news/china/215 ... -so-poorly

Why then is their importance declining? Several studies show that sea turtles on average must now wait longer to find a less senior post at a smaller salary premium over local hires. The weakening job market for all graduates is one reason. Another is that, as China’s domestic market has taken off, industries such as e-commerce have evolved in ways unfamiliar to those who spent years abroad. Gary Rieschel of Qiming Ventures, a venture-capital firm, says that investors who a decade ago would have funded only those returning from Silicon Valley are now backing entrepreneurs from local universities, who are more familiar with local consumption patterns, computer-gaming habits and social media such as Weibo and Weixin.

As China has boomed, its managers have started to shed their inferiority complex. A senior executive at Tencent, a Chinese social-media giant, says he still poaches sea turtles from foreign firms, but finds they have difficulty managing local engineers. A European investment banker says turtles often cling to quaint Western notions like transparency, meritocracy and ethics, which puts them at a disadvantage in China’s hyper-Darwinian economy, where locals are more willing to do whatever the boss or client wants.

Even foreign firms in China are getting pickier about whom they hire. Yannig Gourmelon of Roland Berger, a German management consultancy, believes the broader profit squeeze at multinational firms that killed off gilded expatriate packages has also sharply reduced the salary premium offered to sea turtles.

Rumeenia läks siis 12x F-16 MLU teed.

Tegelikult taoline tehnika lennuväe alustalana on kõva kompromiss rahakotiga, eriti kui vaadata Rumeenia territooriumi suurust.
Taolist asja viljeleb tegelikult kogu Lääs.

Lihtsalt selline näide tegevusest püüdehävitaja rollis.
Kui F-16 tegevusraadius on ca 720 km nii, et enamik teepikkusest läbitakse 900 kmh, st eelhelikiirusel, siis spetsiaalse püüdehävitaja MiG-31 tegevusraadius on samasuur kiirusel 2500 kmh (900 kmh on MiG-31 tegevusraadius 1500 km). Näide pole mõeldud selleks, et tormake vene lennukeid ostma - ettekujutuse andmiseks, millitest taktikalis-tehnilistest kompromissidest käib sel teemal jutt. Tegelikult pole läänes peale F-15 saadaval ühtegi tõsist interceptorit (F-14 on juba pensionil), kõik need F-16ADV-d, Tornado ADV-d ja asjad on lihtsalt natuke kohendatud taktikalised hävitajad, kus piiratud lennukiiruse nahka läheb suuremates õhuruumides arvukalt minuteid ja nagu näitasid sekeldused MiG-25ga Siinail ning SR-71ga siinkandis - praktiliselt kasutud taoliste märkide vastu tegutsemiseks (õnneks mõlemad kuuluvad nüüdseks museaalide hulka).

Aastal 2006 kirjutas Holger Roonema sellise artikli...

"Õhuväelased loodavad saada päris oma õppereaktiivlennukid"
http://www.epl.ee/news/eesti/ohuvaelase ... d=51068433

...Kuna sihitajate ja pilootide vormis hoidmiseks on õppelennukeid vaja ka edaspidi, on lennubaasi ülema major Arvo Palumäe sõnul märksa mõttekam osta õhuväele päris oma reaktiivlennukid. “Kui võrrelda lennukite rentimisega, siis tasuks kolme õppereaktiivi ostmine ennast ära kolme ja poole aastaga. Ja vajadus sihitajate järele ei kao kuhugi, nad peavad olema pidevalt töös,” ütles Palumäe.

Renditud reaktiivlennuki lennutund maksab umbes 40 000 krooni ning kui arvestada, et aastas lendavad lennukid kokku umbes 350 tundi, kulub sellele ligikaudu 14 miljonit krooni koos kütusekuluga. Õppereaktiivlennukite ostmine läheks Palumäe hinnangul maksma umbes 30 miljonit krooni. “Esimese kolme aasta jooksul oleks oma lennukitel tasuta hooldus ja alles siis tuleks hakata varuosade eest maksma,” lausus Palumäe.

