www.militaar.net

aj1972 kirjutas:Täna oli aega läbi lugeda kogu 22.dets Postimehe lisaleht Riigikaitse seal Mikser kirjutab arvamus loos huvitava lõigu:
Seega peame selleks,et suuta Eestit kaitsta,saama üle oma nõrkustest.Kui 2014. aasta lõpp läheb Eesti kaitseväe jaoks ajalukku kolmanda põlvkonna tankitõrje ja soomusmanööverhankimisega(???), siis järgmisel aastal ALUSTAME UUE, KÜMNEAASTASE ARENGUKAVA KOOSTAMISEGA(???)

CV on soomusmanöövervõime
uus 10 aasta arengukava tehakse aasta peale eelmise vastuvõtmist?

Ka praegune tehti enne eelmise lõppemist. Ja planeerima peab ju hakkama enne kui vana lõpeb, et uus oleks valmis õigeaegselt.

TTA kirjutas:

aj1972 kirjutas:Täna oli aega läbi lugeda kogu 22.dets Postimehe lisaleht Riigikaitse seal Mikser kirjutab arvamus loos huvitava lõigu:
Seega peame selleks,et suuta Eestit kaitsta,saama üle oma nõrkustest.Kui 2014. aasta lõpp läheb Eesti kaitseväe jaoks ajalukku kolmanda põlvkonna tankitõrje ja soomusmanööverhankimisega(???), siis järgmisel aastal ALUSTAME UUE, KÜMNEAASTASE ARENGUKAVA KOOSTAMISEGA(???)

CV on soomusmanöövervõime
uus 10 aasta arengukava tehakse aasta peale eelmise vastuvõtmist?

Ka praegune tehti enne eelmise lõppemist. Ja planeerima peab ju hakkama enne kui vana lõpeb, et uus oleks valmis õigeaegselt.

Uute "kümneaastaste" tegemine-käivitamine enne eelmiste lõppemist kõneleb lihtsalt eelmiste ühel või teisel määral puusseminekust - nii lihtne see ongi.

Avalik saladus ju, mida KMIN // KV muidugi kunagi ei afišeeri.. Ja ma isegi ei halaks selle üle - sest iga uue (ja objektiivselt parema) "kümneaastase" tegemine n-ö "enne tähtaega" on alati positiivne (sest känseldab varasemasse plaani raiutud lollusi)

Uute "kümneaastaste" tegemine-käivitamine enne eelmiste lõppemist kõneleb lihtsalt eelmiste ühel või teisel määral puusseminekust - nii lihtne see ongi.

- kas sa seda ära kustutada ei tahaks? Läheks väga lihtsalt ...

Martin Herem kirjutas:

Uute "kümneaastaste" tegemine-käivitamine enne eelmiste lõppemist kõneleb lihtsalt eelmiste ühel või teisel määral puusseminekust - nii lihtne see ongi.

- kas sa seda ära kustutada ei tahaks? Läheks väga lihtsalt ...

Miks?

Martin Herem kirjutas:

Uute "kümneaastaste" tegemine-käivitamine enne eelmiste lõppemist kõneleb lihtsalt eelmiste ühel või teisel määral puusseminekust - nii lihtne see ongi.

- kas sa seda ära kustutada ei tahaks? Läheks väga lihtsalt ...

...ei taha - ja milleks

Ühest küljest on jõulurahu vajalik. Kontaktid perega ja enese vaimne laadimine. Ja seetõttu ma saan aru Mikseri ja Terrase rahustavast "(jõulu-)sõnumist". Inimene ei saa kogu aeg "valmis olla" ja "kallaletungi" oodata. Elu vajab elamist, töö tegemist. Ja seetõttu on nende tegevus mõistetav.
Aga teisest küljest on see jutt, mis nad ajavad, suunatud "lihtrahvale" ja mõjutamise huvides naiivselt lihtsustatud.
Minu arvates ei ole meil enam varsti 10 aastast "arengu-kava" vaja, vaid on vaja varsti juba olemasolevate vahenditega kaitse(lahingute)plaani. See mis seal arengukavas kirjas oli, peaks meil ideaalis aasta pärast olemas olema.

