Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[sammal.habe]

nad on mitmekeelset ajakirja ju ennegi välja andnud.
see ei sega. pigem kohati nõretav kroonuoptimism ja ilmselgelt otsitud epiteedid mõne kohaliku autori kirjatükkides.
rohkem asjalikkust, vähem trummipõrinat.

[Some]

Miski vene keelt oskav briti vloger käis eile Kirde-Eestis - Jõhvi, Sillamäe, Narva ja Viivikonna. Rääkis kohalikega minevikust ja olevikust ja vaatas nurgatagustesse. https://youtu.be/1ltZR9IWXaE

[Runkel]

Ilmselt said aastavahetuse e. 2021 numbri (ei teagi kuidas seda kutsutakse). Jaanuarikuu number 1/2021 on küll ainult eestikeelne.

2/2021 nummer eestikeelne, võtan sõnad tagasi ja kiidan KK! tegijaid. (mõned võõrkeelsed erinumbrid või võõrkeelne sisukokkuvõte on kahtlemata OK)

[ugandiklubi]

Nagu ilm soemaks laks ,tahistasid kohalikud Narva koerakoonlased ,14 veebruari Merikula desandi toimumist . Viiteid uritusest leiab igauks ida viru venekeelsetelt lehtedelt . Huvitav on see ,et lasstakse rahu meeli korralda meil sellist ajama .

[gorilla]

Sõitsin sealt just (14.02.21) läbi, täiesti juhuslikult, naisterahvas küsis- ''mis pulli siin nende nelkidega tehakse?!''

Mul esimese hooga ei rubilnik ei töötnud mida seal tehakse.


Eesti Vabariik 2021.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Koomika, rsk - ei muud
Ja ilmne pohhuism KaPo poolt muidugi ka..


Lisaks sellele:

ARVAMUS14.02.2021, 20:00

Andrei Kuzitškin Oudekki Loonele: ka te olete Eesti riigikogu saadik või Putini advokaat?

Õpetaja ja publitsist Andrei Kuzitškini avalik kiri riigikogu liikmele Oudekki Loonele seoses tema poolt Venemaa-vastaste sanktsioonide hukkamõistmisega.

Andrei Kuzitškin
Vene poliitiline pagulane Eestis


Hiljuti mõistis Oudekki Loone hukka Eesti eelmise valitsuse välisministri Urmas Reinsalu ettepanekud kehtestada Venemaale täiendavad sanktsioonid ja seda seoses Aleksei Navalnõi kohtuprotsessi ning meeleavalduste vägivaldse mahasurumisega Venemaa linnades. Pr Loone on veendunud, et sanktsioonide kehtestamine on viga ja ta kõrvutas Venemaa rahumeelseid proteste „kollaste vestide" korraldatud rüüstamistega Prantsusmaal. Sellega seoses on mul rahvasaadik Loonele mitu küsimust.

Lugupeetud rahvaasemik. Keda te kaitsete? Kas te olete üldse kursis sellega, millised sanktsioonide paketid lääneriigid, sealhulgas EL, USA, Kanada ja Austraalia aastatel 2013-2020 Venemaa juriidiliste isikutele ja kompaniidele kehtestasid? Sanktsioonide sihistatus on selge. Tegemist ei ole Venemaa-vastaste sanktsioonidega, vaid Putini režiimi aparaadi vastu suunatud kitsendavate meetmetega.

Suunatud meetmed

Esiteks, sanktsioonid puudutavad Venemaa kaitsetööstuse ettevõtteid. Nõudes Venemaaga läbirääkimisi ja sanktsioonidest loobumist, propageerite Teie, pr Loone, tegelikult seda, et lääneriigid aitaksid Putinil toota massihävitusrelvi, sealhulgas binaarset keemiarelva „Novitšok".

Teiseks. Sanktsioonide nimekirjadesse lülitatud ca 500 inimest on Venemaa tippametnikud, kellest ühed on seotud advokaat Sergei Magnitski mõrvaga, teised osalesid aga aktiivselt Krimmi annekteerimisel ja 2014. aastal sõja vallandamisel Donbassis. Astudes välja nendele isikutele seatud piirangute kaotamise eest, toetate Teie, pr Loone, tegelikult mõrvareid ja vägistajaid.