Vajalik ka pilootidele

•• Õppereaktiivlennukite ostmine oleks ka samm päris hävituslennuki pilootide koolitamise suunas. “Võrreldes hävitajatega pole õppereaktiividel peal relvastust ja vastavaid radareid. Samuti on mootorid mitu korda nõrgemad ja aeglasemad, aga baaskoolituse saaksid piloodid nendel läbida küll,” selgitas lennubaasi ülem major Arvo Palumäe.

•• Palumäe sõnul saavutaksid piloodid korraliku taseme umbes seitsme aastaga, ent täisvõimekuse alles kümne aastaga. “Kui hävituslennuki pilootide koolitus algaks kohe homme, siis olemasolevatest pilootidest sobiks sinna vaid üks. Ülejäänud on juba liiga vanad,” ütles õhuseiredivisjoni ülem major Vendla.

•• Hetkel on õhuväes kokku viis lennukipilooti ning veel üks saab vajalikku koolitust. “Vaja oleks vähemalt üheksat pilooti, aga kust neid saada, ma küll ei tea,” nentis Palumäe, kes ka ise on kogenud piloot.

Kahju, et sellest midagi välja ei tulnud ..., oleks õhujõududel midagigi, mis meenutaks tänapäevaseid reaktiivlennukeid juba olemas. L-39 pole muidagi suuremat asja kuid ehk oleks saanud kaubelda kolm kasutatud L-159 välja.

Kui puudub poliitiline tahe siis mingeid hävitajaid nii või teisiti kunagi ei hangita. Aastase Afganistani missiooni maksumuse eest oleks saanud järgmiseks 20 aastaks juba F-16 hävitaja.

Mind panevad tiba imestama ikka ja jälle tekkivad lood õppereaktiividest lennuväest.
Kui need kunagi ka ostetakse, siis võib päris kindel olla, et hävitajaid iialgi ei tule.

On keegi viitsinud uurida natuke tehnilisi andmeid - kas L-39ZA (nagu Leedul) või L-159 suudab toime tulla sellise elementaarse, tänapäeva Euroopas 9-11 hirmus tihti ette tuleva juhtumiga, kus mõne 800 kmh 10500 m kõrgusel kruisiva reisilennukiga kaob side ja vaja on hävitajad välja saata kontrollima, kellega tegu? See on kõige elementaarsem lahinguline ülesanne, milleks piisab isegi pardakahurist? Aeg, mis kulub signaali saamisest kuni ülesande täitmise alguseni ei ole eriti kiirem Zokniai õhuturbe patrulli omast. Sellise masinaga läheb lihtsalt ilmatu aeg kõrgusevõtmise peale. Arvutasin siis isekeskis - lendtõusust 10 000 m-ni kuskil 20+ minutit ja seda eeldusel, et on aerodünaamiliselt "puhas " L-39C, mitte ZA (mis võib lisalasti tõttu veel aeglasem olla). Vertikaalkiirus kuskil 5 km-ni on ca 10 m/sek ja edasi 5 m/sek. Arvestada sinna juurde ca 10 min häirest lendutõusuni normaalses rahuaja rutiinis, saame kokku 30+ minutit. 800+ kmh lendav lainer läbib Eesti õhuruumi otsast otsani 15 minutiga.

Võrdluseks, F-4F "lendav vanaraud" kulutab sama soorituse peale kuskil 2,5 minutit. 10 min häirest lendutõusuni, 12,5 min - isegi sellest piisab nibin-nabin, tegelikkuses oleks õhuruumi väiksust arvestades vaja kõrgemat valmisolekuastet kui QRA...(loe nagu Iisraeli õhujõududes)

Kogu pika jutu järeldus: (relvastatud) õppereaktiivlennuk ei ole võimeline täitma isegi kõige elementaarsemaid õhuruumi kaitse ülesandeid nagu katkenud sidega reisilennukite tuvastamine. Nende ainus väärtus on treening ja ainult treening, selleks nad loodud on - luua lollikindlate lennuomadustega odav lennuk lendamise õppimiseks ja tehnilisele personalile putitamise harjutamiseks. Kokkuvõte: L-39'te Muugale jõudmise ajaks põlesid renegaadlennuki tabatud naftaterminaalid juba täie leegiga ning tuletõrjegi oli juba kohal.

