www.militaar.net

Kilo Tango kirjutas: ↑31 Aug, 2022 9:42

Benjy kirjutas: ↑31 Aug, 2022 9:20 Kas on nii lihtne? Iga täitmise ja tühjendamise tsükkel tekitab seinakattes erisuunalisi pingeid. Kehvasti tehtud või ebapiisava tugevusega materjalidest katte lõhub selline tsükeldamine kindlasti ära.

Arvad, et asjaga seotud ehitusinseneride jaoks on see uudis?

Korralikult hüdroisoleeritud mahutid kahekordistavad selle ehituse maksumuse, oleks ehk õiglane spekulatsioon.
Seega on suur motiiv ajada eufemisme "kvaliteetsest kivimist" või teemat üldse vältida.
Vaatame, kas projekti arendaja võtab ka selle teemaks või eelistab edasi teemat vältida.

Hüdroisoleerimine on "delo tehniki", aga poole huvitavam on, et selle jaama, mis elektritootmise kõikumise probleemi lahendab, võimsus on 500 MW ja sellel võimsusel suudab see töötada 12 tundi, kuni mahutid täis saavad. Eeldusel, et need tühjad on, kui elekter kalliks läheb ja/või tuul kaob.
Ja 650 milli euri läheb maksma. Tõenäoliselt rohkem. Ma eelistaks selle raha eest uut 300 MW põlevkiviplokki.

See ei ole lahendus KÕIKIDELE probleemidele aga väga paljud neist lahendab ära küll.

Kasvõi selle, et põlevkivijaama loomulikku ajakonstanti "siluda". Ja sellega vältida kiirete gaasijaamade kasutamist.

Suur küsimus on selles - turumajandus ja energeetika ei tundu kokku sobivat. Kuna turumajandust taganttõukav kasum ja Nordpool, mille abil seda kasumit teenitakse, soodustab energiadefitsiiti et mitte öelda katastroofi.

Mina pooldan seda pumplat kahe käega. Kui kunagi Paldiskisse tuumajaam teha, siis need kaks sobivad kokku nagu karu ja kalamari.

Madis Reivik kirjutas: ↑01 Sept, 2022 8:13 ...

Suur küsimus on selles - turumajandus ja energeetika ei tundu kokku sobivat. Kuna turumajandust taganttõukav kasum ja Nordpool, mille abil seda kasumit teenitakse, soodustab energiadefitsiiti et mitte öelda katastroofi.
...

See väide vajab tõestamist. Minu teada ei ole mitte kunagi ehitatud Eestisse nii palju uusi võimsusi ja varundusseadmeid kui praegu. Tõsi, tegu on juhitamatute võimsustega, mida akudega lühiajaline varundamine osaliselt silub, kuid selles valguses ei pea see väide paika. Eesti omatarve on meil kenasti kaetud ja sellega probleeme ei ole. Kui Nordpooli ei oleks, siis istuksid lätlased ja leedukad pimedas.

Madis Reivik kirjutas: ↑01 Sept, 2022 8:13 See ei ole lahendus KÕIKIDELE probleemidele aga väga paljud neist lahendab ära küll.
Kasvõi selle, et põlevkivijaama loomulikku ajakonstanti "siluda". Ja sellega vältida kiirete gaasijaamade kasutamist.
Suur küsimus on selles - turumajandus ja energeetika ei tundu kokku sobivat. Kuna turumajandust taganttõukav kasum ja Nordpool, mille abil seda kasumit teenitakse, soodustab energiadefitsiiti et mitte öelda katastroofi.
Mina pooldan seda pumplat kahe käega. Kui kunagi Paldiskisse tuumajaam teha, siis need kaks sobivad kokku nagu karu ja kalamari.

Energiabörsi süsteem ja selle poolt pealesunnitud lühiajaline efektiivsus arendab naabritele taskusse urineerimise võimekust.
Kui alternatiivenergeetika ajas hindu alla (ja CO2 spekuleerimine fossiilse hindu üles), siis rajasid kõik energeetikat, mis on lühiajaliselt tõhus, fossiiljaamad ja vanad tuumajaamad jäeti sinnapaika. Tulemuseks tekkis sama börsi tõttu tootmisvõimsuste pikaajaline puudujääk. Igaüks arendas seda, mis oli kasumlik ja lootis, et ostame börsilt ülejäänu (kui tuul ei puhu).

Parim näide siin on Leedu. Leedu suutis uppi ajada nii Balti tuumajaama kui Poola-Leedu tuumajaama idee. Täna on Leedust saanud Balti regioonis peamine ballast, mis tirib hindasid üles.

Praegu on jooksnud kokku 2-3 halba asjaolu ja kogu süsteem ähvardab upakile minna. Juba see meie "universaalteenus" on selle ilmekas näide. Kõik hakkavad looma omi süsteeme, mis ei sõltuks hinnarallist.

