Puhka rahus,Metallidetektor...

[Arheoloog]

Selle osa informatsioonist mis ajaloo seisukohast vajalik on saab ju ilma münte keldrisse kogumata ka kätte?

Kui nüüd hetke seadusandlust ja inimeste seas levinud mentaliteeti vaadelda, siis kuidas see õigupoolest võimalik on? Äkki valgustate mindki!...Või soovitate kirjutada alandlik kiri näiteks mõnele saksa liidumaa mündioksjonile, et saada informatsiooni selle kohta, kes ja kui palju on Eestist viimasel ajal münte müügile paisanud. Tuletan meelde, et Saksamaa, Inglismaa jt. Lääne-Euroopa riikide oksjonid on sisuliselt kui riik riigis tegutsevad institutsioonid, millega sealsed kriminaalpolitsei osakonnad juba aastaid tulutult vägikaigast veavad. Brandenburgi liidumaal on küll aardeid müügist maha võetud ja mõni mees istumagi pandud, kuid see on üldises kontekstis "kui piisk meres"...Kui aga juhtumisi peakski tulema positiivne tagasiside, siis mis sest Eesti ajaloole kasu on. Leiukonteksti ja -suhteid niikuinii taastada enam ju ei õnnestu ...Lisaks kõigele aetakse erinevatesse aaretesse kuulunud esemeid tahtlikult omavahel segamini, et kindlustada tagalat...

[Luciano]

Selle osa informatsioonist mis ajaloo seisukohast vajalik on saab ju ilma münte keldrisse kogumata ka kätte?

Kui nüüd hetke seadusandlust ja inimeste seas levinud mentaliteeti vaadelda, siis kuidas see õigupoolest võimalik on? Äkki valgustate mindki!...

rahu, ainult rahu! Pidasin seda silmas, et kui leitud "aardeid" valimatult lihtsalt seadust järgides leidjatelt kokku ei korjataks siis poleks ka kellelgi põhjust oma leide varhjata, leiud ja leiukohad fikseeritaks, materjalid töödataks teatud ettenähtud aja jooksul läbi ja aare mis ei vajaks musealiseerimist antaks leidjale tagasi. Asi lihtne, lambad söönud hundid terved. Lisaks ei peaks siis riik ka leiutasu maksma nende leidude eest mida reaalselt edasisteks teadustöödeks vaja ei ole.

Olen ise ühe väikse proovikaevamise algatanud aastaid tagasi hr. Lavi ja hr. Peetsi juhimisel ja selle käigus tabasime muistset lõkkeaset. Sealt sai leitud ka talb. Mitu talva (vabandan ette kui seda sõna valesti käänasin) Arheoloogiainstituudi arhiivis tänaseks on? Ja on neid seal niiväga vaja?

Leiu koht sai fikseeritud, leid dateeriti ja edasi ... mitte keegi mitte kunagi seda tagasihoidliku leidu ei näe. Sama juhtub ka tuhandete müntidega.

Äkki on see mingi vandenõu, et turul juba liikuvate müntide hinda kõrgel hoida?

[Arheoloog]

Selle osa informatsioonist mis ajaloo seisukohast vajalik on saab ju ilma münte keldrisse kogumata ka kätte?

Kui nüüd hetke seadusandlust ja inimeste seas levinud mentaliteeti vaadelda, siis kuidas see õigupoolest võimalik on? Äkki valgustate mindki!...

rahu, ainult rahu! Pidasin seda silmas, et kui leitud "aardeid" valimatult lihtsalt seadust järgides leidjatelt kokku ei korjataks siis poleks ka kellelgi põhjust oma leide varhjata, leiud ja leiukohad fikseeritaks, materjalid töödataks teatud ettenähtud aja jooksul läbi ja aare mis ei vajaks musealiseerimist antaks leidjale tagasi. Asi lihtne, lambad söönud hundid terved. Lisaks ei peaks siis riik ka leiutasu maksma nende leidude eest mida reaalselt edasisteks teadustöödeks vaja ei ole.

Pole üldse paha idee. Tegelikult selles suunas (kategoriseerimise!) hetkel seadusandluse vallas ka liigutakse. Kaugel muinsuskaitseseaduse parandusettepanekud just täpselt on, ei oska kosta...

P.S. Mis aga talva erakätes hoidmisesse puutub, siis jääksin siinkohal eri arvamusele. Pole küll kivi- ega pronksiaja uurija, kuid tollased esemed ei ole masstoodang ning neid peaks kõiki käsitlema ja uurima individuaalselt. Aga kui lugupeetavad arheoloogid Peets ja Lavi omal ajal niimoodi arvasid ja otsustasid, siis jäägu see nende südametunnistusele...

