EV energia ja julgeolek

[teeline35]

Euroopa energiapoliitika selge pankrotistumise tõttu;
https://www.err.ee/1608702301/euroopa-l ... mi-ootuses

Kõrgete energiahindade ja sellest tingitud rekordilise inflatsiooni käes kannatavad Euroopa Liidu riigid ootavad Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni lubatud tegevuskava elektrituru reformimiseks. Esimene võimalus ümberkorraldustest aimu saada tekib 9. septembril, kui kogunevad EL-i energeetikaministrid.

Võimalikud ümberkorraldused artikli väitel;

Nii märgib neljapäevane Financial Times (FT), et kuna elektriturg kujundati ajal, kui elektrit toodeti valdavalt fossiilkütustest, praegu aga saadakse juba suur osa elektrienergiast taastuvatest allikatest, siis võiks ekspertide hinnangul müüa tuulest ja päikesest toodetud elektrit madalama hinnaga.

Lisaks gaasile hinnalae panemisele tõi FT võimalusena välja ka selle, et Komisjon soovitab riikidel kehtestada energiaettevõtetele, mis teenivad praeguste kõrgete hindadega superkasumeid, täiendav maks, millest laekuvate tuludega toetada kõige raskemini pihta saavaid ühiskonnagruppe, windfall tax. Samuti võib kaaluda gaasi- ja elektrihinna eraldamist.

Üheks võimaluseks oleks ka piirata elektri tarbimist nii nagu praegu toimub vabatahtlikult gaasitarbimises, kus riigid kärbivad seda praegu 15 protsendi võrra, et valmistuda talveks ning vähendada sõltuvust Vene gaasist.

See kõik paistab mulle kangelasliku võitlusena tagajärgedega, aga mitte põhjustega. Milleks on juhitavate elektritootmisvõimsuste turult minema ajamine ning kinni panek. EL peaks lõpuks ära otsustama kas minna edasi fossilsetel kütustel põhineva energiatootmisega või tuumaenergeetikaga. Kui tahta CO vaba energiatootmist siis tuumaenergeetikal alternatiivi pole. Tuul ja päike on juba tõestanud oma ebausaldusväärsust ja nendega hambad ristis edasi pressida ainult pikendab agooniat!

[teeline35]

Lisaksin veel oma eelnenud postitusele, et igasugused alternatiivsed tehnoloogiad on siiamaani endiselt enamuses laborikatsete tasemel ning neid, mis oleks võimalik rakendada, eeldavadki elektrtihinda 4000-5000 eurot Mwh kohta. Tahaksime selliselt elada, kus suure osa elanikkonnast jaoks on elekter kättesaamatu luksus?

[2korda2]

Häda on selles, et meil ei ole tegelikult elektritarbimine "vaba valik". Ilma lihtsalt ei saa. On väga vähe tootmist, kus 10-33 tundi ette teatamisega (selguvad järgmise päeva hinnad) on võimalik tehas sulgeda mõneks tunniks liiga kalli elektri tõttu. Alternatiivkulu sellistel lühikestel sulgemistel on üldjuhul röögatu. Võibolla mõne suure külmhoone võid panna paariks tunniks pausile, kui termiline inerts piisavalt suur.
Mõningal määral võib päästa salvestamine perioodidel, kus elektritootmine on lühiajaliselt tsükliline (suvel päikeseenergia). Talvise nädal kestva kõrgrõhu tingimustes aga tellitavale energiatootmisele alternatiivi lihtsalt ei ole.

[logistik76]

Taastuvat on ju isegi nominaalvõimsusena installeeritud alla tarbimise maksimumi.
Vaja on nominaalvõimsusena viis, kuus ,seitse korda üle, siis hakkaks midagi looma.
Need päevad, kui üldse midagi ei tule (st aluseks võtta praegune tuulikute toodang x20) ,võibki katta kalli lahendusega ja sealgi on vähemalt suurusjärguga mööda pandud.
Tuumajaamade rajamisele pole EL poolt mingeid takistusi, saab ehitada ja saab laenu ka võtta.
Palju Eesti inimestest tuumajaama näiteks referendumil pooldab, on iseküsimus. Kohalik vastuseis veel sinna lisaks.

