www.militaar.net

Rahvajuttude kangelane Tartu Aadu tapnud niipalju türklasi, et keiser isiklikult tulnud lahinguväljale ja öelnud: "Jäta Aadu, jõledaks läheb!"...aga kui tõsiselt, siis järsku kindral von Krüdner?

Kindral ei olnud. Mõtlen meest kes üldse osales kolmes sõjas. Isegi ausammas on temale püstitatud. Ta oli üks esimesi, kes võttis kasutusele teatud tegevuse, mis on tänapäevalgi väga oluline.

Pirogov arstina. Ma korra juba pakkusin, aga siis kustutasin ära, sest hakkasin kahtlema ja Eesti Wiki kontrollimisel hilisemat sõda ei maininud. Küsida ei oska ma midagi.

Ernst von Bergmann - kirurg, aseptika ja kuumsterilisatsiooni kasutuselevõtja. Samuti osales viimases sõjas TÜ arst Karl Dehio.

Õige. Ernst Gustav Benjamin von Bergmann, aseptika rajaja. Sündis Liivimaal Riias. Õppis aastatel 1854–1860 Dorpati Keiserlikus Ülikoolis Ta oli Preisi-Austria (Balkanil, 1866), Saksa-Prantsuse (1870–1871) ja Vene-Türgi sõjas (1877–1878) välikirurg. Alates 1871. aastast kirurgiaprofessor Dorpati Keiserlikus Ülikoolis. 1913. aastal avati Toomemäel temale ausammas. Ernst von Bergmanni järgi on nimetatud: Ernst von Bergmanni haigla Potsdamis, Münchenis asuv Ernst von Bergmanni kasarmu, kus asuvad Bundeswehri Meditsiiniakadeemia ja mitu Bundeswehri meditsiiniinstituuti, Ernst-von-Bergmann-Straße Gardelegenis (Saksi-Anhalt), mis viib Altmarki haiglani, Bergmannstraße Hamburgis - Langenhorn, Von-Bergmann-Straße Wiesbaden-Bierstadtis
akf! Walter2 ole hea esita uus küsimus.

Kellel on palume lahkesti küsida!

Kuulasin salvestatud raadiosaatest ühe endise metsavenna mälestusi ja jutuks tulid metsavendade hüüdnimed. Ta mainis, et nii temal kui tema nooremal vennal olid samuti hüüdnimed, mille all neid teati. Hüüdnimed olid pärit üsna tuntud eesti raamatust ning ka selles raamatus oli tegemist kahe vennaga.
Oskate pakkuda?

Mõhk ja Tölpa

Pihtas-põhjas

Elmar Hanso meenutas, et need olid tema ja ta noorema venna Karl Ottomar Hanso hüüdnimed metsas.

Akf! Madis Reivik saab nüüd küsida või järje vabaks anda.

Karlssoni prototüüp Göring oli oma söömis-joomisharjumuste poolest Hitleri vastand.
Speeri mälestustes oli üks huvitav "toost" mida Göring pomises peale seda kui talle eraldi väga vanast ja väärikast pudelist konjakit kallati ja mis kõls Speeri kui "kombeka inimese" jaoks äärmiselt jaburalt.

Ei ole sõjaga seotud, pigem egomaniakaalsusega

Dieser ist nur für mich reserviert- See on reserveeritud ainult mulle
Gegen Ende des Krieges hatte Göring, eine seltene Ausnahme, meinen Freund Breker und mich zum Mittagessen nach Karinhall eingeladen. Das Essen war nicht zu opulent: es befremdete mich nur, dass wir zum Abschluss des Mahls einen normalen Cognac eingeschenkt erhielten, während Görings Diener ihm mit eine gewissen Feierlichkeit aus einer verstaubten alten Flasche eingoss: «Dieser ist nur für mich reserviert», meinte er ungeniert zu seinen Gästen und verbreitete sich darüber, in welchem französischen Schloss dieser seltene Fund beschlagnahmt worden war. Anschliessend zeigte er uns in aufgeräumter Laune die Schätze, die er im Keller Karinhalls geborgen hatte. Unter ihnen befanden sich wertvollste Antiken des Museums von Neapel, die vor der Räumung Ende 1943 mitgenommen worden waren. Mit dem gleichen Besitzerstolz liess er gleichzeitig die Schränke öffnen, um uns einen Blick auf seinen Hort an französischen Seifen und Parfums werfen zu lassen, der für Jahre ausreichen musste. Zum Abschluss dieser Schaustellung liess er seine Sammlung von Diamanten und Edelsteinen kommen, die offenbar viele hunderttausend Mark wert war. lk.193

Täpselt nii Järg sinul !

1961. aastal oli üks noormees heisanud Viljandi Pauluse kiriku torni sini-must-valge lipu. Heiskaja saadi kätte ja mõisteti 3 aastat. Kuid aastaid hiljem esitati samale mehele tõenäoliselt kaks süüdistust sini-must-valge lipu heiskamises ja ebaseaduslik relva hoidmine. Kuna aga vettpidavat tõendit ei olnud, siis mõisteti mees süüdi relvade ja laskemoona ebaseaduslikus hoidmises.
Lipp oli heisatud väga käidavas kohas ja oli rahvale näha hommikul alates umbes kella 7.45. kuni 9.
Kas tead kus kohas heisati teine sini-must-valge lipp, ehk ka aasta ja mehe nimi, keda süüdistati ja mõisteti süüdi teise paragrahvi alusel.

See olla olnud Tartus, Vanemuise suure maja katusel. Aasta oli 1977.
Sellest loost on kirjutanud Mart Niklus, tegelase nimi oli Aare Prints.

Õige. https://www.ohtuleht.ee/466120/kahtlusa ... -oli-suur-
Viljandi Pauluse kiriku torni heisatud lipu kohta olen kuulnud lugu, et keegi korstnapühkija oli olnud siis just 15 päevaks istuma pandud ja kuna lippu alla ei saadud, tehtud korstnapühkijale ettepanek, lipp alla tuua ja päevad kustutatakse.
1977 elasin Tartus ja siis liikus jutt ringi, et lipu panija on kinni võetud.
akf! Marvin, saad esitada uue küsimuse.