www.militaar.net

Oled vene kodanik.
Tuled 2022. aastal Eestisse.
Sul on 100% vene tiim.
Sinu plaaniks on Eesi poliitikat mõjutada, et siia tuleks +700 000 võõrtöölist.
Mul on nii palju küsimusi...

I'm eager to start my political career in Estonia with an Eesti2M project to rethink the migration policies to increase the population of Estonia from 1.35 to 2 million by attracting talented expats to business, science, and culture.

aaaa! see on see kutt, kellele ei meeldinud et vene keel on Pauligi pakendist kadunud ja asendatud ukraina keelega
muahaha
las laseb endal kontrabandega tuua ehtsat *скрепный*

Jättes kõrvale Ukraina sõjapõgenikud, on viimase kümne aasta jooksul Eestisse igal aastal sisse rännanud keskmiselt 4500 inimest rohkem kui siit lahkunud. Kuigi uus rahvastikuprognoos veel valmis pole, siis võib eeldada, et trendi jätkumisel on sajandi lõpuks eestlasi alla poole riigi elanikkonnast, ütles rahvastikuteadlane Allan Puur.

"Mis on huvitav ja millest võib-olla ei ole väga palju ka juttu olnud, on see, et eestlaste arv enesemääratluse põhjal on aastast 2017 üsna jõuliselt suurenenud. 2017. aasta kohta näitab statistikaameti andmebaas, et eestlasena määratlenud inimesi on 904 000 ja praegu - seitse aastat hiljem - on neid 931 000. Rohkem kui 25 000 võrra on see arv suurenenud. See näitab, et meil on toimumas enesemääratluse muutmine, et osa inimesi, kes on varem ennast kellegi teisena identifitseerinud, on nüüd otsustanud rahvastikuregistris märkida ennast eestlasteks," selgitas Puur.

Puur rääkis, et 1945. aastal, pärast Teise maailmasõja lõppu moodustasid eestlased 97 protsenti siinsest rahvastikust, mis tähendab, et enamik teistest rahvustest inimesi on suuresti siia hiljem juurde tulnud.

"Mis tulevikus selle proportsiooniga juhtub, siis sellele vastamiseks on tarvis rahvastikuprognoosi, mis eestlasi ja teisi rahvusi eraldi käsitleb. Eesti kohta on sellist prognoosi tehtud seni ühel korral, 2016-2017. aasta inimarengu aruande raames. Sealt oli näha, et kui suurem ränne püsib, siis hakkab eestlaste osakaal vähenema," sõnas Puur. Puur kirjeldas, et senise prognoosi, kus eestlaste osakaal väheneb 60 protsendi lähedusse, ajahorisont oli 21. sajandi lõpuni. "Aga selle juures tuleb arvestada, et tollase prognoosi tegemisel eeldasime suhteliselt tagasihoidlikku sisserännet. Kuna rändepööre oli toona alles äsja toimunud, siis meie prognoosi eeldustes oli, et igal aastal tuleb siia umbes 2000-2500 uut inimest, kuid oleme näinud viimase kümmekonna aasta jooksul - kui isegi ukrainlasi mitte arvestada -, et tegelik keskmine rändesaldo on olnud 4500 inimest aastas. Selle võrra on ka need tulemused, millest ma rääkisin, vananenud. Tegelik proportsiooni muutus saab olema suurem," rääkis Puur.

Jättes kõrvale Ukraina sõjapõgenikud, on viimase kümne aasta jooksul Eestisse igal aastal sisse rännanud keskmiselt 4500 inimest rohkem kui siit lahkunud. Kuigi uus rahvastikuprognoos veel valmis pole, siis võib eeldada, et trendi jätkumisel on sajandi lõpuks eestlasi alla poole riigi elanikkonnast, ütles rahvastikuteadlane Allan Puur.

2023. aastal sündis Eestis kokku 10 769 last, mis on varasema aastaga võrreldes 802 lapse võrra vähem ning elussündide arv tuhande fertiilses eas (15–49) naise kohta (sündimuse erikordaja) oli 36,5, mis on võrreldes aasta varasemaga langenud.

Sünnitajate keskmine vanus on alates 1992. aastast pidevalt suurenenud. Ajavahemikul 1992–2023 suurenes esmasünnitajate keskmine vanus seitsme aasta ja korduvsünnitajate keskmine vanus viie aasta võrra. Kui 1992. aastal olid esmasünnitaja ja korduvsünnitaja keskmine vanus vastavalt 22,7 ja 28,3 aastat, siis eelmisel aastal olid need vastavalt 29,5 ja 33,3 aastat.

