Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[toomas tyrk]

sekundeerides.

Sisuliselt järelduseni jõuame tõigaga, et viimase 20 aastaga oleme jäänud Soomest maha umbes 20-30 aastaga. See mahajäämuse lõhe kasvab.

See on ikka kõva steitment. Tahaks siia taha saada ka fakte, kuidas meie kaitsevõime oli 20 aastat tagasi (võrreldes Soome kaitsevõimega tol ajal) 20-30 aasta võrra parem kui praegu (võrreldes Soome kaitsevõimega praegu). Ja see lõhe veel kasvaks...

Ausalt öeldes - lapsejuttudest juba siiber. Bänn terendab....

[Actual]

sekundeerides.

Sisuliselt järelduseni jõuame tõigaga, et viimase 20 aastaga oleme jäänud Soomest maha umbes 20-30 aastaga. See mahajäämuse lõhe kasvab.

See on ikka kõva steitment. Tahaks siia taha saada ka fakte, kuidas meie kaitsevõime oli 20 aastat tagasi (võrreldes Soome kaitsevõimega tol ajal) 20-30 aasta võrra parem kui praegu (võrreldes Soome kaitsevõimega praegu). Ja see lõhe veel kasvaks...

Ausalt öeldes - lapsejuttudest juba siiber. Bänn terendab....

Lihtne loogika ütleb, et Eesti vs Soome sõjalise konflikti korral 1993 aastal, kui siin baseerusid pärandina veel arvukad ühised nõukogude liidu kollektiivkaitseüksused, siis kas Soomel oleks olnud sõjalist jõudu meie territooriumi vallutamiseks - kahtlen selles sügavalt. Kui kõrvutada aastal 2013 Eesti vs Soome-s baseeruvaid üksusi, siis vist ei kahtle keegi, et Soome ülekaal on ilmne. NATO kollektiivkaitse on paraku paberil ja suuresti juriidiline, reaalselt sõjalist jõudu NATO liitlasüksuseid Eesti territooriumil ei paikne ja küsitav on ka NATO liitlasüksuste siia tekitamine konflikti esimeste nädalate või kuude jooksul, mis omakorda tähendab Eesti väiksust arvestades, et Soome saavutab oma sõjalised eesmärgid Eesti ründamise puhul suure tõenäosusega.
Seega väide, et Eesti ala sõjaline kaitsevõime on viimase 20 aastaga võrreldes Soomega
maha jäänud faktiliselt ja ka loogiliselt on igati korrektne

[tommy]

Palju Soome neid SA brigaade näiteks 2012 oleks välja pannud?

Alates 2015 aastast, 6 brigaadi.
3 valmisoleku/kiirreageerimisbrigaadi ja 3 regionaalset.
Lisaks 2 soomustatud lahingugruppi.
Ja muud üksused. Kokku sõja-aja koosseis 230 000 meest.

Meie pusime selleks ajaks teise brigaadi loomise kallal.
KV operatiivstruktuuri peaks hakkama kuuluma ca. 21 000 ja kogu valmidusreserv peaks arengukava lõpuks kasvama 90 000-ni.

[Kapten Trumm]

Üks brigaad on mõnetuhandeline kamp - Soome soomusbrigaadid isegi 2500 kui viimati vaatasin (tollal oli 2 tk neid).
6 brigaadi ei ole 230 000 meest, see on võibolla 30 000 meest.
230 000 meest on 15 diviisi jämedalt. SA koosseis on SA võitlev struktuur, reservid peale selle.
Kui vaadata Soome raskerelvastuse hulka, siis 6 brigaadi toetamiseks on vaja ca 150 suurtükki, mitte 700.
Ju nad taolisi gruppe ikka rohkem teevad, see paistab nii meeste arvust kui relvastusest välja.
On need üksikpataljonid, millest moodustatakse mingeid -gruppe, ei tea, aga midagi peab arvude järgi olema.

Vast lugu sedasi (see paistab lihtsalt arvudest välja - kõvad käärid SA struktuuri ja üksuste vahel olid ka varem), et kui karu piiri äärde tatsab, siis moodustatakse neist "muudest väeosadest", kes tegelikult moodustavad arvust enamiku, kiiresti igasugu jalaväe -gruppe ja brigaade juurde. 700 suurtükisüsteemiga on võimalik suurtükitulega tagada 30 brigaadi - tõsi, enamiku nende varustus saab olema 60ndate DDR-i tasemel, kuid see on parem kui mitte midagi. Soome maastikul, kus avatud maastikku on vähe, saab vast neid D-30'd kah edukalt tarvitada, pääseb metsavahel ligemale (ulatub laskma) ja ülejooksmise võimalus väike (edenemiskiirus metsas väike).