Sanktsioonide nimekirjadesse kuuluvad ka Venemaa oligarhid, Putini siseringi kuuluva inimesed, kes rahastavad sõdu, mõrvu ja Lääne demokraatiaid õõnestavaid aktsioone. Nendeks Gennadi Timtšenko (varandus ca 15 miljardit dollarit), Viktor Vekselberg (varandus ca 10 miljardit dollarit), Suleiman Kerimov (varandus ca 10 miljardit dollarit) ja Arkadi Rotenberg, kes oma ca 3 miljardi dollarilise varanduse ilmselt kulutanud kuulsa Gelendžiki palee omandamisele. Ja mis puudutab üleskutset uute üksikisikute vastaste sanktsioonide kehtestamist, siis tehakse ettepanek laiendada Putini režiimi rahastavate oligarhide nimekirja.

Öelge mulle, mis on neil inimestel ühist vene rahvaga? Toetades nende isikute suhtes sanktsioonide tühistamist, toetate teie, pr Loone, tegelikult nende tegevust ülikasumlikul viisil Venemaa toorainest tühjaks pumpamisel.

Te kiidate heaks vene rahva paljakröövimise, röövi, mille toel oligarhid ehitavad Venemaal paleesid, ostavad jahte Monacos ja villasid Itaalias, losse Londonis ning ka erakondi Euroopas. Täna elab Venemaal vaesuses juba 20 miljonit inimest (seda ainult ametlikel andmetel). Ja viletsusse ei tõuganud neid sanktsioonid, vaid riigi ressursside riisumisel rajanev Putini majanduspoliitika (Venemaa oli 2020. aastal korruptsiooni poolest maailma riikide seas 137. kohal).

Vene ametnikud, alustades Putinist, kuulutasid kõvahäälselt, et lääneriikide sanktsioonid ei kahjustanud Venemaa majandust, vaid aitasid üle minna impordi asendamisele ja avada uusi võimalusi. Kas teie, pr Loone, soovite need võimalused ära võtta? Sama kehtib ka Nord Stream 2 gaasijuhtme sanktsioonide kohta. Venemaal majapidamiste gaasiga varustamine küünib ca 70% piirimaile. Uue Euroopasse viiva gaasijuhtme rajamisese sulustamine võimaldab suunata investeeringuid Venemaa elamute gaasiga varustamisse. See on õnnistus, mitte karistus.

Venemaal puudub õigusemõistmine

Ja viimane asi. Teie avaldus Venemaa nn. "õiglusemõistmise" suhtes on lihtsalt šokeeriv. Venemaa kodanikuna, kes on selles riigis elanud 55 aastat, võin deklareerida: Venemaal lõppes õigusemõistmine 2000. aastal. Putini võimule tulles algas selle lammutamine. Täna on kohtusüsteem Kremli käepikendus ja allutatud režiimi rangele kontrollile. Sõltumatuid kohtuid ja kohtunikke pole olemas! Kõik suurt tähelepanu äratanud kohtulahendid sünnivad mitte kohtulikes aruteludes , vaid tšekistide prokuröride kabinettides. Aleksei Navalnõi eelvangistamiseni viinud kohtuprotsess käesoleva aasta jaanuaris viidi demonstratiivselt läbi politseijaoskonnas!

Ja teie poolt pandud võrdsusmärk Venemaa linnade rahumeelsete protestide ja Prantsusmaa toimunud progrommide vahel, see on minu arvates lihtsalt skandaalne. Kuidas võib võrrelda inimesi, kes purustavad kohvikuid ja poode, süütavad autosid ja rüvetavad Triumfikaart, nende poiste ja tüdrukutega, kes läksid 2. veebruaril Moskva ja Peterburi tänavatele, et oma vabadust kaitsta ja Aleksei Navalnõile vabadust nõuda? Või kas te tõesti ei näinud, kuidas kirjude koolikottidega peaaegu veel lapsed skandeerisid: "Me oleme ilma relvadeta!". Skafandrites politseinikud materdasid aga ilma mingi halastuseta kumminuiadega, paiskasid inimesi pikal, piinasid elektrišokiaparaatidega ja jälitasid Moskva tänavail nagu loomakarja? Või kas Te ei näinud, kuidas politseinike kolonn rammis Peterburis üliõpilaste rühma ja paiskas tüdrukud asfaldile?