See konflikt on põhimõtteline ja pikaajaline. Kulminatsioon ei ole toimunud. Ma paigutaks kulminatsiooni potensiaalse haripunkti Kuuba kriisi ja II maailmasõja vahele.
Sellest konfliktist sõltub paljude miljonite inimeste saatus. Venemaa ja naabrite saatus - staatus.
Putin paneb oma (kaks-, kolm-)tuhat meest magama selleks, et vaid kontrollida vastase valmisolekut enesekaitseks-vastupanuks. See on see reaalsus. See on see millega meie peame arvestama. See on see suurusjärk - palju me peame neid kasti panema. Vähemalt.
Kas meil on selleks kõik olemas?

Ja seejuures on arvestatav tõenäosus, et me jääme vaenlase vastu üksi. Halvima stsenaariumi korral (tuumasantaaž) oleme me omapead. Ma hindan üksi jäämise tõenäosust arvestatavaks - 10%-25% vahele. See ei ole kindlasti olematu, nad kindlasti üritavad meid ära lõigata liitlastest. Me peame sellega arvestama. Omapead toimetamise eeskujudeks on Soome ja Iisrael.

P.S. Ma siiski suhtuks mõistvalt kaasfoorumlase palvesse kes oma nimega esineb.

Ja milleks? Sest sa peaksid oma väíteid selgitama ja ma pole kindel, et sa tahad.
Loe TTA postitust.
Loe http://www.kaitseministeerium.ee/files/ ... 3-2022.pdf ehk kehtivat RKAKi, kus viidatakse järgmise planeerimisele 2016 aastal
Kas küsimus on puussepanekutes või alustataksegi uue planeerimise vana plaani kehtimise ajal?
Ja veel mõned asjad.

Avalik saladus ju, mida KMIN // KV muidugi kunagi ei afišeeri..

- mitte ainult ei afišeeri, vaid nad vist varjavad seda niivõrd, et KVs sellest enamus ei tea midagi. KMINs ka. Või äkki olen mina pimekurt. Või mõtles Borja siin midagi oma jutu ilustamiseks välja.

känseldab varasemasse plaani raiutud lollusi

- on üsna kõva sõna. Kangesti tahaks kuulda mõnest plaani raiutud lollusest. Või ...

Huvitav, millisest ajast neid kümne aasta arenguplaane koostatakse ja mitu sellist plaani meil peale taasiseseisvumist ka käigus on olnud...selle pisut enam kui 20 aasta jooksul.

Viimaste postituste puhul tundub, et osadel vestlejatel on arusaam sellest 10-aasta kava ja planeerimise protsessist pisut segaseks jäänud. Ega ma nüüd ka mingi riigikaitse planeerimise magister pole, aga protsessid paistavad kaugelt vaadates üsna sarnased olevat nendele, mis IT-s kasutatakse. Neist lähtuvalt ma siis ka järgnevalt targutan. Kui mõni vastava kitsama ala spetsialist vigu leiab - küll parandab

Täiesti vale on väita, et mingil hetkel pole pika-ajalist kava vaja ning tuleks tegeleda ainult mingite konkreetsete "action plannidega". Alati peab õigel juhil olema laual vähemasti 3 mappi ning kõigi nende kolmega peab tegelema. Koguaeg. Ükskõik kui rahulik või sõjakas ka olukord pole.

Lühiajaline arengukava (enamasti vormistatakse see lihtsalt järgmise aasta eelarvena)
Pika-ajaline arengukava
Tegevuskavad erinevate kriiside puhuks

Kusjuures lühiajaline kava pole lihtsalt peatükk pikaajalisest kavast. Sinna leiavad omale koha paljud ühekordsed ja ka mõned pidevad ja rutiinsed tegevused, mida ei ole mõtet pikajalises kavas kajastada. Ühekordsed tegevused näiteks siis, kui need tulevad selga nii, et "tuleb ära teha", selle tegevuse tulemus ei too kaasa tulevikus olulisi kulusi või olulisi hüvesi, või nende kulude/hüvede suurust saad sa hinnata alles peale tegevuse ärategemist ning saad neid kanda pikajalistesse kavadesse hiljem.

