www.militaar.net

Faase eraldi juhtida ei ole mingi kunst.
Tänavavalgustus on nt niimoodi tehtud. Sellest ka Trumm kirjutas.
Majapidamistes hakata faase eraldi sisse välja lülitama teeb süsteemi väga keeruliseks ja lõppkokkuvõttes ei anna see midagi.
Tarbijal on koormused jagatud faaside vahel ühtlaselt. Nüüd kui soovida ühe alajaama piires hakata tarbijatel ühte faasi välja lülitama peab ka peale väljalülitust alajaamas faaside vaheline koormus olema ühtlane. Pealegi tarbija ei ole üldse õnnelik kui külmikul elekter välja lülitatakse.
Tööstustarbija ei ole ka eriti rõõmus kui neil üks faas välja lülitada. 3f mootorid kärssaksid maha, ehk sisuliselt 1f välja lülitamine võrdub kogu elektri välja lülitamisega.
Muideks peale KLG 17 programmi aastal 2019 oli 1 faasilisi arvesteid paigaldatud pea 400000 tükki.

Üle 100A peakaitsmega liitujaid kaugelt väljalüliyada ei saa. Kauglugevatel arvesitel mingit kontaktorit sees pole. On tavaline micromootor. Mis poole pöördega kas avab köik kontaktid korraga vöi sulgeb. Kauglugemisega ja sellega lülitamisega sitaks probleeme. Võlgnik on kaugelt välja lülitatud aga pärast võla tasumist enam sisse lülitatud ei saa. Aitab ainult kohapeal arvesti vahetus. Kui elektrit hakkab puudu jääma. Siis piirkonna alajaamades hakkab dispetser järjest fiidreid võimsus lülitiga välja lülitama. Priotiteetsed fiidrid jäävad tööle. Haigla .päästeamet jne.

kraal kirjutas: ↑25 Aug, 2022 19:38 Faase eraldi juhtida ei ole mingi kunst.
Tänavavalgustus on nt niimoodi tehtud. Sellest ka Trumm kirjutas.
Majapidamistes hakata faase eraldi sisse välja lülitama teeb süsteemi väga keeruliseks ja lõppkokkuvõttes ei anna see midagi.
Tarbijal on koormused jagatud faaside vahel ühtlaselt. Nüüd kui soovida ühe alajaama piires hakata tarbijatel ühte faasi välja lülitama peab ka peale väljalülitust alajaamas faaside vaheline koormus olema ühtlane. Pealegi tarbija ei ole üldse õnnelik kui külmikul elekter välja lülitatakse.
Tööstustarbija ei ole ka eriti rõõmus kui neil üks faas välja lülitada. 3f mootorid kärssaksid maha, ehk sisuliselt 1f välja lülitamine võrdub kogu elektri välja lülitamisega.
Muideks peale KLG 17 programmi aastal 2019 oli 1 faasilisi arvesteid paigaldatud pea 400000 tükki.

Me ei räägi ju tänavavalgustusest vaid EE klientidest. See tänavavalgustuse näide klientide koormuse juhtimiseks ei päde ju! Ise ju kah kirjutad siin et ei päde. Just sama jutt, mida minagi räägin.

kraal kirjutas: ↑25 Aug, 2022 19:38 ... Muideks peale KLG 17 programmi aastal 2019 oli 1 faasilisi arvesteid paigaldatud pea 400000 tükki.

Loogiline, sest enamus kortereid on 1 faasi peal, sest 5 valgustit (5 x 5W), 1 telekas (120W) ja elektripliiti/kohvikannu (a2000W) ei saa mitte mingi nipiga võrdselt faaside vahel jagada.
1 faasilist liitumist eramule ei saa standarlahendusena enam mõnikümmend aastat, isegi kui soovida 1F 16A tarbimist.
(Mingil ajal anti kaugematele metsataludele 1F 10A läbi trahvode ja 1kV liini aga sellest eksperimendist pole enam ammu midagi kuulda.)

(Näiteks Tais on normaalse väikse linnaeramu peakaitse 1F ca 60A ja maja peale hargnevad koormused 32A kaitsmetega.)