Kas te ei näinud, kuidas politsei kiskus Kuznetski Mosti juures taksojuhi autost välja ja peksis teda selles eest, et oli signaali andmisega protestijaid toetanud? Kas te nägite midagi võrreldavat Pariisis? Ja kuidas pärast kõike seda, saate te Venemaal toimunud protestid seada ühele pulgale pogrommidega Priisis? Või kiidate te pr. Loone Venemaa politsei ja rahvuskaardi teod heaks? Kui jah, siis mul on Teie pärast häbi ja häbi nende pärast, kes teid Eesti parlamenti valisid. Ma austan Teie poliitilisi veendumusi, kuid kui poliitilised refleksid asendavad terve mõistuse, siis inimene hävib.

[mart2]

Andrei Kuzitškinilt muidugi hea artikkel, kuid kahjuks oudekiloonesid see ei muuda ning ka nende toetajad on kivistunud peadega.
Olen kindel, et kui oudekeste sugulane saaks Venemaal üle küüru, siis ta ilmselt süüdistaks ka oma sugulast, et "Vaata raisk, oli sul vaja sinna minna!".

Teised saavad isegi aru.

[Crispy]

Viimasel ajal olen täheldanud veidrat Ida-Eestist tulevate uudiste vähesust eestikeelses meedias. Hiljuti toimusid seal näiteks kaks veidi "erilisemat" põlengut aga mille kohta pole eestikeelses meedias eriti midagi kirjutatud.
Esimene oli õigeusu kiriku põleng, selle kohta ilmus vist paar päeva hiljem alles artikkel kus muinsuskaitseameti asjapulgad kahjusid kirjeldasid.
Teine oli eilne Vironia kaubanduskeskuse põleng mille kohta pole ei Delfis ega Postimehes midagi mainitud (Põhjarannikus on). Selle kohta kuulsin ise hoopis naiselt kelle töökoha ketil seal keskuses pood on.

Huvitav millest see tingitud on? Samas tempos jätkates muutubki Ida-Virumaa mingiks kaugeks, võõraks ja müstiliseks kohaks mille olemasolu meenub tavaliselt alles valimiste ajal...

[Kriku]

Öelge veel, et eesti poliitikud ei suuda milleski konsensust saavutada

AK ⟩ Andres Kraas: kakskeelne koolisüsteem on Eesti häbilugu.

Tänavu möödub Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest juba 30 aastat. Seda aega on tihti nimetatud ka Eesti edulooks. Nii see kahtlemata ongi, kui haridusvaldkond sellest välja arvata. Eesti vabariigis kasutusel olev ENSV-aegne kakskeelne koolisüsteem on oma põhiolemuselt nõukogude režiimi anakronism, mis on aastakümneid truilt Kremli ideoloogilisi eesmärke teeninud.

Nüüd on okupatsioonist möödas peaaegu kaks inimpõlve, kuid sisuliselt pole midagi muutunud, ehkki Eesti vabariigi põhiseaduse § 6 ütleb selge sõnaga: «Eesti riigikeel on eesti keel» ega lisa sinna juurde mitte mingeid muid võimalusi. Kuniks Eesti vabariigis puudub ühtne riigikeelne koolikorraldus, ei saa ka desovetiseerimisprotsessi edukalt lõppenuks pidada ega põhiseadust täita.

Veel enam, venekeelse koolihariduse massilise toetamise tõttu, nii Mailis Repsi ministriks oleku ajal kui ka enne ja pärast teda, oleme jõudnud olukorda, kus peaaegu kõigi riigiasutuste, suuremate omavalitsuste, teenusepakkujate, kuulutusteportaalide, kaupluste jpt institutsioonide kodulehed on tõlgitud vene keelde. Kaubanduskeskustes, kinodes, rongijaamades jm teavitatakse kliente riigikeele kõrval valju häälega ka vene keeles, kuigi keeleseadus näeb rahvusvahelise suhtluskeelena üheselt ette vaid inglise keelt ja lubab kolmanda keele kasutamist alles pärast seda. Minu venelastest sõbrad nimetavad seda kõike abituse põlistamiseks, mis võtab riigikeele õppimiseks ära igasuguse vajaduse ja motivatsiooni. Lisaks võtab selline masstõlkimine ära ka miljoneid eurosid maksumaksjate raha, mille sihipärasel kasutamisel võinuks juba aastakümneid olla märksa olulisem eesmärk – üleminek ühtsele riigikeelsele haridussüsteemile.