Nüüd ise küsimus saab olema see, milline on selle 230 000 miinus mõnekümne tuhande valmisolek, ettevalmistus ja varustatus rahakraanide koomale tõmbumise tingimustes ja milline saab olema selle kamba võitlusvõime. Soome territooriumi iseseisva kaitse operatiivvajadus lihtsalt ei piirdu 6 brigaadiga, sellega on võimalik ainult Suur-Helsinki piirkonda kaitsta.

valmidusreserv peaks arengukava lõpuks kasvama 90 000-ni.

See vastab EV ajateenistuses käinute koguarvule (rehkendades tuleb isegi vähem). Julgen siinkohal arvata, et valmidusreserviks seda nimetada on üks suur kunstiline liialdus, sõjajõuks võib sellest seltskonnast 2/3 nimetada peale kuudepikkust halastamatult tampi (jätame varustuse isegi kõrvale). Meie ja Soome peamine vahe ongi selles, et taoline 30-45a vana kamp on seal vahepeal kordusõpet saanud ja kuskil on neile laos DDR-i rügemendi kama, meil on sellega jätkuvalt raskusi.

[Kapten Trumm]

Lihtne loogika ütleb, et Eesti vs Soome sõjalise konflikti korral 1993 aastal, kui siin baseerusid pärandina veel arvukad ühised nõukogude liidu kollektiivkaitseüksused, siis kas Soomel oleks olnud sõjalist jõudu meie territooriumi vallutamiseks - kahtlen selles sügavalt. Kui kõrvutada aastal 2013 Eesti vs Soome-s baseeruvaid üksusi, siis vist ei kahtle keegi, et Soome ülekaal on ilmne. NATO kollektiivkaitse on paraku paberil ja suuresti juriidiline, reaalselt sõjalist jõudu NATO liitlasüksuseid Eesti territooriumil ei paikne ja küsitav on ka NATO liitlasüksuste siia tekitamine konflikti esimeste nädalate või kuude jooksul, mis omakorda tähendab Eesti väiksust arvestades, et Soome saavutab oma sõjalised eesmärgid Eesti ründamise puhul suure tõenäosusega.
Seega väide, et Eesti ala sõjaline kaitsevõime on viimase 20 aastaga võrreldes Soomega
maha jäänud faktiliselt ja ka loogiliselt on igati korrektne

ENSV oleks Soome Vabariiki ületanud tulejõu poolest ja kiiresti kehtestanud õhuülemvõimu, kuid maismaasõja pidamiseks oli siin mehi vähevõitu.
Siia pidanuks tulema siis vähemasti 10 diviisi juurde (Eestis asus üksainus maaväe põhiüksus ehk 144. motolaskurdiviis).
Kui sõjategevus piirdunuks Soome pommitamisega, siis oleks ENSV kahtlemata võitnud, tehnoloogiline ja arvuline ülekaal õhuruumis määranuks asja.

[kaur3]

M. Laar:

Eesti on arvestanud NATO õhukilbiga ega ole kulutanud ressursse oma õhuväe arendamiseks, mis niikuinii kohe alla tulistataks.

http://arvamus.postimees.ee/1326502/mar ... di-eestile

[Kapten Trumm]

Üks kõige ekslikumaid järeldusi mida teha Gruusia sõjast saab - et selle poolkõva ja ettevalmistamata vene lennuväe tegevuse põhjal teha kaugeleulatuvaid järeldusi justkui lennuvägi polegi vajalik. Ehk siis vastase lennuvägi nagunii midagi olulist korda ei saada ning kuna ei saada, siis pole ka selle vastu vaja võidelda. Ja kui ongi vaja võidelda, siis piisab maapealsest õhutõrjest, mis (tegelikult enne seda, kui venelased õhutõrjet maha suruma ehk SEAD-i tegema asusid), mis Gruusia sõja esimestel päevadel mõned vene lennukid alla lasi.