Tulises vaidluses elektri võrgujuhtimisest on akf-del jäänud kahe silma vahele uudised investeeringutest meie energeetika süsteemi;
https://www.err.ee/1608691747/eesti-ene ... paikesesse

Eesti Energia investeerib viie aasta jooksul 2,5 miljardit eurot, millest 1,5 miljardit läheb tuule- ja päikeseparkide ehitamisse ning ülejäänu elektrivõrgu töökindlamaks muutmisesse ning Ida-Virumaa tööstusesse.

Minu hinnangul läheb see 1,5 miljardi suurune investeering tõesti tuulde ( ja võib-olla ka päikesesse ), sest ühtegi peamist probleemi see ei lahenda! Millest üks on; elektrtihinna kõikumine kosmosesse ja maa alla. Mis tuleneb elektritootmise kõikumisest. Soodsatel hetkedel pole seda kellelegi tarvis ja tuule või päikese vähesusel pole ikka elektrit ning lootus osta seda ümbruskonna samamoodi üles ehitatud elektrisüsteeemidest, pehmelt öelda niru!
Sinna otsa veel võidukas raport;
https://www.err.ee/1608695206/eesti-pla ... velektriga

Valitsus toetas tänasel nõupidamisel majandus- ja taristuministri esitatud eelnõud taastuvelektri ülemineku kiirendamiseks, millega seatakse eesmärgiks, et 2030. aastal toodetakse kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest.

"Praegused kõrged elektrihinnad on selgelt piisavate tootmisvõimsuste puuduse tulemus. Kõrged fossiilkütuste hinnad ning tootmisvõimsuste nappus on pannud kõik tarbijad keerulisse olukorda ning selle probleemiga tuleb jõuliselt tegeleda," rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

"Õnneks on need turusignaalid pannud ka ettevõtjaid taastuvelektri tootmisvõimsuste kasvatamiseks investeerimisotsuseid tegema ning riigina proovime siin igati abiks olla, et need protsessid võimalikult kiiresti ja lihtsasti edeneda saaksid. Siin on ka oluline, et riik annaks investeeringute julgustamiseks ühemõttelise signaali – aastaks 2030 peab kogu meie poolt tarbitav elekter olema roheelekter," lisas minister.

Selline jama saab tähendada ainult seda, et aastaks 2030 põlevkivi jaamad kinni ( või siis vastupidi remondime vanu põlevkivi energiablokke palehigis tagamaks voolu olemasolu igal ajahetkel) ning olukord läheb ainult hullemaks.

Varasemast jutust on meelde jäänud, et taastuvatest kavatsetakse toota samapalju, kui on Eesti tarbimine. See ei tähenda automaatselt, et millestki muust üldse ei toodeta. Nagu päikeseelektri väiketootja täna - toodab summaarselt samapalju kui tarbib, aga suvel jääb üle ja talvel kasutab põlevkivielektrit.

Akf peeter juba viitas;

Mitte keegi ei taha rääkidagi, kes on need Nord Pooli optsioonid meie piirkonna tootmisvõimekustele selle talve kõrge hinnaga elektri müümiseks Nasdaq-i börsil kokku ostnud? Kuskil kohmas keegi EE juhtkonnast isegi korra mingis intervjus, et "aga me ei saa seda odavat "riigielektrit" tootagi, sest meil on pikaajalistele klientidele tootmisvõimsused ära planeeritud". See lause kadus ajakirjandusest ruttu, AGA MIDA SEE LAUSE IKKAGI SIIS TÄHENDAB MEILE, EESTI TARBIJATELE? Viimases Vikerraadio saates pühapäeval tõi Anvar Samost välja kaks mõttekäiku, mis vajaksid samuti kaasa- või edasimõtlemist. (annan edasi vabas vormis oma sõnadega)
* kui elektribörsi volatiivsus on võimalik 0-st 4000 euroni (ja nüüd on juba selle hinnapiiri ülemmäära ka veel tõstetud seoses hinnalae saavutamisega), arvutage ise kuidas tahate seda protsentuaalsust, ja selle hinna kujunemise mehanismi ei ole võimalik arusaadavalt ja kellelegi konkreetselt viitavalt suutelised selgitatama, siis ükski finatsist ei ole valmis rahastama investeeringuid sellise oletusliku või bluffitud äriplaani alusel täiendavate energiatootmisvõimekuste rajamiseks. Ehk selleks loodud instrument (börss) on ise nende paljukõlavate uute tootmisvõimekuste turule tuleku blokeerijaks hoopis? Lisan siia enda ääremärkuse , et ilmselgelt ei käi jutt mingist mikroüksusest, vaid ikka sellisest energiatootmisvõimekusest, mis ka reaalselt olukorda mõjutaks.
* ükski endast lugupidav börss ei lase toimuda niivõrd suuri indeksikõikumisi, sest seab sellega ohtu iseenda usaldusväärsuse, stabiilsuse, turvalisuse ja läbipaistvuse. Kui toimuvad anomaalsed ja põhjendamatud sündmused, siis börss sulgub asjaolude selgumiseni. Nord Poolil sellist asja ei ole ja seda juba korduvalt. Ja korduvalt ei suudeta ka selgitada mismoodi või kelle süül need anomaaliad tekkivad. Millist moodi saab selline börss tagada stabiilsust, usaldusväärsust?