Toompeal esindatud erakondadest on haridusministri portfelli hoidnud kõik peale EKRE, kuid ükski partei pole suutnud eestikeelsele õppele üleminekuks midagi märkimisväärset ära teha. Isamaa ja Reformierakond on sellest küll palju rääkinud, kuid otsustaval hetkel on alati löödud põnnama. Nii ka tänavu, kui Reformierakonnal avanes muutuste tegemiseks ideaalne võimalus. Aga kasulikum oli silmad kinni pigistada ja lasta oma koalitsioonipartneril järjekindlalt kakskeelsuse põlistamisega edasi tegelda. Praegu ongi Keskerakond ainuke, kes nõukaaegsest haridussüsteemist ikka veel kümne küünega kinni hoiab, nii nagu ka Putini võimuparteiga sõlmitud koostööleppest. Ennast rahvuskonservatiivideks nimetav EKRE pole sel teemal oma kindlat seisukohta senini väljendanud, nagu ka sotsiaaldemokraadid ja poliitikasse pürgiv Eesti 200. Küll aga on viimaste liider Kristina Kallas selgesti öelnud, et ta ei poolda mitte mingil juhul vene koolide kaotamist, olin ise selle tunnistajaks ühel debatil Narvas.

Kas eestikeelsele haridussüsteemile ülemineku takistamise taga on venekeelsete valijate häälte püüdmine või vanast harjumusest Moskva ees lömitamine, on raske öelda. Igal juhul lõikab Venemaa Eesti äpardunud keele- ja hariduspoliitika pealt kõvasti kasu, hoides umbkeelseid kaasmaalasi endiselt oma inforuumis, Kremli propaganda pantvangis. Kuigi poliitikud püüavad pead liiva alla peita, on Eesti ühiskond ühtsele haridussüsteemile üleminekuks juba mõnda aega valmis. Sellest on mitmel korral märku andnud nii venelased ise kui ka meie teadlased eesotsas professor Birute Klaas-Langiga, kes esitas selles küsimuses kujunenud olukorda ja oma seisukohti väga argumenteeritult hiljuti Postimehes.

On ilmselge, et kakskeelne koolikorraldus pole jätkusuutlik, eriti väikeriigis. Vene koolide oluliselt madalamat õppekvaliteeti ei näita mitte üksnes PISA testid, vaid ka vähene riigikeele oskus ning kohaliku kultuuri ja ajaloo mittetundmine. Paljud vene koolide vilistlased pole võimelised Eesti ühiskonnas rahuldavalt toime tulema. See on ootuspärane, sest vene koolides napib nii õpilasi kui ka õpetajaid. Viimased on tihtipeale kas liiga eakad või liiga umbkeelsed. Olen haridusfoorumitel kohanud hulgaliselt vene pedagooge, kes ilma sünkroontõlketa ei saa eesti keelest mitte mõhkugi aru. Eriti drastiline on olukord kuue pooltühja vene gümnaasiumiga Narvas ja mujal Ida-Virumaal.

Eesti vabariigis on täiskasvanuks saanud juba terve põlvkond vene noori ja õige pea lisandub ka teine, ning järjest suurem hulk lapsevanemaid paneb oma võsukesed nii eesti lasteaeda kui ka eesti kooli. Olgu Kohtla-Järve riigigümnaasiumi edulugu selle veenev tõestus. Tavaliselt tulevad riigikeelsed muulased oma eluga suurepäraselt toime, umbkeelsed aga mitte, mida näitab ka venekeelsete klientide suurem osakaal sotsiaalmajades, süstlavahetuspunktides, vanglates jm. Umbkeelsus viib umbteele, sestap on praegu viimane aeg ühtsele riigikeelsele haridusesüsteemile üle minna, muidu jääme oma nõukaaegse tagurliku koolikorraldusega Euroopa Liidu punaseks laternaks.

Ühtne riigikeelne haridussüsteem kehtib pea kõigis riikides üle maailma, sh ka Venemaal. Igal pool elab palju eri rahvusest inimesi, kuid üldjuhul õpivad nad kõik koos ühes koolis ja elukohamaa riigikeeles. Teisiti ei tuleks see kõne allagi ei meil ega ka mujal. Eestis elab ligi 200 rahvust ning kõigile nende emakeelse hariduse võimaldamine oleks mõeldamatu. Kui aga valime nende seast välja ainult ühe rahvuse, siis ei oleks see teiste suhtes mitte ainult ebaõiglane, vaid ka diskrimineeriv.