Alates 1992. aastast on sünnituste arv on enim tõusnud üle 35-aastaste naiste hulgas ning langenud 20–24- ja alla 20-aastaste vanuserühmades. Kõige rohkem lapsi sündis 30–34-aasta vanustel naistel.

Kuigi meie rahva iive oli negatiivne ka eelmisel aastal, hoidis positiivne rändesaldo ehk sisse- ja väljarändajate vahe Eesti rahvaarvu veel kasvavas suunas. Nii suurenes rahvaarv mullu 8803 inimese võrra.

Sisserändajate kodakondsust vaadates saabus siia teist aastat järjest enim Ukraina kodanikke, neid oli 13 082. See arv jääb märkimisväärselt alla 2022. aastale, kui Ukraina kodanikke saabus enam kui 33 000. Ukraina kodanikke lahkus Eestist 1643. Eesti kodanikke naasis Eestisse 5758 ja siit lahkus 247 võrra vähem ehk 5511 inimest.

Vähenes Venemaa kodanike sisseränne, neid saabus mullu 1143, aasta varem 1918. Soome (542) ja Saksamaa (430) passiga inimesi saabus aasta samas suurusjärgus nagu aasta varemgi. Läti kodanikke (418) saabus paarisaja võrra vähem kui aasta varem. Vaadeldes rändesaldot, suurenes rände arvelt enim Ukraina kodanike arv (+11 439). Neile järgnesid venelased (+424) ja eestlased (+247).

Eestis elab 60 000 Ukraina kodanikku, neist viimase kahe aasta jooksul on Eestisse rännanud kokku veidi üle 44 000 ja neist pea 95 protsenti on taotlenud ajutist kaitset. Viimaste aastate sisserände tõttu on Ukraina kodanike osakaal Eesti rahvastikus tõusnud 4,4 protsendini. Üle poole neist elavad Harju maakonnas. Ukraina kodanikest on 24,6 protsenti alaealised, 68,6 protsenti tööealised ja 6,8 protsenti pensioniealised. Naisi on 53 protsenti.

Statistikaameti värske rahvastikuprognoosi aastateks 2024–2085 näitab Eesti rahvaarvuks aastaks 2085 ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv langeb praegusega võrreldes madala sündimuse ja rahvastiku vananemise tõttu.

Prognoosi järgi on meeste oodatav eluiga 2085. aastaks 85,3 ja naistel 90,9 aastat. Loomulik iive jääb negatiivseks.

Rahvastikuprognoosi koostamist nõustasid Eesti rahvastikuteadlased Tiit Tammaru (Tartu Ülikool), Allan Puur (Tallinna Ülikool), Alis Tammur (sotsiaalministeerium) ja Ene-Margit Tiit (statistikaamet). Praeguse prognoosi järgi rahvastik vananeb: 2085 aastaks on tööealisi 50 protsenti. Aastaks 2085 on rahvastiku keskmine vanus tõusnud 48,6 aastale. "Kui täna on 214 Eesti inimest üle saja aasta vanad, siis aastal 2085 on neid üle 2000," ütles Trasberg.

Rahvastikuprognoosi eri stsenaariume tutvustades ütles Trasberg, et kui rännet prognoosil arvesse ei võetaks, siis Eesti rahvaarv väga kiiresti kukuks – umbes miljoni peale.

Kapten Trumm kirjutas: ↑15 Mai, 2024 12:45 Kas selle "sisserände" hulka kuuluvad ka juba mõni aeg tagasi välja rännanud ja nüüd tagasi pöörduvad eestlastest majandusemigrandid nagu soome kalevipojad, iirimaa kalkunikitkujad jne, kuna kohalik elatustase on vahepeal tõusnud ja välismaal pole nii rentaabel enam lihttööline olla? Osa vahepeal välismaal naise võtnud või lapsed saanud jne.

vanahalb kirjutas: ↑13 Juun, 2024 22:21 ...
majandusemigrandid tulevad välismaalt, virutavad jalaga ukse lahti ja küsivad et "noh koerad, ei oodanud, jah?". Mitte midagi pole teha.

vanahalb kirjutas: ↑14 Juun, 2024 10:02 ...

Ma ainult valgustasin perspektiive ja tõin ühtlasi viite seadusandlikule baasile. Mis selles siis halba on?