[OLAVI]

Eleringi lehele kiigates on näha kuidas eesti toodab hetkel rohkem kui tarbib , soomest tuleb samuti elekter siia ja siit edasi läheb lõunasse ning hind on "soliidne" , kuigi Olkiluoto 3 on töös . ...

Leedu Delfi kommentaarides pahandatakse Eesti kohta, et "Kuratõ ei aja piisavalt põlevkivi ahju ja nüüd on meil elektri hind kosmoses".

[logistik76]

Äkki oleks mõistlik oodata energeetikaministrite kohtumise tulemused ära.
Seal on üht-teist huvitavat laual, näiteks:
Seega jäävad eksperdid toetama hinnalage, kuid see peaks hakkama kehtima ainult "inframarginaalsetele jaamadele", mille all mõeldakse elektrijaamu, mis toodavad elektrit odavamalt kui tipunõudluse ajal kõige kallimat elektrit pakkuvad jaamad. Ehk et hinnalagi tuleb panna elektrile, mida toodetakse taastuvatest allikatest ning tuumaenergiast ja pruunsöest, tõdes väljaanne.(ilmselt siis ka põlevkivi käib pruunsöega samasse auku)
Mina saan sellest (kui ettepanek realiseerub) niimoodi aru, et kui meil (riigis,regioonis,hinnapiirkonnas?) on näiteks 90% tunni vajadusest kaetud tuul, päike, tuuma ja põlevkivi, siis tuleb tunni hind 90% hinnalaega ja 10% kõige kallima jaama hinnast, mitte enam 100% kõige kallima jaama hinnast.
Viide artiklile https://www.err.ee/1608703708/meedia-eu ... -piiramist

[Kriku]

Teemast hälbiv ja lobaks läinud lehekülg kärbitud.

[OLAVI]

Jätan ajaloo jaoks siia EE poolt pakutavad fix paketi elektri hinnad.
Mis on näidatud ilma võrgutasuta.

[teeline35]

Anto Raukase 2007 aasta artikkel "Horisondis" tuumajaamadest.
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-dig ... 98/page/20
Artikkel on aastast 2007, aga lõpusõnad kõlavad väga moodsatena: "Viimaste päevade sündmusi arvestades on vaja tingimata rõhutada, et Eestile on ainsad reaalsed teed oma tuumajaam ja senine tugev põlevkivienergeetika." Kahjuks ei näe siiamaani mingit tegevust. Päikese ja tuuleparkidega edasi jahmerdamine ainult venitab kriisi!

[gooligan]

Eilses Välisilmas oli sissevaade Leedu energeetika arengutele.

Jättes tänased probleemid kõrvale, jäi silma see, et ühtegi baasenergiainvesteeringut nad teha ei kavatse. Papp pannakse huugama ainult rohele (mis vististi on ka mõistlik). Mingid akupankade ideed olid ka, aga no Leedu suuruse riigi toitmine tuulevaiksetel päevadel akudelt liigitub pigem uhhuuvaldkonda.
Ehk sisuliselt öeldakse sõnadeta välja, et nemad ei kavatse sentigi enam fossiili/baasenergiasse lükata - Leedukate energeetika toimimine lükatakse ülejäänud Nordpooli osaliste kanda ning arve makstakse solidaarselt.
https://etv.err.ee/1608695851/valisilm al 15.00 minutist

Oleme siin Eestis tegelikult lõhkise küna ees -Balti baasenergia üks tugisammastest on 50+ a vana põlevkivijaam, mis tuleks asendada tänapäevase ja töökindlamaga. Samas on juba ette teada, et päikeselistel/tuulerikastel päevadel jääb see jaam jõudeseisma, sest sel ajal puudub tal konkurentsivõime (kohe kui suured roheprojektid hakkavad realiseeruma). Ka pangad jm finantsasutused on teatanud, et nemad fossiili raha ei anna, pidavat ebaseksikas olema.
Seega oleks jaama ehitus võimalik ainult Eesti maksumaksja rahastamisel. Ja see on nüüd küll ikka totaalselt kreenis ja ebaõiglane. Ka meie maksumaksja võiks öelda, et ärme tooda pruuni- vaid ainult rohelist, sest selle tulukus läbi aegade on sisuliselt garanteeritud.