Et ühegi rahvuse õiglustunnet mitte riivata, on alus-, põhi-, ja gümnaasiumihariduse andmine riigikeeles ainus võimalus. Enesestmõistetavalt peab riik kaasa aitama ka teistest rahvustest õpilaste emakeele ja kultuuri omandamise võimaldamisele. Siin tasuks Eestil eeskuju võtta Soomest ja Rootsist, kus vähemusrahvuste täiendõpe on suurepäraselt korraldatud. Riigikeelse haridussüsteemi ülesanne pole mitte vähemusrahvuste ahistamine ega neist sunniviisiliselt eestlaste kasvatamine, vaid võrdsete võimaluste loomine konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks kõigile Eestimaa rahvastele, et nad tunneksid ennast siin täisväärtuslikult ja turvaliselt. Kui aga kellelegi on eesti keel põhimõtteliselt vastuvõetamatu, siis on alati võimalus minna mujale, kus õppetöö toimub mõnes muus keeles. Mulle jääb arusaamatuks, kui needsamad inimesed, kes siin peavad eestikeelsele kooliharidusele üleminekut julmaks diskrimineerimiseks, on mõnda teise välisriiki ümber asudes kohe vaguralt nõus oma uue elukohamaa riigikeelses koolis õppima. Vastasel korral jäädaksegi põrandat ja nõusid pesema.

Ma ei usu, et riigikeelsele haridusele üleminek Eesti ühiskonda enam rohkem lõhestaks. Vastupidi, kui eesti ja vene lapsed ühtses keeleruumis koos üles kasvavad, siis ei pea me lõimumise pärast tulevikus enam nii palju muretsema. Inimesi tuleb julgustada ja neile koolireformi olemus korralikult lahti seletada. Viimase ajaga on Eestis väga palju muutunud ja neid, kes rind kummis kommunismi tondi kaitseks dzotile viskuksid, pole enam kuigi palju järel. Rahulolematuid leidub aga alati ja igal pool ning ükskõik missuguste muudatuste puhul. Enamasti sõltub nende hulk ning innukus poliitikute ja erakondade käitumisest – kas, kes ja kui palju keegi oma elektoraati kõige osavamalt manipuleerida tahab või suudab. Neil puhkudel on enamasti tegemist Pyrrhose võiduga, mis mõjutab ühtviisi nii vene- kui ka eestikeelset valijaskonda, ainult et teineteisele vastupidises suunas. Arenenud ühiskonnas ei voola edukuse veelahe mitte rahvuste vahel, vaid nende vahel, kes riigikeelt oskavad ja taipavad, mis nende ümber ühiskonnas toimub, ning nende vahel, kes mitte millestki aru ei saa.

Eesti keele oskus iseenesest ei garanteeri veel armastust Eesti riigi vastu, Sveta Grigorjeva vihakõne presidendi roosiaias tõestas seda üsna veenvalt, kuid samas loob riigikeele oskamine siiski palju suuremad eeldused Eestist kui riigist lugupidamiseks ja tõstab keele omandanute eneseteadvust ja mainet põhirahvastiku silmis.

Kõigi koolide ja lasteaedade riigikeelele üleviimine nõuab palju tööd, ressursse ja kompetentsi. See kõik on Eesti riigil olemas, peaasi et enam rohkem ei raisataks aega põhjenduste otsimisele, miks ei saa haridusreformi teha, vaid keskendutakse sellele, kuidas saab. Lõppkokkuvõttes ei ole kakskeelne dubleeriv haridussüsteem mitte ainult oht Eesti kestmisele ja edasiarengule, vaid ka selle ülalpidamine on mitu korda kulukam kui ühtse emakeelse koolivõrgu haldamine. Haridusreformi kavad on ammu olemas ja neid on haridusministeeriumile korduvalt tutvustatud. Viimane aeg oleks teadlaste ja spetsialistide nõu kuulda võtta ning tööle hakata: moodustada töögrupid, panna kokku tegevuskavad ja alustada juba sel sügisel uute õpetajate massilist koolitamist. Ajusid meil selleks jätkub, loodame, et ka missiooni ja poliitilist tahet.