soovitan minagi kuulata Vikerraadio 21 augusti saadet Samost ja Aaspõllu.
https://vikerraadio.err.ee/1608678478/s ... a-aaspollu
Samost on juba aastaid vastustanud EL energiapoliitikat ja meie energeetika suundumusi ning paraku põhjusega.
Tema ettepanek elektrtihinna kõikumiste vähendamiseks seal saates oli; Valitsus kohustab riigile kuuluvat EE-d müüma elektrit bõrsi väliselt eesti tarbijatele.
Paar päeva tagasi kuulsin ERR-i läti korrespondendi juttu, kus väideti, et lätlased süüdistasid 4000 euroni Mhw-i küündinud elektrihinnas eestlasi, kes hakkasid suvel oma põlevkiviblokke remontima ilma lätlasetega nõu pidamata. Lätlased omakorda tänaste gaasihindade juures omi gaasijaamu ju tööle panna ei tahtnud. Ausalt õeldes Balti elektrituru olukorda silmas pidades peaksid nende kolme riigi valitsused omavahel olukorda arutama ja otsima võimalusi tulevikuks kus iga riik oleks oma elektri tarbimist ise katma!

Jaanus2 kirjutas: ↑26 Aug, 2022 8:02 Varasemast jutust on meelde jäänud, et taastuvatest kavatsetakse toota samapalju, kui on Eesti tarbimine. See ei tähenda automaatselt, et millestki muust üldse ei toodeta. Nagu päikeseelektri väiketootja täna - toodab summaarselt samapalju kui tarbib, aga suvel jääb üle ja talvel kasutab põlevkivielektrit.

Need põlevkiviblokid ei pea igavesti vastu, aga millegi pärast ei kuule juttu uute ehitamisest või siis tuumajaama (jaamade ) ehitamisest, mis meie energeetika probleemid lähendaks või vähemalt leevendaks kui elektribörsi jama samamoodi jätkub!

Küll turg reguleerib!

Selleks, et Eesti saaks taastuvast ära elada, peab seda taastuvat olema installitud nii 10x meie tarbimisvõimsuse jagu, et kui tuul eriti ei puhu ja taevas pilves siis ka jätkuks.

Eesti energeetikavõhikutest poliitikute arvates "lahendab" siis (kui taastuv ei tööta) olukorra börsilt elektri ostmine. Paraku on taolised taastuvelektri seisakud enamasti vähemalt regionaalsed ja samal hetkel on tuulevaikus ka mujal - ja see tõstab hinna kosmosesse.

See praegu ju toimubki - taastuv ei tööta eri põhjustel.

Kogu selle börsisüsteemi häda on selles, et riigid üritavad üksteisele vaikselt taskusse pissida ja installida endale võimalikult vähe võimsusi (küll teised istallivad). Tulemuseks on totaalne elektri puudujääk ja taevas hinnad.

Madis Reivik kirjutas: ↑25 Juul, 2022 13:06 Natuke kodust ja maalähedast statistikat.

Aasta 2020 juuni. Tarbimine 2700kWh ja hind (öö+päev / kogumaksumus) 4 senti
Aasta 2021 juuni. Tarbimine 2300kWh ja hind 7.5 senti
Aasta 2022 juuni Tarbimine 1660kWh ja hind 17.8 senti. Juunikuus !!!

Ehk siis igal aastal elekter ca 2x kallimaks läinud.

Eelduseks vist see et eestlasel lõputu kannatlikkus ja lõputu rahakott.

Talvel saab olema huvitav.