Kui juba Nordpooli remondiks läks, siis peaks lööma lahku rohe-energia ja baasenergia (mis reaalselt GARANTEERIB elektri olemasolu suvalisel hetkel sõltumata ilmast või muudest loodusseisudest). Baasenergia "valmisolekutasu" peaks maksma roheenergia tootjad, kes siin turul tegutsevad ja seda võiks nt organiseeritult vähempakkumise korras seda teha. Selle rahastuse abil võiks ehitada valimis Auvere II, palgata personali ja jätta ta nt 200 päevaks aastas reservi ning rakendada ainult suurte külmade, tuulevaiksete päevade jms korral. Ehk sisuliselt oleks tegu Kiisa-avariijaama laadse tootega, millist rakendadaks vaid teatud nõudluse-hetkedel ja siis mitte päris turu-alusel. See võiks aidata alla tuua ka elektrihinda, sest kaoks ära pidev paanika võimalikust elektripuudusest (sest nagu mainisin baasi täna Baltikumis keegi turualustel võimeline investeerima ei ole).

[Kriku]

Seega oleks jaama ehitus võimalik ainult Eesti maksumaksja rahastamisel. Ja see on nüüd küll ikka totaalselt kreenis ja ebaõiglane. Ka meie maksumaksja võiks öelda, et ärme tooda pruuni- vaid ainult rohelist, sest selle tulukus läbi aegade on sisuliselt garanteeritud.

Sellest ma nüüd ei saanud aru - kui igal pool häda, et juhitavat võimsust vähe, kuidas siis selle rajamine-renoveerimine saab tulutu olla?

[wolfgang]

Minu arust on see mehel üsna selgelt lahti kirjutatud, kuidas. Proovi uuesti!
Selleks, et baaskoormuse investeeringud taas rentaabliks muutuksid on kaks teed:
1. süsiniku maksude ära lõpetamine, nn. roheenergia doteerimise lõpetamine, pankade fossilenergia projektide finansseerimise keelu lõpetamine
või
2. nn. roheenergia tootjatele varustuskindluse kohustuse seadmine. Nt. et ei vähem ega rohkem, kui x W või siis mingi aken, mis piirides tootmine võib kõikuda. Kui nad seda tagada ei suuda siis maksavad omast taskust kompensatsioonienergia kinni.
Kohe hakkab jaamu kerkima.

[Kriku]

Ma möönan, et ei tunne asja - aga kuidas see 1000 MW juhitavat võimsust, mida Eestis väidetavalt vaja, saadud on? Ja mis juhtub siis, kui seda ei ole?

Kui probleemide lahendamiseks tuleb tippude kompenseerimiseks mujalt kalli hinnaga sisse osta, siis see kallis hind töötabki fossiilkütuse- või tuumajaama kasuks?

[Benjy]

Sellised projektid tahavad tohutult kapitali ja pangad ei anna sentigi tööstuse jaoks, mis toodab või kasutab fosiilkütust. Ainult riiklike investeeringute pealt on selliseid asju keerulisem teha. Peab olema rahvapoolne heakskiit jne. Probleem on suuresti ideoloogiline-poliitiline. Turg ei mängi kahjuks suurt rolli. Näide siit https://www.cfainstitute.org/en/research/esg-investing

[Madis Reivik]

Lihtinimeste pensionifondidest pangakontodele ümbertõstetud ja seal marineeruv (ehk pigem roiskuv) raha on oma väärtust inflatsiooni läbi ROHKEM kaotanud kui oleks maksma läinud kaks Auvere suurust jaama lisaks.

Rahvale võiks ju võlakirju müüa ja selle raha eest ehitada, kui pankadelt võimatu raha kätte saada ?

Eesti vaesus ja hüperinflatsioon ei ole tingitud ainult välistest asjaoludest, oma riiklik lollus on märkimisväärsel kohal...