Võibolla veits loll võrdlus, aga kui meil pole vaja õppelennukeid kpt. Trummi viimase posti valguses, kas meil pole vaja näiteks ka õppimiseks ühte tankirühma (nüüd ja kohe)? Tõenäoliselt ei saa nendest õppetankidest kah lahingus asja.

Pilootide (lennu)õpe toimuks meil nagunii üldjuhul nullist alates ja kuskil välisriigis, kus on need treeninglennukid ka olemas.
Seega jääb segaseks, mis väljaõpet me nendega teeksime, kui meil pole lennukooli.

Öeldi ju seal artikliski, et enamik olemasolevaid piloote on liiga vanad (ja pole sugugi kindel, et nad nt on F-16-l või muul taolisel high-performance masinal opereerimiseks piisavalt g-taluvad). Nagu massimeediast aru saada, USA-s selle järgi selekteeritakse, hävitajale pääsevad vaid piisavalt g-tolerantsed kandidaadid, kehvemad A-10 peale ja ülejäänud mittemanööverdavatele (transpordilennukid, pommitajad, tankerid). Noh, võib olla igati tegija kandidaat, aga tsentrifuugil üle 7g välja ei vea, hävitajat näeb nagu oma kõrvu (ilmselt sama käib ka F-15E hävituspommitajate WSO-de kohta).

See pole mingi nali, F-16 tüüpi masin ilma ripp-paakideta võib oma tehniliste näitajate poolest 9G-ga ringiratast lasta kuni kütuse lõppemiseni, küsimus on lihtsalt selles, millal ratsanik sadulast pudeneb ja 7G-ga tsentrifuugil pildi kaotav tegelane kukub sellisel masinal sadulast õige pea - samas ta võib F-4 või A-10-ga suurepäraselt lennata.

NB! siin ei maksa järeldusi teha masinale lubatud ülekoormusnäitajatest, näiteks L-39C-l on +8g, mis aga tähendab masinale lubatut, mitte seda, et ta seda pikaajaliselt teha suudaks. L-39 suudab sellist ülekoormust horisontaalpöördel hoida lühikest aega, suuremat tähtsust omab see nt pikeest väljatulekul. See g-värk on lihtsalt üks probleemi tahk, kuid nt 10 L-39 mehe olemasolul pole sugugi kindel, et neist ka 5 F-16-le kvalifitseeruks (vaja enne katsetada, kas tehakse meil?).

See on nüüd ise (majanduslik) küsimus, kas mõttekam on väljaõppeks rentida või omada.
L-39 on mõeldud eelkõige 2. ja 3. generatsiooni vene lennukitele pilootide õppeks. Oma analooginstrumentide ja kabiini paigutusega.
Soomlased (kes aastaid muidu tarvitasid vene masinaid), neid ei ostnud.
Vat selle tankirühmaga on nii, et pole vist tsviilfirmasid, kes sellist teenust pakuks?
Lennufirmasid on aga palju - pakkujad olemas.

Minuarust ei anna see teema juurde suurt midagi.
Leedus, kus on oma, seejuures L-39 ZA (relvastatud) variandiga aastaid lennatud, ei räägita eriti kõvasti hävitajate ostmisest.

Eespool sai seletatud, et lennutehniliste näitajate pärast ei ole L-39 või Hawk tüüpi eelhelikiirusega treeninglennukiga võimalik täita tänapäeval elementaarsed õhuturbe ülesandeid, lennuki kasutus oleks piiratud madalatel kõrgusel lendavate propellerlennukite/kopterite kimbutamisega ning päevase aja/hea nähtavusega. Et midagi õhuturbe taolist (air policing on lennuväe kõige esimene, elementaarseim ülesanne) teha, tuleks seda teha vähemalt advanded trainer'iga - vene lennuväes üldse selline lennukiklass puudus, selleks kasutati lahingulennuki kahekohalist versiooni. Selline aparaat võiks olla nt T-38 Talon kasutanuna USA-st. Tegemist on juba ülehelikiirusliku masinaga (kulud kasvavad võrreldes eelhelikiiruslikuga mis koliseb), edasi tekib küsimus, et miks siis taolisi ikkagi lahjapoolseid masinaid, kui siin vist Ungari pakub müüa juba MiG-29'd kommiraha eest ja teha õpe läbi kuskil välisriigis nagu nt Eesti kopteripiloodid tegid Inglismaal - ja jätta need vaheetapid (mis võivad majanduslikult saada komistuseks pärislennukite soetamisel) sootuks vahele.