Kunagi 1990. aastate keskpaigas sai osaletud Riigiküla IV asula kaevamistel ja sealt saadi kõigest üks terve kivist tööriist, milleks oli juhuse tahtel talb. See fakt võiks illustreerida tollaste esemete rariteetsust kui sellist. Kuna tegemist oli aga Riigiküla legendaarse sillapea kohaga, siis see meid lihtkaevajaid väga ei morjendanud, kuna välja tuli ühtteist muud huvipakkuvat

[Luciano]

[P.S. Mis aga talva erakätes hoidmisesse puutub, siis jääksin siinkohal eri arvamusele. Pole küll kivi- ega pronksiaja uurija, kuid tollased esemed ei ole masstoodang ning neid peaks kõiki käsitlema ja uurima individuaalselt. Aga kui lugupeetavad arheoloogid Peets ja Lavi omal ajal niimoodi arvasid ja otsustasid, siis jäägu see nende südametunnistusele...

Kunagi 1990. aastate keskpaigas sai osaletud Riigiküla IV asula kaevamistel ja sealt saadi kõigest üks terve kivist tööriist, milleks oli juhuse tahtel talb. See fakt võiks illustreerida tollaste esemete rariteetsust kui sellist. Kuna tegemist oli aga Riigiküla legendaarse sillapea kohaga, siis see meid lihtkaevajaid väga ei morjendanud, kuna välja tuli ühtteist muud huvipakkuvat

Ma väljendasin ennast pisut ebselgelt. Ka minu leitud talb on ilusti Arheoloogiainstituudi keldris, pappkastis

[Arheoloog]

[P.S. Mis aga talva erakätes hoidmisesse puutub, siis jääksin siinkohal eri arvamusele. Pole küll kivi- ega pronksiaja uurija, kuid tollased esemed ei ole masstoodang ning neid peaks kõiki käsitlema ja uurima individuaalselt. Aga kui lugupeetavad arheoloogid Peets ja Lavi omal ajal niimoodi arvasid ja otsustasid, siis jäägu see nende südametunnistusele...

Kunagi 1990. aastate keskpaigas sai osaletud Riigiküla IV asula kaevamistel ja sealt saadi kõigest üks terve kivist tööriist, milleks oli juhuse tahtel talb. See fakt võiks illustreerida tollaste esemete rariteetsust kui sellist. Kuna tegemist oli aga Riigiküla legendaarse sillapea kohaga, siis see meid lihtkaevajaid väga ei morjendanud, kuna välja tuli ühtteist muud huvipakkuvat

Ma väljendasin ennast pisut ebselgelt. Ka minu leitud talb on ilusti Arheoloogiainstituudi keldris, pappkastis

Ajaloo Instituudi Hoidlas siis täpsemalt. Kohas, kus on olemas kõik vajalikud tingimused (mh. ka kontrollitav niiskusreziim) selle eseme säilimiseks. Sellel talval on olemas peanumber ja alanumber, mille abil on võimalik Arheoloogiaarhiivist leida selle kohta käivat lisamaterjali (kaevamisaruanne, leiunimekiri, fotomaterjal etc). Ühesõnaga see talb säilib tulevastele põlvedele ning seda saavad uurida nii teadlased, kodu-uurijad kui ka "tavalised" inimesed, ükskõik kust maailma nurgast nad ka ei pärineks...

[Westland]

Sattus näppu selline tore raamat

Mõnus lugemine saarte muinasleidudest ja kohkumusega tõdemine,et kalmetes sonkimine polegi nn. tänapäevane ''trend''.


Eelmise saj.alguse ''aarete kaart''

[Arheoloog]

Mõnus lugemine saarte muinasleidudest ja kohkumusega tõdemine,et kalmetes sonkimine polegi nn. tänapäevane ''trend''.

Õige tähelepanek Westland! Ainult, et see kõik sai alguse juba enne "karja- ja külapoiste" aega. Nimelt osutavad arheoloogiliste kaevamiste käigus talletatud materjalid meil juba sajandite/aastatuhandete eest toimunud haudade röövimisele kui levinud nähtusele. Selliseid ilminguid on fikseeritud näiteks Jõelähtme kiriku lähedal Rebala lastekangrutel, Maidla (Raplamaa), Pada laibakalmistutel etc. Kusjuures Padas on rikkalike panustega matuseid rüüstatud juba kalmistu kasutamise perioodil, s.t millalgi XII-XIII sajandi vahetuse paiku. On avaldatud arvamust, et erinevalt tänapäevasest hauaröövlist ei pruukinud tolleaegset matuse rüvetajat kannustada aga ilmtingimata üksnes saamahimu ja kasuahnus, vaid sellel võisid olla ka meie eest varjatud põhjused, näiteks soov surnut või tema hinge sel viisil äkki kuidagimoodi kahjustada. Ei saa välistada, et ka meil on muinasajal mõeldud võimalike hauarüüstajate peale. Surnule hauda kaasa pandud relvad ja ehted on väga sageli olnud juba rikutud. Ehk soovisid meie esivanemad seeläbi säilitada igavest hauarahu.