Pikaajaline kava tekib sul aga ilmselt kohe esimest lühiajalist tehes - alati on olulisi ja isegi vägaolulisi asju, mis ei mahu sinna esimese aastaeelarve sisse (kusjuures ma pean siin silmas "eelarvet" selle laias tähenduses, mitte ainult raha, vaid ka inimesed, aeg ja kõik muud ressursid mis sul selle ühe aastanumbri sees kasutada saavad olema). Samas - seal leiavad üsna pea oma koha ka sellised punktid, mis ei jõuagi kunagi ühtegi lühiajalisse arengukavasse - kava(de) koostamisel aluseks võetud põhimõtted ja arusaamad. Sest kusagil need peavad sul alati silma ees olema. Ning tegelikult on neid ka vaja aeg-ajalt üle vaadata.

Ning kolmandaks on muidugi kriisikavad igasugu olukordade lahendamiseks. Server sureb, teenus taastada nullist. Viiruse puhang firma võrgus. Tulekahju serveriruumis, kogu firma andmestik ning teenused taastada nullist. Ja ühtegi neist kavadest ei loeta pädevaks, kui sa pole neid testinud. Mitte muidugi serveriruumi mahapõletades, aga analoogilist õppust korraldades. ja nende tulemusi hiljem analüüsides ning oma kavasid vastavalt kohendades. Selle tegevuse jaoks peab muidugi eelnevalt planeerima ajad-rahad-ressursid nii pikaajalises kui lühiajalises arengukavas. Et kui tihti serveriruumi põletad, ja millal ütled - kettad kutud - tooge back-up.

Aga jätaks selle kriisi-kavade teema praegu kõrvale ja keskenduks neile lühiajalisele ja pikajalisele kavale ning nende suhtestumisele. Nagu arvata võib ja ka loogiline tundub (selles meie muutuvas maailmas) iga eelarve-aasta lõpus tehakse kokkuvõte ja aruanne selle täitmise kohta. Mis siis on nagu lühikese kava lõpp. Samas on see ka kontroll-punkt pika-ajalise kava jaoks. Loed lühiajalist aruannet ja võtad pikaajalise kõrvale ning tõmbad aga pliiatsiga linnukesi, %märke, kriipse ja küsimärke. Ilmselt on varem ka sõnastatud olulised mõõdikud, mida on vaja jälgida. Kus on asi roheline, kus kollane, kus kisub punaseks. Ja seejuures - asi ei pruugi punaseks minna mitte selle pärast, et midagi on valesti planeeritud, või midagi on valesti tehtud. Äkki on hoopis mõned sisendid (mida sa kava koostamisel kasutasid) oluliselt muutunud.

Ja kui sa näed, et asjad hakkavad kiskuma kohati punaseks - järgneb järgmine samm - pikaajalise kava ülevaatus. Miks asjad kisuvad punaseks, kuidas olukorras käituda. Miks asjad on punased, kuidas need mõjutavad pikajalise kava täitmist. Kui sisendid on oluliselt muutunud - kas me suudame neid kuidagi mõjutada, või peame sellega leppima. Kui peame leppima - kas meilt nõutavad väljundid on ikka samad, või saame neid ka muuta? Äkki on aga midagi hoopis viltu meie kava koostamise põhimõtetes ja me peame neid muutma?

jne jne. nii aastast aastasse kuni firma pankrotti läheb või riik ära vallutatakse.

Nii et KM aastaeelarve = lühiajaline kava
10 aasta arengukava = pika-ajaline kava

Käes on aastavahetus, uue aasta eelarve on juba vastuvõetud, selle aasta täitmise kohta on aruande mustandid ilmselt juba valmis. Ei pea olema hiromant, et öelda - mitmed sisendid on oluliselt muutunud. Üle hulga aja on Eesti pinnal jälle võõrväed, Ämarist on saamas NATO treeningbaas, õhuväele kingiti transpordilennukid, mis keerab ilmselt ka senised õhuväe kavad suht segamini, NATO loob uue Euroopa kiirreageerimisüksuse, milles Eesti on lubanud osaleda, aga seni selleks ressurssi pole planeerinud. See viimane oli juba tegelt väljund. sry. uus ja mitteplaneeritud.

Kui kamin selle peale ütleb, et alustame järgmise pikaajalise kava väljatöötamist aasta aega varem kui planeeritud, siis on see väga pehme reageering.