Eestikeelsele haridussüsteemile üleminek peab saama riikliku tähtsusega prioriteediks nr 1 ja seda kohe täna. Haridusreformi läbiviimiseks ei tohiks kuluda üle nelja aasta ja see peaks olema lõpule viidud hiljemalt aastaks 2025. Selline ajakava on täiesti piisav, eriti kui arvestada fakti, et meie esivanemad suutsid sada aastat tagasi Vabadussõja ajal Tsaari-Venemaa impeeriumikeskselt haridussüsteemilt eestikeelsele kooliharidusele täielikult üle minna vaid ühe aastaga, 1919. aasta sügiseks. Praegu, mil riik ja ühiskond on mitu korda arenenum, peaks kõik palju sujuvamalt ja kiiremini toimima. Kuid kui me nüüd ka haridusreformi neli korda pikema aja jooksul ikkagi ära teha ei suuda, pööravad esivanemad ennast küll hauas ringi ja tekib küsimus, kas me ikka teame, mida see riiklik iseseisvus täpselt eneses kätkeb.

[krizz]

Nüüd on juba ka hiinlased Kaitseväkke jõudnud. Saab näha, millal eestlased seal vähemusse jäävad. Varem või hiljem juhtub see tänase avatud piiride poliitikaga niikuinii.
https://pildid.mil.ee/upload/2021/02/23 ... e975cf.jpg

[Martin Herem]

Mitte lihtsalt Kaitseväkke, vaid õpib ohvitseriks!
Tema käe all hakkavad "puhtad eestlased" kunagi Eestit kaitsma - urrrrr eksole?

Saab näha, millal eestlased seal vähemusse jäävad

- ma tunnetan sellest kommentaarist ühe eestlase mentaalset distantseerumist ja imestan: miks see kõik talle muret valmistab?

[A4]

Nüüd on juba ka hiinlased Kaitseväkke jõudnud. Saab näha, millal eestlased seal vähemusse jäävad. Varem või hiljem juhtub see tänase avatud piiride poliitikaga niikuinii.
https://pildid.mil.ee/upload/2021/02/23 ... e975cf.jpg

On sul käepärast mingeid rahvastikuprognoose või -projektsioone, mis viitaksid sellele, et eestlastel on risk muutuda vähemuseks oma kodumaal, eriti aga veel Eesti kodanike hulgas, mis on eranditult Kaitseväe komplekteerimise aluseks nii tegev- kui reservväelaste puhul? Või seisnebki kogu projektsioon sellel ühel „hiinlasel“, kelle puhul oleks „teistsugust“ päritolu keeruline isegi märgata, kui nimesilti rinnas ei ole?

St antud juhul ei ole tegemist mitte „hiinlasega“ (mida see inimene osaliselt võib ka olla, kuid rahvuste põhjal pole meil tänases kaitseväes kunagi inimesi lahterdatud), vaid EESTI VABARIIGI KODANIKUGA. Üle keskmise tubli kodanikuga, arvestades seda, et tegemist on vabatahtlikult tegevteenistusse tulnud kadetiga. Ja ilmselt ka üle keskmise tubli kadetiga, arvestades seda vigurit, mis tal vasaku rinna peal ripub.

[krizz]

Naljakas, et praegu tekitab pahameelt see, kui tuntakse muret eestlaste osakaalu kahanemise üle riigis sh Kaitseväes. Alles see oli, kui Laulva revolutsiooni ajal võideldi selle vastu ja lauldi "maa tuleb täita lastega ja eestlane olen, ja eestlaseks jään...".

Ega midagi. Vöörleegionis on ka igat sorti professionaale igast maailma nurgast. Pigem on tegu militaristide, kui Prantsuse patriootidega.

Praegu on muidugi nii huvitav ja eksootiline näha neid üksikuid (oi kui tublid, nunnud jne) kaugelt tulnud ilmakodanikke. Aga varem või hiljem muudab see ka seda, mis meid üldse lõpuks enam seob? Mille eest ja nimel "me" võitleme?

Aga saab muidugi ka ehtnõukoguliku "huraapatriotismiga" uhkelt edasi sammuda ja hesata loosungid "kestvast ja püsivast rahvaste sõprusest", "sisult mis sotsialistlik, kuid vormilt rahvuslik" jne. Võib ka pea liiva alla panna ja loota, et roosa ilus illusioon idüllilisest multikultuursusest on ja jääb ainuvõimalikuks stsenaariumiks jne.

