Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

Tegelane võiks nüüd ka välja tuua, mille poolest Eesti raamat siis "hale, pealiskaudne vari" on....

Sõjalise algõppe raamatu sisu saab peale punaplära kõrvale jätmist vabalt võrrelda EKV sõduriõpikuga oma põhjalikkuselt.
RKÕ õpik on tulenevalt oma laialivalguvast sisust sõjalise õppe mõttes lasteraamat.
Lisaks annab olulise osa raamatu mahust tsiviikaitse, mille kohta meil vist polegi praegu mõnda uuemat õpikut.
Küsimus on ka eri lähenemises, RKÕ üritab 70 tunnisesse programmi panna kõike NATO-st keemiarelvani ja see õnnestubki ainult pealiskaudselt asju puudutades.
Sõjalistes asjades (kui minna kambaga metsa) on veneaegne raamat selgelt pädevam, seal on miinivälja tunnustest kuni õigesti puu tagant vaatamiseni kõik ju sees.

[setu]

Imelik juba siia kirjutada. Leivatoodetest ja piimast olen juba kirjutanud. Nüüd nali-naljaks - kord bensiini käes.

Võrdlusmoment Rootsi ja praeguse Eestiga. Sama auto, sama sõidustiil, samad kiirused jne. Bensiin, on tsipake kallim Rootsis kui Eestis aga Rootsi paagitäiega saab 80 km rohkem sõidetud. Elik siin müüdav bensiin ei vasta samale kvaliteedile Rootsis pakutavaga.

See sobiks juba iseenesest 1. aprilli uudise alla aga mis parata. Kas kellelgi on veel sama kogemus?

[rbl]

RKÕ õpik on tulenevalt oma laialivalguvast sisust sõjalise õppe mõttes lasteraamat.

Lääne asju iseloomustabki asjade pealiskaudsus, liigne kommertslikus ja keskendumine väliselt efektsele-edevale ebaolulisele tilu-lilule. Mille tagajärjeks omakorda on lapselikult naiivse mõtteviisiga täiskasvanud kodanikkond. Mida rumalam, naiivsem ja kergemini manipuleeritav kodanikond on seda vähem läheb tarvis rakendada täiendavaid repressiivmehhanisme nende kontrollimiseks ja välja võib kuulutada demokraaatia.

[Kapten Trumm]

Sõjalise algõpetuse ja tänase riigikaitseõpetuse kursuste peamine vahe on selles, et esimene oli konkreetselt esmane ettevalmistus sõjaväeteenistuseks N.armees, riigikaitseõpetuse kursuse iva on pakkuda laiapõhjalist ja interdiststiplinaarset KV promokursust (vahatahtlik kah kõigele lisaks) mille üks paratamatu tulemus on see, et ta ei täida seda õppe nishi, mida peaks või vähemalt võiks täita tulenevalt hilisemast osalisest sõjaväeteenistusest ja täiesti olematust kodanikukaitseõppest. Selle täitmiseks on maht, sihtgrupp ja finantseerimine lootusetult väikesed. Kelle asi on selle õppe korraldamine ja kelle asi finantseerimine, on muidugi ise küsimus.

Tulemus on aga selles, et ellu astujatest umbes 80% (need, kelle osas jääb nish täitma koolis ja kes sõjaväega kokku ei puutu) ei oma praktiliselt mitte mingeid tõsiseltvõetavaid teadmisi ega oskusi iseenda kaitsmiseks siis kui asi kehvaks läheb. Sedasti kasvatatakse vaid ullikesi, kelle jaoks meeter lund maanteel on maailma lõpp ja kes ei suuda iseennastki aidata ja ootavad vaid päästekopteri airlifti 15 minuti jooksul.

[Cyberbear]

Jätkake, 2000nda postituse piir pole enam kaugel

[oleeg]

Jätkake, 2000nda postituse piir pole enam kaugel

terv
o

[Kapral Karu]

Bensiin, on tsipake kallim Rootsis kui Eestis aga Rootsi paagitäiega saab 80 km rohkem sõidetud. Elik siin müüdav bensiin ei vasta samale kvaliteedile Rootsis pakutavaga.