Aga mina oma kõrvaltvaataja arusaamiste ning ilma sise- ning salainfot omamata oskan asja kohta öelda vaid - protsessid toimivad ja just nii nagu õpikutes on ette nähtud...

10 aasta arengukava = pika-ajaline kava

Riigihalduses on pikaajaline kava pikkusega ikka 25 ja rohkem aastat.
10 aastat on vaid keskpikk.
25+ aastat peaks meil etendama riigikaitse strateegia, mis on kahjuks üsna üldsõnaline.

Long term Defence Planning (LTDP) deals with shaping tomorrow’s defence forces for an alliance or
a nation. Given the significant period it takes to implement a new force structure, partly due to
lengthy development and acquisition times, LTDP usually focuses ten to thirty years into the future.

http://ftp.rta.nato.int/public//PubFull ... -$$ALL.pdf
Dokumendi 17. leheküljel on skeem, mis selgitab kaitsepoliitika ja pikaajalise planeerimise konteksti.

Kahjuks on näitajad juba praegu, suhtelisel rahuajal, punase-rohelise piirimail.
On eelistatud sotsiaal-, haridus-, majandus- ja kõiki muid sektoreid loosungitega: "heaolu ongi julgeolek", "NATO kaitseb"
Mis on seni olnud ka mõistlik ja ennast õigustanud. Lisaks veel "Ei taha provotseerida VF-i".
Ei taha kedagi vastandada, aga praegu on prioriteet vaieldamatult julgeolek.
Nüüd aga on tulemas "stressi-test", mille põrumisel lakkab olemast sotsiaal-, haridus-, majandus-, kõik muud sektorid ja Eesti riik.
Kordustöid teha ei saa. Eksimisruumi ei ole ja vigade eest makstakse paljude meie meeste eludega. (Tõenäoliselt mina nende seas.)
Mistõttu tuleb loomulikult läbi vaadata paralleelselt pikaajaline ja keskpikk arengukava.
Aga esiplaanile tuleb tõsta kriisiplaan - vigade korrigeerimine. JA VIGADELE OSUTAJATE ÄRA KUULAMINE.
Ning ressursside konsentratsioon üleelamiseks.
Kuna inimressursi tekitamine võtab aega, ei saa seda jätta ka viimasele hetkele.

Meie stabilisatsioonireservi vahendid on üle kahe korra ületanud miinimumnõuet.
See on "mustade päevade" raha.

Minu meelest võib neid päevi juba piisavalt mustadeks nimetada, mille jooksul: surevad tuhanded, lõppeb Eesti riik ja kaovad meie jaoks edaspidised "mustad päevad" mille korral stabilisatsioonireservi kasutada.

Ilma võlgu võtmata, ilma stabilisatsioonireservi miinimumnõude piiri rikkumata - võiks meie riik riigikaitseks kulutada üle viiesaja miljoni.

Krooni ajal oli inimelu "hinnaks" 2 miljonit EEK-i. Ümmardan julmalt oma seisukoha kahjuks - 100.000€ (Inflatsiooniga oleks realistlikum 150.000€)
1000 mehe surma "kahju" riigi jaoks on SADA miljonit €. Moraalselt on see aga kordades suurem.

Narr on lasta tappa oma parimad pojad istudes rahahunniku otsas "ilma võlata!"

Püüdes leida "tasakaalupunkti" "militaristide" ja "finantsistide" vahel jagan 500 miljonit pooleks.
250 miljonit € kaitse-eelarvele lisaks kahe aasta jooksul oli minu ootus valitsuse reaktsiooni osas.

Selle eest oleks saanud õhutõrje (100 milj), raskeselvi/soomust (100 milj), side (5milj), meditsiin (10milj), killuvestid kõigile, tsiviilkaitse jne.

Küsimus ei ole ainult taktikalises efektis, vaid ka moraalis, usus ja ka abistajate panuses.
Kaalukeeleks on ka teadmine, et: "Minu surm tähendab/ei tähenda midagi."

Abistajate nõusolek panus sõltub oma panusest: "Hakake ise vastu, siis me aitame."
Nagu öeldakse:"Aita ennast ise, siis aitab sind ka jumal."