Oot ja millal see oligi, kui püünele tõstetud "eeskujulik patrioodist venelasest kaitseväelane" osutus hoopis riigireeturiks? Ei taheta seda enam mäletada? Pigem tuleks sellest õppust võtta! Kõik ei ole kuld, mis hiilgab!

[A4]

Naljakas, et praegu tekitab pahameelt see, kui tuntakse muret eestlaste osakaalu kahanemise üle riigis sh Kaitseväes. Alles see oli, kui Laulva revolutsiooni ajal võideldi selle vastu ja lauldi "maa tuleb täita lastega ja eestlane olen, ja eestlaseks jään...".

Ega midagi. Vöörleegionis on ka igat sorti professionaale igast maailma nurgast. Pigem on tegu militaristide, kui Prantsuse patriootidega.

Praegu on muidugi nii huvitav ja eksootiline näha neid üksikuid (oi kui tublid, nunnud jne) kaugelt tulnud ilmakodanikke. Aga varem või hiljem muudab see ka seda, mis meid üldse lõpuks enam seob? Mille eest ja nimel "me" võitleme?

Aga saab muidugi ka ehtnõukoguliku "huraapatriotismiga" uhkelt edasi sammuda ja hesata loosungid "kestvast ja püsivast rahvaste sõprusest", "sisult mis sotsialistlik, kuid vormilt rahvuslik" jne. Võib ka pea liiva alla panna ja loota, et roosa ilus illusioon idüllilisest multikultuursusest on ja jääb ainuvõimalikuks stsenaariumiks jne.

Oot ja millal see oligi, kui püünele tõstetud "eeskujulik patrioodist venelasest kaitseväelane" osutus hoopis riigireeturiks? Ei taheta seda enam mäletada? Pigem tuleks sellest õppust võtta! Kõik ei ole kuld, mis hiilgab!

Muret tasub tunda arengute pärast, mis päriselt toimuvad, või mille osas on alust väita või eeldada, et need hakkavad tulevikus toimuma. Sellepärast ma sult küsisingi, et kas sul on mingeid prognoose või projektsioone, et eestlased võivad rahvastikus tervikuna ja/või Kaitseväes vähemuseks muutuda. Selliseid prognoose, nagu ma näen, ei ole. Mul miskipärast kah ei ole, kuigi püüdsin selliseid leida. Küll aga on olemas senine statistika, mis näitab eestlase osakaalu pidevat suurenemist viimase 30 aasta jooksul, v.a. viimased paar aastat – aga ka nendel viimastel aastatel on eestlaste absoluutarv siiski pidevalt kasvanud. Projektsioone, mis viitaksid eestlaste muutumisele vähemusrahvaks omaenda maal, minu teada pole. Või vähemalt mina selliseid ei leidnud. Sina vist kah mitte. Nii et sellega võiks need apokalüptilised stsenaariumid ka lõpetada.

Prantsuse võõrleegioni süsteemist – kus teenistus on eelduseks kodakondsuse saamisele, mitte vastupidi nagu meil on – pole keegi peale sinu rääkinud. Ei näe kuskilt otsast sellist asja tulemas. „Kaugelt tulnud ilmakodanik“ on antud juhul (ilmselt) Eestis sündinud Eesti kodanik, kes on käinud eestikeelses koolis jne – sest vastupidisel juhul ei oleks tal Eesti kaitseväkke asja. Ei kujuta väga hästi ette, et peaks hakkama selliseid inimesi teenistusest välja selekteerima. Või kui peaks, siis mille järg? Nime? Või emakeele järgi? Või selle järgi, kui pilukil on inimese silmad või mis kujuga kolju on?

Ja mis puudutab seda „eeskujulikust patrioodist venelasest kaitseväelast“, siis taaskord – mida me selle ühe juhtumi pinnalt peaksime tegema. Lõpetama kõikide teistsuguse emakeele ja põlvnemisega Eesti kodanike teenistussevõtmise? Või lööma igaks juhuks Kaitseväest välja kõik tänased vene vm slaavi päritolu tegevväelased, keda ilmselt on kolmekohaline arv? Asendama need kellega? Sinuga, krizz või? Millises Eesti Kaitseväe väeosas sa muide ise teeninud oled?

[Fucs]

Alates 37:54
http://194.36.162.160/vaata/pealtnagija ... lar-108961