Rootsis pole käinud, aga hiidlastest autojuhid on väitnud, et mandril Statoilist tankides saab sõita mitukümmend km rohkem kui sama koguse Hiiumaal tangituga... Ning aastaid tagasi ütles üks Talinna taksojuht mulle, et kõige rohkem km-eid sai siis sõita Texaco bensiiniga.

[allatah]

Ei tea küll liiduaegse bensu kohta midagi. Aga olen töötanud nii bensu kui ka diiselmootriga autode peal ning kohe mitte ei usu seda "rohkem sõitmise juttu".
Usuksin siis, kui korraldataks LABORATOORNE katse, kus on täpselt mõõdetud kogu olemasolev kütus ja mootoril lastakse vajalikul reziimil töötada KORRATAVATES tingimustes. See, et ma panen omal paagi täis ja siis sõidan sellega nädal aega ei ole mittekuidagimoodi täpne.
Esimene viga tuleb juba sellest, et paak ei lähe alati samaväärselt täis. Küll on neid kordi, kui paak saab justkui täis, aga kui autot loksutada (jah, kõlab vist naljakalt ) ja oodata, siis saab veel mitu liitrit panna. Tõenäoliselt lööb korraks vedeliku sinna tankimispüstoli otsani ja siis see tankimine ka lõpeb.
Teine asi. Sõidustiil. Jah, üks juht, üks auto ning väidetavalt siis Soomes ja Eestis erinev tulemus. Aga võibolla on see maastik erinev, kus te sõidate, võibolla on soomes teie autole sobilikum liikumiskiirus. Võibolla sõidate Soome linnades rahulikumalt, sest meil siin on igastahes omajagu tegemist, et linnas ilma peatumata sõita. Ei ole juba mitu aastat üldse Soomes käinud, ei tea.

Teisest küljest tuleb tõdetada, et igas riigis võivad kütusele etteseatud normid olla erinevad ja kui kaasfoorumlane Setu ütleb, et ta sai Rootsis sõita kõikide samade teguritega 80km rohkem, siis ok, võibolla siis tõesti, sest mina saan tema sõnu veel vähem ümber lükata, kui tema saab öelda, et Rootsi kütus on parem.
Aga siiski pakun, et asi on kiiruses ja sõidustiilis. Väikese bensumootoriga auto puhul (näiteks) võib 85km/h või 95km/h tähendada ligi 10% erinevust.
Olen ise kah korra saanud Leedus müstiliselt väikese küttekulu, aga kui hakkasin mõtlema, et kus ja kuidas ma sõitsin, sai mulle asi selgeks. Suurema osa veeresin maanteel 70ga.

Aga jah, palun veel arvamusi.

[Georges]

No aga küttekulu on katsetatud. Top gear-s. Eelmine või üleeelmine nr. Võeti "paha ja hea" küte. Autod olid esindusest ja võrdsed. Sõideti juhte vahetades Läti poole.
Lõpuks oli "kehvaga" läbisõit suts suurem. Katsetasid eestlased.

[vanahalb]

Ma olen Soome (Neste) ja Eesti (Statoil) diislit katsetanud - siis kui mõned aastad tagasi oli tihti Soome Karjalasse asja. Ca 450 km ots ja käis niimoodi, et Tallinnas panin enne laevaleminekut paagi täis , sõitsin Joensuusse ja panin seal uuesti paagi täis. Nii sai liiter/km arvutada. Kohapeal oli paar nädalat ringilogistamis.. Enne tagasitulekut panin täis paagi Soome kütust ning Tallinnas uuesti täis paak. Niimoodi ikka hea mitu korda ja mumeelest oli küttekulu küll enamvähem võrdne.
Bensiini kohta ei oska midagi tarka arvata. Kui ainult, siis et aktsiisist pääsemiseks segati veel mõnikümmend aastat tagasi toorbensiini igasuguste maksuvabade komponentidega. Riik on jõudumööda neid komponente maksustama hakanud. Kuid sellegipoolest, kasvõi Alexela Paldiski terminalist levivad lõhnad mulle küll kuskiltotsast bensiini ei meenuta.
http://www.postimees.ee/luup/99/24/top1.shtm

[Lemet]

Imelik juba siia kirjutada. Leivatoodetest ja piimast olen juba kirjutanud. Nüüd nali-naljaks - kord bensiini käes.