Brüsselis ilmselt öeldakse selle kohta, et milleks sellised kulud - osalege parem kergjalaväekompaniiga rahvusvahelises koostöös ja teie treeninglennukeid pole Eesti õhuruumi jalgu koperdama vaja, juhtub veel mingi friendly fire intsident nendega - no mittefunkava transponderiga L-39 tulistati vene tiibraketi pähe alla, küll me selle taeva H-24h puhtaks lööme....

Samas nende samade mig 29 lennukitega poleks midagi muud peale reisilennukite allatoomise teha - reaalset õhulahingut nendega ei pea enam. Sealjuures, kas meil on üldse lootuski venemaalt nats uuemaid rakette saada ? AIMi peale me neid vist ümber ehitama ei hakka.

Kulud lähevad ainult väga suureks võitlemisel selle minimaalse ohuga.

Enne lennukeid võiks tulla enam vähem toimiv keskmaa ÕT, ning siis võiks vaadata üldse uute lennukite suunas, näiteks F35 STOVL versioonis. 12 masinat maksaks kusagil 2 miljardit eurot. Samas oleks need masinad kasutatavad nii 40 aastat ehk siis Umbes 50 milli aastas. Kui eeldada, et meie kaitse eelarve ületab selle kümnendi lõpus poole miljardi euro piiri - täiesti tehtav. Samas oleks 12 f 35 juba täiesti arvestatav jõud ( eriti stovl, mis võib igalt poolt välja ilmuda ), et vene õhujõududele tõsist peavalu valmistada.

Samas nende samade mig 29 lennukitega poleks midagi muud peale reisilennukite allatoomise teha - reaalset õhulahingut nendega ei pea enam.

Tea kas see ikka päris nii on? Poolakad vähemalt moderniseerivad masinaid ja plaanivad veel vist päris pikalt kasutada.

http://www.armstrade.org/includes/perio ... tail.shtml

Uues arengukavas pole ju sõnagi hävitajatest ! Kaitsekulutused aastal 2018 487,64 miljonit ja seegi on sellisel juhul kui midagi jälle peese ei lähe:-)

Kamraad Xender, seni kuni Eesti Vabariik on kasvõi paberil demokraatlik riik, seni võib igasugused utoopiad 2mld eurorubla (1/3 riigieelarvest) maksavast F35 eskadrillist unustada. Ükski poliitik ei julgeks oma pead pakule panna. Antud rahaga saaks muide kogu EKV masinavärgi viia nii ÕT, soomuse jms osas viia kvalitatiivselt mitte tänasesse, vaid juba pea homsesse päeva, mis kokkuvõttes annab ikka kõvasti rohkem kaitsevõimet ühikus kui need 12 lapsekingades lennukit.
Sinu poolt pakutud 50mln´le lisaks tulevad veel kõik muud ülalpidamise kulud, seega korruta see summa tubli koenfitsendiga.

Asja point on selles, et tegelikult pole meil pikemas plaanis probleem panna iga aasta õhuväe alla 100 miljonit + eurot. Kuid lennukeid me kardetavasti enne 10 aastat ei saa, sellal aga hakkata tegelema mig 29 masinatega oleks rumalus. Sealjuures kas on F35 või Mig 29 pole majanduslikult vahet, suurem osa püsikulusid on samad ( migil ehk isegi suuremad ).

Selleks ajaks on ka F35 lapsehaigused läbipõetud. Mis puutub kas lennuväe alla on mõistlik nii palju raha panna, siis tegemist ongi kalli väeliigiga. Samuti oleme me väikeriik, mis tähendab, et suurt lennuväge meil ei saa kunagi olema, seega tuleb meil tahes tahtmata teha panus kvaliteedile, mitte kvantiteedile.

See jutt oma hävitajatest on ja jääb verbaalseks onamiseks , kahjuks!