www.militaar.net

KK sai pähe ikka seepärast, et natuke enne valimisi, peaministrikohal püsimise nimel, läks ta kaasa Isamaa ja sotside väljapressimisega lastetoetuste tõstmiseks, teades juba ette, et raha selleks pole ja peale valimisi läheb see kohe kärpimisele.

Kui ERR saates küsiti, et miks te siis kohe valijale rahalises seisust ei rääkinud, oli vastus külma ja küüniline "siis poleks meie poolt hääletatud".
Olleks 20a RE valija olnud, siis pani juhtunu mind küll sülitama, kas ta peab mind idioodiks või?

Loomulikult, taoline "tussovka" ümber lastetoetuste vaid suurendab ebakindlust ja tekitab vaimseid tõrkeid laste saamisel. Kui sa ei tea, mis homme juhtub.

Ei, see oli mõeldud kõigile pereisadele, kelle arvates on riigi kohustus nende lapsi ülal pidada.

Siis kirjutasid valesse foorumisse, sest siin pole ju selliseid arvamusi olnud. Lihtsalt valelik poliitika ajab sülitama ja ajas ka Reformierakonnast välja astuma. See toetuste asi oleks olnud veel kuidagi talutav, kui poleks olnud Puuri ja Soomere materdamist (demograafiat korvame immigratsiooniga, keegi sündivuse teemat ei uuri, eriti mehed), see andis kokku tegeliku pildi, milline on meie demograafia väljavaade praeguse valitsuse jätkamisel.

Mina kaotaks hea meelega need solidaarsed pensionid ja tehku nii, et laste sotsiaalmaksust laekub kindel protsent otse vanematele ning kogu moos. Laste kasvatamisega saan suurepäraselt hakkama ilma riigi toeta, aga riik ärgu tulgu valelikult meelitama ja lubama ning siis oma lubadust murdma. See kehtib ükskõik milliste suhete puhul, selleks ei pea küll mingi nõrk mees olema kui lubaduste murdmine ja valetamine ei meeldi

Ilmselt haakub teemaga , lõik haridusministriga tehtud intervjuust : " Muutus toob kaasa ka selle, et omavalitsus võib 30 või 20 õpilasega gümnaasiumiosa pidada ja õpetajaid sinna palgata, aga riik raha nende
õppekohtade eest ei maksa, kui seal ümberkaudses piirkonnas on
olemas riigikool, mis annab keskharidust, lisas minister.

"Kui gümnaasium on 30–40 kilomeetri raadiuses inimese kodust, siis inimesed ei koli sellest piirkonnast ära ja praeguse plaani kohaselt gümnaasium peab olema 30–40 kilomeetri raadiuses kättesaadav," sõnas Kallas. "

Haridus maapiirkondades on kaunis küsitav

Maakonna keskusesse polegi ju üle 30-40 km? Sorry, valla, aga vallakeskused on ka linnades. Pooled lapsed lähevad juba peale põhikooli kuhugi kutsekasse. Saavad hakkama? Aga need kes jäävad gümnaasiumisse ei saa bussiga sõita 15 - 30 minutit et kooli jõuda?

Poole tunniga 40 kilomeetri kaugusele kooli , bussiga , ulme , täielik ulme .

Pooled lapsed lähevad juba peale põhikooli kuhugi kutsekasse. Saavad hakkama? Aga need kes jäävad gümnaasiumisse ei saa bussiga sõita 15 - 30 minutit et kooli jõuda?

Kõikidel kutsekatel mida mina tean, on ühiselamud ning 40 km kaugusel elavad õpilased ööbivad reeglina seal. Maakonnas, kus mina elan, gümnaasiumidel pole ühikaid.

Smith kirjutas: ↑30 Juul, 2024 19:11Mina kaotaks hea meelega need solidaarsed pensionid ja tehku nii, et laste sotsiaalmaksust laekub kindel protsent otse vanematele ning kogu moos.

Tänapäeva Euroopas on siiski kombeks, et töötutel & töövõimetutel päris nälga surra ei lasta, olgu neil siis lapsi või ärgu olgu.

Teiseks, pensionite kaotamine võib motiveerida ka mitte lapsi tegema, vaid sääste koguma. Kui oletada, et 4-liikmeline perekond elab ära 2840 euroga (ilma eluasemekuludeta: https://www.numbeo.com/cost-of-living/c ... ry=Estonia - ärme hakka selle arvu üle vaidlema, meie näiteks elame oluliselt vähemaga), siis võiks arvata, et ilma lasteta suudaks iga paar 1500 eurot kuus säästa. See teeb 750 inimese kohta kuus, mis teeb 9000 aastas, mis 40 aasta kohta teeb 360 000. Kui raha on paigutatud viisil, mis kompenseerib inflatsiooni (tüüpiliselt muidugi tootlus ületab inflatsiooni), siis võiks seda süües elustandardit oluliselt langetamata surmani elada.