Võrdlusmoment Rootsi ja praeguse Eestiga. Sama auto, sama sõidustiil, samad kiirused jne. Bensiin, on tsipake kallim Rootsis kui Eestis aga Rootsi paagitäiega saab 80 km rohkem sõidetud. Elik siin müüdav bensiin ei vasta samale kvaliteedile Rootsis pakutavaga.

See sobiks juba iseenesest 1. aprilli uudise alla aga mis parata. Kas kellelgi on veel sama kogemus?

Diisliga täpselt sama kogemus. Eestis tangitud Berlingo paagitäis võimaldab samades tingimustes sõita Skandinaaviariikides ja Saksas (s.t. et Ahtri tänava Statoilis silmini pandud paak ja kohe paati) julgesti 50-60 km vähem kui näiteks Norras tangitud paagitäis. Sama väidavad ka suurtega kulgejad. Nende puhul on mastaabid kah loomulikult hoopis teised. Muideks, Luksemburgis on diisli hind 1. 27

[ivanorav]

Köigepealt peaks ostma auto ,mis arvutab keskmist kütuse kulu ja alles siis ehk jöuab väitlejatele kohale, millised tegurid tegelikult möjutavad kütusekulu !
Tegelikult on muutujaid niivörd palju, et "Kütteväärtuseni" vördlus üldse ei jöuagi!

Ehk vanemad mehed mäletavad, kuidas Nöuka-ajal autojuhtide kutsevöistlusi peeti !
Kallati karbussi klaasitäis bensiini ja minek !
Kahjuks olid tulemused väga erinevad , aga toda aegu ei olnud kärss kärnas ja maa külmanud!

[Lemet]

Köigepealt peaks ostma auto ,mis arvutab keskmist kütuse kulu ja alles siis ehk jöuab väitlejatele kohale, millised tegurid tegelikult möjutavad kütusekulu !

Ei ole obligatoorne. Kui on tegu näiteks kindla trassiga, käimise kordi paarkümmend ja pidevalt saad tulemuseks, et Tallinnast tangitud paagi puhul lööb tule põlema Rootsi viimases tanklas(Osloni kuskil 100 km), Oslos tangituna aga lööb tule põlema veidi enne laevasõitu, siis julgeks arvata, et saadud tulemus on üpriski tõepärane. See kehtib siis uue MB Sprinteri mudeli kohta. Aga ka Berlingoga saadud tulemus on üpriski samasse auku- Eestis tangitud auto sõidab läbi väiksema maa kui Norras või Saksas tangitu.

[von manstein]

Eestis tangitud auto sõidab läbi väiksema maa kui Norras või Saksas tangitu.

Tundub suht dogmaatiline väide. Eks vedelkütusel ole oma enamvähem kindlaksmääratud kaloriväärtus.

Isiklikult olen uue eesti ajal omanud kahte lääne kulgurit. Vana BMW -520 E34 kerega ja VW golf III 1,9 tdi aastast 1995.
Suhtkoht sarnased marsruudid Saaremaalt Peipsi piirkonda ja tagasi on andnud sarnased keskmised kulunormid, ehk siis vastavalt 7,3 ja 4,3 liitrit sajale segureziimis. Ühesõnaga suht täpselt valmistajatehase normidele. Tangitud puha eestis.

Palju oleks veel võitnud Norra või Saksa kütusega kulgedes..

Tööleiba teenin kutselise sohvrina ja näiteks küttekulu rekkaroolis võiks suht kinnisilmi hinnata mootori töömahtu ja koormust arvestades..

Vedelkütuse kulu sõltub ikka rohkem teeoludest kui tankla asukohamaast.

[Lemet]

Tundub suht dogmaatiline väide

Eks praktika on tõe kriteerium. Minu (ja mitte ainult minu) praktika on selline nagu eelpool kirjeldatud. Kusjuures ka see väide, et sinna täis ja tagasi tühjalt, ei päde. Valdavalt tuleb sõita sama koormusega nii sinna ja tagasi. Viimati oli auto tagasi tulles kuskil 120 kg kergem, aga tulemus ei erinenud märkimisväärselt. Tuttavad, kes teevad välisvedusid, tangivad eranditult väljaspool Eestit (eelistatavalt sealsamas Luksis) ja ei taha kuuldagi kodumaisest odavast kütusest. Eks ole sellelgi oma põhjus, miks aastakümnete pikkuse staažiga inimesed seda teevad.