Kuna Augustikuu hakkab lõppema, siis teen viimaste aastate Augustikuu elektri ühikuhinna hinnastatistika, mis on arvestatud minu arvel olevate, võrguettevõtja poolt esitatud numbrite alusel.
(See on puhas elektri kWh hind, ilma võrgutasuta.)
08.2020 - 4,3 senti/kWh
08.2021 - 11 senti/kWh
08.2022 - 45 senti/kWh. (Iseteeninduses näitab pidevalt jooksvat tarbimise arvet.)

Kuna minu sisseostetava energia tarve suvekuudel on 100-150kWh, siis on mõningane erinevus "suurtetarbijatega" aga näha on tõus kahe aastaga 10 korda.

Uudist, et Kanada 2025 tuuleparkidega vesinikku tooma ja Saksamaale müüma hakkab ,pole siin märganud.
https://merendus.postimees.ee/7590593/k ... eid-saatma
Aga miks meie oma meretuuleparkidega nii teha ei saa?
Kõik see ei välista kuidagi ka tuumaaruteludega edasi liikumist. Põlevkivielektril ma küll mingit pikemat tulevikku ei näe.

OLAVI kirjutas: ↑26 Aug, 2022 0:35

kraal kirjutas: ↑25 Aug, 2022 19:38 ... Muideks peale KLG 17 programmi aastal 2019 oli 1 faasilisi arvesteid paigaldatud pea 400000 tükki.

Loogiline, sest enamus kortereid on 1 faasi peal, sest 5 valgustit (5 x 5W), 1 telekas (120W) ja elektripliiti/kohvikannu (a2000W) ei saa mitte mingi nipiga võrdselt faaside vahel jagada.
1 faasilist liitumist eramule ei saa standarlahendusena enam mõnikümmend aastat, isegi kui soovida 1F 16A tarbimist.
(Mingil ajal anti kaugematele metsataludele 1F 10A läbi trahvode ja 1kV liini aga sellest eksperimendist pole enam ammu midagi kuulda.)

(Näiteks Tais on normaalse väikse linnaeramu peakaitse 1F ca 60A ja maja peale hargnevad koormused 32A kaitsmetega.)

Tüüpiline lahendus viiekordsete kivilinnade puhul on 4-6 sektsiooniste korral majasisend 180-250A. See jagatakse sektsioonide kaupa ära igasse sektsiooni kõik kolm faasi, eraldi lahutatavatena 63A. Nii, et keldrist tuleb iga soon eraldi üles ja algab vajadusel faaside ühtlustamine korterite suurusest sõltuvalt. N. faas A läheb 1. korrusel paremale korterisse, 2. korrusel keskele, 3. korrusel vasakule jne. Igasse korterisse läheb üks faas, ees istub peakaitse, el. pliidi korral 32A, gaasipliidi korral 25A. Arvesti on ühefaasine ja peale arvestit toimub tavaliselt (nn aegade algusest) jaotus 3 "rubilniku" vahel. Igaüks saab siit ülekatet ise arvestada. Ainuüksi Tartu Annelinnas istub ca 8-10 000 sellise lahenduse peale paigaldatud 1F kaugloetavat arvestit. Igas 4-6 sektsiooniga viiekordses 60-90 tk ja üheksakordses vastavalt mitte 15, vaid 36 sektsiooni peale. Eespool Olavi juba kirjeldas "korteriinimese" tüüpilist tarbimismustrit. Nüüd saab igaüks ise järeldusi teha, milline tulemus oleks sellest piirkonnast Trummi-meetodil ühe faasi lahutamisega tarbimise optimeerimine. See on SUUR LOTERII, ehk nagu ütles juba Agu Sihvka: "Kes tõmbab tiku väävlita, võib minna kohe magama!" . Nüüd juurde: kütte tsirgupumbad on keldrites suuremad ja 3F, tarbevee tsirgud on erinevad- samade parameetritega nii 1F, kui 3F. Hea joppamise 66/33-le suhtega jääb kuum tarbevesi ehk alles, aga küttega on kööga. Täpselt sama tõenäosusega kaob ka side. Sest süsteem tervikuna ei ole üleseehitatud ühest faasist loobumise arvestusega ja selliselt linnaosi (kriisiennetusmeetmena) ümber kohendades selguks, et selle faasi koormus oleks ka piirkonnana tervikuna suht olematu, sest kõik oleks mujale kolinud. Eraldi teema oleks siis veel see, et võrguhaldur peab selle kriisihaldusmeetme korral omakorda jagama, et piirkonna alajaama faaside vaheline koormus oleks balansis. See läheks järjest jaburamaks: siin majadegrupis on määratud kaduma faasA, seal faasB ja vat seal faasC. Jne. Siia ääremärkuseks, et selle 180-250A väljavõtetega kaablilahenduse peal istub minu vaadeldaval näitel 3-5 maja. Nii nagu võrguhaldur sellise prioriteedi määraks, nii algaks paneelikates vilgas toimetamine selle faasi pealt minema kolimiseks, kellel aga vähegi võimalust on. Kogu oma senise kogemuse juures olen ma Tartu Annelinna paneelikas näinud ainult ÜHTE korterit, millesse läks koridorikilbist sisse kõik kolm faasi ja ka EE plommitud arvesti asus korteris sees. Küsisin: "Mis asi see on?". Vastuseks sain: "See on KÜ esimehe korter!". On siis on! Ei hakanud uurima, mida teeb KÜ esimees omas 3-toalises paneelika korteris 3F-ga. Aga vb ongi mees juba ammu arvestanud just selliste tulevikus toimuda võivate faasioptimeerimistega? Eraldi teema on nende ca 10 tuhande Annelinna 1Farvestitega suhtlemine, peale minu on kah juba öeldud, et sellega on suuri probleeme. Ja siis sealt edasi on teema sellest saadav tulem. Ehk siis võib juba heaga need 400 000 1F arvestit sellisest optimeerimisest välja arvata. Nii ühe, kui teise variandi korral. Ilgelt kihvt oleks, kui järsku muutuks avalikuks mingine plaan ja nimekiri millise algoritmi alusel kolmandik kortereid esmajärjekorras välja lülitatakse, see peaks ju olemas olema siis kriisiplaanides? Ok, see viimane lause on paras plära, aga kaasa mõtlemiseks ainest pakkuv. Milline on kriisiplaan?