Praegu on kogu energiaturg täis riike, kes loodavad osta "kuskilt", sest omal võimsust napib. Tulemuseks on taeva kerkiv hind, ka seal, kus on võimsusi targu alles hoitud (nt Eestis).

wolfgang kirjutas: ↑31 Aug, 2022 10:35 Hüdroisoleerimine on "delo tehniki", aga poole huvitavam on, et selle jaama, mis elektritootmise kõikumise probleemi lahendab, võimsus on 500 MW ja sellel võimsusel suudab see töötada 12 tundi, kuni mahutid täis saavad. Eeldusel, et need tühjad on, kui elekter kalliks läheb ja/või tuul kaob.
Ja 650 milli euri läheb maksma. Tõenäoliselt rohkem. Ma eelistaks selle raha eest uut 300 MW põlevkiviplokki.

Põlevkiviploki risk on selles, et kui jõuluks tõstab Kreml valge lipu, lõpetab sõja, Lääs kaotab sanktsioonid ja seepeale kukub elektr hind kivina. Ja siis uputab "börs" ka sinu põlevkivibloki, sest rohelised asuvad kohe kvootide hinda taevasse ajama.

Kilo Tango,

kuidas sinu väide sobib kokku asjaoluga et 10 aastat pole uusi tuuleparke tehtud ?

Päikesepaneelid katustel ei ole minu hinnangul energeetika, talvel pole neist mingit kasu...

Madis Reivik kirjutas: ↑01 Sept, 2022 10:13 Kilo Tango,

kuidas sinu väide sobib kokku asjaoluga et 10 aastat pole uusi tuuleparke tehtud ?

Päikesepaneelid katustel ei ole minu hinnangul energeetika, talvel pole neist mingit kasu...

Talvel pole päikesepaneelidest jah suuremat kasu (veebruaris pisut juba on) aga:
Millal on mõistlik (esialgu Soome) tuumajaamu hooldada -suvel.
Millal on suurem tuulevaikus meie piirkonnas-suvel.
Millal kasutatakse kõige rohkem elektrilisi sõiduautosid-suvel.
Seega on mingi määrani päikeseenergia igati asjakohane, hulluks ei maksa sellega muidugi minna.

Kilo Tango kirjutas: ↑01 Sept, 2022 8:38 Kui Nordpooli ei oleks, siis istuksid lätlased ja leedukad pimedas.

No see on nüüd küll väga küsitava väärtusega väide. Pigem ikka välisühendusi ja gaasiterminaali. Aga kuidas või millise hinnaga (ja ma ei pea siin ainult raha silmas) nad hakkama saaksid, vat see on päris ise jutt.

Keegi siin aktiivselt oponeeris, kui ütlesin et gaas läheb 4x kallimaks.
Kurat, tõepoolest ma eksisin. Läheb hoopis 5x kallimaks. Esialgu

https://www.err.ee/1608701110/eesti-gaa ... sult-hinda

Eelmise aasta algusega võrreldes ikka peaaegu 10 korda - 48 senti vs 4,1 euri kuubi eest.

Eestlane on põline rikas, kui enne oli talvel gaasiga küttearve a la 300 euri eks nüüd tuleb siis 1200-3000 euri.

Lased 2 kraadi külmemaks elamise, noh siis saad 1000-2700 hakkama

Kindlasti akende tihendamine on lahenduseks.

https://gaasihind.ee/paketid

Sügan kukalt - mis erinevus on muutuval hinnal ja börsihinnal? Peale kahekordse hinnaerinevuse? Gaasifirmade lehtedel nagu börsihinnaga pakette ei näegi, ainult muutuv ja fikseeritud hinnaga paketid.

EG-le 12 punkti gaasihinna ajastamise eest* - samal ajal kukub gaasi hind suurel turul kolinal - nädalaga on ära antud pea kolmandik.
Siinsamas teemas viitasin 23.augustil LHV foorumis olevatele postitustele, milles seati kahtluse alla gaasihinna püsimine sellistel tasemetel. Tänaseks olemegi juba madalamal tasemel. Ei uskunud, et pööre nii kiirelt tuleb. Kui nüüd sakslased lõpuks ometi tunnistaksid tuumajaamad kosheriks, saaks sellele teemale lõplikult joone alla tõmmata.
* - pisike kurat minus ütleb, et kirvest löödi mõnuga, sest "riik niikuinii kompenseerib".

Ma ei tea, igal juhul maailmaturul ei ole langust ette näha veel:
https://tradingeconomics.com/commodity/natural-gas
Kuigi jah, Euroopas on hind korraks tõusnud väga kõrgele:
https://tradingeconomics.com/commodity/eu-natural-gas
Siis pikemas perspektiivis ei usu, et hinnad hakkavad allapoole liikuma.