[Westland]

Karja-ja külapoisid olid tollel ajal väikesed tegijad.Ka tänapäeval võpatavad saarlased kui kuulevad ''Ussi Peetri'' nime.

Imeilusaid leide Saare-ja Muhumaalt.Leide säilitati tollel aja Riia Toommuuseumis,Tartus Õpetatud Eesti Seltsis ning Kuressaare muuseumis.Huvitav oleks teada,kui paljud nendest museaalidest võiksid olla tänase päevani säilinud?

[Arheoloog]

Imeilusaid leide Saare-ja Muhumaalt.Leide säilitati tollel aja Riia Toommuuseumis,Tartus Õpetatud Eesti Seltsis ning Kuressaare muuseumis.Huvitav oleks teada,kui paljud nendest museaalidest võiksid olla tänase päevani säilinud?

Kui see foto on "Saaremaa ja Muhu muinasjäänustesse" võetud nn. Riia Kataloogist (1896), siis on tõenäoline, et vähemalt osa esemeid on hävinud. Nimelt sai Esimese Maailmasõja ajal Saaremaa Muuseumi kollektsioon ja arhiiv kõvasti kannatada. Palju leide veeti saarel viibinud sõdurite poolt laiali ning hulgaliselt esemeid transporditi Saksamaale. Kusjuures kogude kataloogid olevat 1917. aastal Vene sõdurite poolt lihtsalt hävitatud. Peale Vabadussõda Saaremaa Muuseum enam jalgu alla ei saanudki ning ligi 2500 arheoloogilist eset (nn. K-kogu) anti vastavalt Haridusministeeriumi 1924. aasta määrusele üle Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabinetti. Need on õnneks kõik olemas...

[Arheoloog]

Aga teema juurde tagasi:

Täna oli siis järjekordne kohtuistung, mille lõpptulemusest sõltub vägagi palju. Isiklikult arvan, et positiivse pretsedendi loomine selles vallas taltsutab ehk paljusid siiani "hea ja halva piiril" tegutsevaid detektoriste, sest kriminaalkorras karistada saamine rikub sisuliselt kogu inimese elu. Pätid jäävad aga niikuinii pättideks ja nende vastu aitab ainult üks rohi...

P.S. Tunnistajapingist oli jällegi kõvat väävlihaisu tunda ja mitte vähe

[Siga]

Mismoodi see istung teemaga haakub? Ja mis väävlihais Sul siis nüüd küljes on- tunnistajapingis istud ju Sina?

[Arheoloog]

Mismoodi see istung teemaga haakub? Ja mis väävlihais Sul siis nüüd küljes on- tunnistajapingis istud ju Sina?

Paistab, et informatsioon toimunust ja toimuvast varieerub ja teiseneb ühelt militaarneti põllumajandussektsiooni liikmetelt teisele ülekandudes ikka vägagi olulisel määral. On seda ennegi ette tulnud

[Westland]

Järjekordne mõistujutt ja teistele arusaamatu tekst.Arheoloog,kas on siis raske väheke arusaadavamalt kirjutada,et mis?kus?kes?kohtuasi käimas on.See siin on avalik foorum ja mitte asjasse pühendatud inimesed tahaksid ka teiste muredele ning rõõmudele kaasa elada.

[Arheoloog]

Järjekordne mõistujutt ja teistele arusaamatu tekst.Arheoloog,kas on siis raske väheke arusaadavamalt kirjutada,et mis?kus?kes?kohtuasi käimas on.See siin on avalik foorum ja mitte asjasse pühendatud inimesed tahaksid ka teiste muredele ning rõõmudele kaasa elada.

Tegelikult on ju sellest kohtuprotsessist ka siin varemalt juttu olnud . Palju meil detektoristidega seotud kriminaalprotsesse hetkel ikka niiväga käimas siis on On teine aegajalt ka ajaleheveergudele jõudnud. Kiire "googeldamise" tagajärjel leidsin näiteks sellise artikli:

http://www.postimees.ee/310508/esileht/ ... 334304.php

[marxionu]

Keegi omadest tegi lagedaks teil selle.