Vat selline vildakas konstruktsioon paistab mulle vastu nii Laari kui Ühtegi kirjutise ridade vahelt.
Võib vaid ette kujutada, kui venelane oleks kogu sõja paari-kolmesaja lennu asemel teinud näiteks 1000 lendu, oh seda nuttu ja neid sodiks pommitatud grusiinide kolonne

1000 lendu 5 päevaga, selleks on vaja ainult 2 täisverelist polku (suure punnimisega piisab ka ühest).

[cleo]

Meie ja Soome peamine vahe ongi selles, et taoline 30-45a vana kamp on seal vahepeal kordusõpet saanud ja kuskil on neile laos DDR-i rügemendi kama, meil on sellega jätkuvalt raskusi.

Meie ja Soome vaheline põhiline vahe seisneb selles, et sõna "ryssä" puhul haarab iga 12-102a meesisik kapist relva, olgu see või pardipüss ja on valmis ennast ja oma maad kaitsma vere hinnaga. Ja suur osa naisisikutest kah. Ma käin tihti Soomes ja ka muidu suhtlen palju soomlastega ja neis on see "sisu" olemas, mis meitel paljuski puudulik-kuni lausa olematu. Seda ei asenda kahjuks ka uduägedad tehnilised lahendused

[hillart]

[Kapten Trumm]

Siit edasi on küsimus, kas see "soomlaste sisu" on/olnuks meil kuidagi arendatav/kasvatatav või on see taaskord selline "vääramatu jõud", mille taha pugedes eimillegitegemist põhjendada (hea veel, et progressiks mitte lugeda).

Edasi on küsimus, et jättes 99.9 % naisi ja 2/3 mehi ilma igasuguse sõjalise oskuse/teadmiseta (enamasti neid Pihkva diviisi 20 minuti jutte leierdab ikka ülalnimetatud kontingent) on ikka meie huvides?

[allatah]

See sisu on tore asi, aga reaalselt tekib ta ikkagi plaani ja oskuste olemasolust. Vastasel juhul on tegemist hulljulgusega. Kui meil on igal mehel plaan või lausa plaan koos mitme tagavaraplaaniga ja ja oskused ning vahendid, et seda plaani täita, siis seda ka tehakse.

Võtame võrdluseks näiteks paar aastat tagasi Hudsoni jõkke kukkunud reisilennuki. Kuigi see oli äärmiselt väike tõenäosuse, et kunagi üldse selline intsident toimub ja suure tõenäosusega oleks lennuk juppideks lennanud, suutsid siiski piloodid lennuki tervena vette maandada ning lennukimeeskond viis läbi tõenäoliselt perfektse evakuatsiooni. Veepiirist kõrgemal olevad uksed avati paarikümne sekundiga ning kõik pääsesid välja tiibadele. Poleks nad sellist asja kunagi harjutanud oleks nad samasuguste tehniliste vahenditega tõenäoliselt üldsegi puruks kukkunud, aga kui mitte seda, siis võibolla lennuki põhja lasknud, sest paanikas oleks võidud avada ka tagumised uksed.

[Kapten Trumm]

Miks sa arvad, et soomlastel pole selleks puhuks detailseid ja hästi ettevalmistatud tegevusplaane (ja mitte ainult plaane, vaid ka reaalseid ressursse)?

[allatah]

Ei ole vaja nii vara hommikul kohe hakata arvama, et ma midagi soomlastest arvan.
Siin räägiti ennegi tehnikast ja inimestest, ma vaid kordasin juba varemalt väljaöeldut, et meil võib olla parim tehnika, aga kui meil pole inimesi või plaani, siis on tuuga. Aga nõrga ja vähese tehnikaga aitab ainult suurepärane plaan, mis eeldab lisaks ka sisu olemasolu, sest nagu me teame, siis parim rünnak on kaitse.

[Kapten Trumm]

Jääb vaid ainult vastata enda jaoks küsimus, kas selle ajalehes kümnete tuhandete loetletud meeste sõjasõiduks on "well oiled" masinavärk olemas (selle olemasolust või mitteolemasolust saab vaenlane teada täiesti avalike indikaatorite järgi) või mitte.

[maanus]

Huvitav,et muudkui topitakse neid L-39 aid "lahingulennukiteks". Mida lennundusest teadev rahvas FA-50 Golden Eagle'st arvab?