See põhimõte on viidav ka riigikaitsja indiviidi võitlusmoraali tasemele:"Riik näidaku, et ta võtab vastuhakku tõsiselt. Siis võtame ka meie!"

Kahjuks saadab riik riigikaitsjatele hetkel välja lubamatult vigaseid signaale.

pagan kirjutas:...
Mis on seni olnud ka mõistlik ja ennast õigustanud. ...

Täiendaksin eelkõneleja postitust mõnevõrra.
Seni on paljud asjad "õnneks läinud". Kas meist sõltuvalt või sõltumata, kuid on läinud.
Seni.
Õigustanud pole ennast miski. Vastasel juhul me ei loeks foorumist ja ka mujalt erinevaid arvamusi nendel teemadel. Juhuslik õnnestumine ei anna alust sellele riigi tulevikku rajada.

Veelkord: meist sõltuvalt või sõltumatult on seni "õnnestunud". Tõestada, kas meist sõltuvalt või sõltumatult - pole keegi võtnud. Vähemalt pole ma midagi asjalikku sattunud selle kohta lugema. Mis iseenesest ei tõesta loomulikult midagi, sest valiva inimesena ma kõike ka ei loe.

Muus osas toetaksin eelkõnelejat... kui sellest midagi sõltuks.

toomas tyrk kirjutas:Üle hulga aja on Eesti pinnal jälle võõrväed

Ma ütleks, et võõrväed on Eesti pinnal juba 1939. aastast saadik. Pean silmas Vene vägede viibimist aladel, mis tänagi kehtiva Tartu rahu järgse piirilepingu alusel kuuluvad Eestile. Kas nüüd NATO liitlasi võõrvägedeks pidada, no ma ei tea... Eesti kaitseväelased on ju samuti NATO sõdurid. Eks selles see NATO põhimõte ju olegi, et kui kuskil liikmesriigis oht ähvardab ja kohapeal piisavalt sõdureid pole, siis saadame juurde sealt, kust võimalik.

Täiendaksin eelkõneleja postitust mõnevõrra.
Seni on paljud asjad "õnneks läinud". Kas meist sõltuvalt või sõltumata, kuid on läinud.
Seni.
Õigustanud pole ennast miski. Vastasel juhul me ei loeks foorumist ja ka mujalt erinevaid arvamusi nendel teemadel. Juhuslik õnnestumine ei anna alust sellele riigi tulevikku rajada.
Veelkord: meist sõltuvalt või sõltumatult on seni "õnnestunud". Tõestada, kas meist sõltuvalt või sõltumatult - pole keegi võtnud. Vähemalt pole ma midagi asjalikku sattunud selle kohta lugema. Mis iseenesest ei tõesta loomulikult midagi, sest valiva inimesena ma kõike ka ei loe.

Jup, sekundeerin.
Meil on seni läinud õnneks, üsna pikka aega muideks - ja sellel on nõrk seos mõtestatud tegevusega.
Õnnelikel juhustel on kalduvus tihtipeale ootamatult katkeda.
Nagu dissident Toomse on öelnud - õnn ja lootus pole meetodid.

Ja veel - lisan sortsu bensiini lõkkesse. Et meil ülearvu ei armastata teha arvudeni konkretiseeritud strateegilisi pikaajalisi plaane, tuleb ühe asjana sellest, et nende tegemisel kistakse alasti armutu tõsiasi - et sealt kõige helgem tulevik ei terenda. Sellise asja alasti katkumine pole täna ühegi peavoolupartei huvides, kelle mõtlemise perspektiiv piirdub 4a perioodiga - see ei toeta ei kohustuslikku riigioptimismi ega senise edu projitseerimist tulevikku. Samal põhjusel algavad ka meie riiklikud eduraportid enamasti 1991-1992 aasta pardakist - selle taustal on hea end targa ja edukana näidata (vaikides maha, et nt 1983 olid paljud näitajad paremad). Enamik strateegilisi mõjureid töötab muide meie vastu, alates hääbuvast sotsiaaliast (vananemine, pensionipankrott) ja kõikuvast eurotsoonist kuni kõrbehaisulise julgeolekukeskkonnani. Meie pikaajalise iseolemise parim garantii on tegelikult jaanalinnumängu lõpetamine ning käiste üleskäärimine. Juba täna.