Eeraldi teema on veel see, et pläralõuana puusalt lastes saab lajatada, et 4000 pole elektrihinnana Eestis mingine probleem, tarbimise vähenemist mõõdeti ca 10% ainult. Üldistatud plärana saab öelda, et ainult iga 10-nda kilovati tarbija leidis, et "kurat 4000 on liiast!" EE ja Nord Pool said teada, et arenguruumi jagub! Järgmise piiri elik 20%-se säästuni jõudmiseks, (mis on ju roheterrode unistus, elektritarbimise vähenemine!) kas piisab 6000-st või on vaja 8000?

teeline35 kirjutas: ↑26 Aug, 2022 7:53 Tulises vaidluses elektri võrgujuhtimisest on akf-del jäänud kahe silma vahele uudised investeeringutest meie energeetika süsteemi;
https://www.err.ee/1608691747/eesti-ene ... paikesesse

Eesti Energia investeerib viie aasta jooksul 2,5 miljardit eurot, millest 1,5 miljardit läheb tuule- ja päikeseparkide ehitamisse ning ülejäänu elektrivõrgu töökindlamaks muutmisesse ning Ida-Virumaa tööstusesse.

Minu hinnangul läheb see 1,5 miljardi suurune investeering tõesti tuulde ( ja võib-olla ka päikesesse ), sest ühtegi peamist probleemi see ei lahenda! ...

Inimesed tavaliselt ei adu, et kuidas nii suured numbrid saavad nende heaolu mõjutada.
2,5 miljardit 5 aasta jooksul tähendab, et iga elaniku kohta teeb see ca 500eur aastas ja 4 liikmelise pere kohta tuleb ca 2000eur aastas, mille maksab kinni lõpptarbija võrgutasu maksmisega (võrgutasu kinnitatakse meil kulupõhiselt, see tähendab et olenemata kulutuse suurusest maksab selle kinni lõpptarbija).
See summa hakkab sisalduma ka teenustes ja kaupades, nii singis, leivas, piimas, pesupesemises, jne.

See on investeering, mis tehakse viie aasta jooksul, mitte viieks aastaks. Ehk siis ei võeta klientide rahakotist viie aastaga tagasi.

Norra kaalub elektri ekspordi piiramist. See on murelikuks teinud Soome, Rootsi ja Taani võrguettevõtted. Nende hinnangul eeldaks elektrivarustuskindlus Põhjamaade koostööd, eriti praegu.

https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/1d4f ... 5f1c876e35