Vastus, kumba varianti eelistada vanaduses nälga suremise vältimiseks, kas laste saamist või säästmist, oleneb kultuurikontekstist. Ma kaldun arvama, et märkimisväärne osa kohalikke valiks säästmise.

Tänapäeva Euroopas on siiski kombeks, et töötutel & töövõimetutel päris nälga surra ei lasta, olgu neil siis lapsi või ärgu olgu.

Laste arvust sõltumatud sotsiaalinstrumendid (nt pension) toovad kõrvalkahjuna kaasa ka mugavuslastetuse. Kahjuks.

Nagu selgitasin, võib sama efekt olla ka selliste instrumentide puudumisel. Üldiselt, maailmas on elu viimase 100-150 aasta jooksul märkimisväärselt edasi läinud. Laiadele hulkadele on tekkinud võimalus säästa ning investeerida ja just see on kujunenud konkurendiks laste saamisele tuleviku kindlustamise vahendina.

parkija kirjutas: ↑30 Juul, 2024 21:13 Ilmselt haakub teemaga , lõik haridusministriga tehtud intervjuust : " Muutus toob kaasa ka selle, et omavalitsus võib 30 või 20 õpilasega gümnaasiumiosa pidada ja õpetajaid sinna palgata, aga riik raha nende
õppekohtade eest ei maksa, kui seal ümberkaudses piirkonnas on
olemas riigikool, mis annab keskharidust, lisas minister.
"Kui gümnaasium on 30–40 kilomeetri raadiuses inimese kodust, siis inimesed ei koli sellest piirkonnast ära ja praeguse plaani kohaselt gümnaasium peab olema 30–40 kilomeetri raadiuses kättesaadav," sõnas Kallas. "
Haridus maapiirkondades on kaunis küsitav

See 20 õpilastega "gümnaasiumite" teema on üks näide sellest, kuidas ühiskond pole piisavalt küps, neelamas alla ebameeldivusi ja poliitikud, kartes populaarsuse kadu, pole julgenud otsustada. See probleem, et äärealadel hoiavad KOV-id püsti mingeid "gümnaasiume", mille tase jääb linnakanalisatsioonile alla, pole ju täna tekkinud, vaid on vindunud pikalt, koos sündivuse allakäigu ja tõmbekeskustesse kolimisega. Ehe näide (küll mitte gümna) on see legendaarne Mõisaküla kool.

Meie koolis (maakondlik juhtiv keskkoool) oli internaat. Ehk ühikas. Küll mitte väga suur, aga ka minu klassis käis üks poiss, kes keska lõpuni seal elas, kuigi tema kodu oli umbes 15 km kaugusel. Lihtsalt käimine oli liiga tülikas ja aeganõudev. Täna on ta kaadrikaitseväelane.

Ehk siis meil tuleb ühiskonnana kasvada meeter pikemaks ja mõista ka ebameeldivaid otsuseid, sest kui raha pole, siis hüvesid ei saa. Meil aga valitseb tänaseni selline tõusiklik arusaam, et MINA olen siia kolinud ja MINA pean saama. Ei pea. Ja oma elukoha valiku ebaõigeid otsuseid tark inimene telekaamera ees ei peaks kõigiga jagama. See, et meil toimub maakohtade tühjenemine ja inimeste kolimine tõmbekeskustesse, ei tohiks ju mingi üllatus olla - aga elu näitab, et meie tõusikukultuuris on tõsine üllatus, et maandumisraja juures olevast majast kipuvad lennukid üle lendama või KV polügooni ligidal kostab pauke

Heakene küll, aga riik peaks siiski olema mõnevõrra huvitatud, et külad ka asustatuks jääksid. See huvi peaks väljenduma muuhulgas õpilaskodude ehituses & taskukohases hinnas.

Smith: Mina kaotaks hea meelega need solidaarsed pensionid ja tehku nii, et laste sotsiaalmaksust laekub kindel protsent otse vanematele ning kogu moos.

Isiklikult pooldaks valimissüsteemi, kus arvestatakse ka laste arvu, s.t lapsevanem/eestkostja omab nii mitut häält kui on leibkonnas kasvavaid lapsi.

See on päris jube mõte. Aga miks, see mõtle ise välja .

Ma arvan, et see aeg, kus lasterikkad pered olid a-sotsiaalsete elulaadidega, on läbi või läbi saamas.
Pole mõtet sildistada, eriti veel mingite kulunud stereotüüpide järgi.

HeiniR kirjutas: ↑31 Juul, 2024 10:48 Ma arvan, et see aeg, kus lasterikkad pered olid a-sotsiaalsete elulaadidega, on läbi või läbi saamas.
Pole mõtet sildistada, eriti veel mingite kulunud stereotüüpide järgi.

Kui palju meil see moslemite kogukond viimaste aastate jooksul suurenenud on?

Kujuta ette kui nad teevad kodakondsuseksami ja siis oma lasterikaste peredega saavad selle portsu hääli.