www.militaar.net

Tahtes praegu vastupandamatult ennast lolliks tehes tarka panna kibelen vahele ütlema, et minu arust ei saagi ju võrrelda (ega eeskujuks tuua - no mulle tundub, et vahepeal nagu tahetakse tuua eeskujuks? või ei?) VF kasarmeeritud tegevarmee tegevust/kiirust/operatiivsust ja meie tegevust/kiirust/operatiivsust mobilisatsiooni läbi viimisel (n.ö. võrrelda neid kahte erinevat asja samadel alustel ja ühesugustelt "stardipositsioonidelt"). Mitte, et ma väidaks siin, et ühel on õigus ja teisel pole, vaid lihtsalt minu mõtted.

Lühidalt - kasarmeeritud valmisolekuüksuste vastu loodetakse minna tänase, suht aeglase reservisüsteemiga, mitme inimese (sh minu) hinnangul hinnates üle nende kogunemise ja valmis seadmise kiirust. See vajaks IMHO muutmist ja mitmel pool on seda edukalt teha suudetud juba varem (nt Iisrael). Ka KL-s on minuarust ühte-teist sel teemal saavutatud, lihtsalt oleks rohkem ressursse (ka näiteks inimesi KV reservist, mida anda ei taheta kuidagi, kuigi KV nendega ka midagi tarka teha ei suuda).

Mõned aastad tagasi jooksis Kaitse Kodust läbi selline huvitav idee nagu valmisolekukaitseliitlane - st kodanik saab mingit tasu (jutt oli ikka alla miinimumpalka summast???) ja selle eest täidab teatud, kõrgendatud valmisolekukohustust. Täpselt sama asja saab ju teha ka KV reserviga kui hästi tahta (või mis seda segaks)? Jutt oli tollal vist 1200 mehest Eesti peale.

Kusjuures sellist palgalist valmisolekusüsteemi on hakatud ka idapiiri taga viljelema. Kusjuures püütavat seal rõhuasetust noortele kõrgema haridusega meestele teha.

Lemet, saan rääkida tõesti oma tuttavate/sugulaste baasilt, aga meenub, et siiski olenevalt teenistusest 2 või 3 a, saadi ikkagi teatud arv päevi puhkust (ümmarguselt 2-3 nädalat).
EKV väeosades jäetakse reeglina sisse vähemalt selline arv mehi, et suudaks hädapäraselt perimeetri ära katta.
Ja selle iga nv koju saamisega võidki vast arvestada Tagalapatis, mujal on see siiski preemia, mitte käsk.
Endal oli kõige parem aeg väljasaamise osas just NAKi ajal, kus pidin õnneks sees olema vaid veerand juhtudel antud perioodi jooksul olnud nädalavahetustest. Muul ajal oli see pigem õnneasi ja meeste vahel käis suur rabelemine linnaloa saamise osas.
Mida tasub kindlasti meeles pidada, et on siiski ka üsna märkimisväärne arv mehi ajateenistuses, kes ei ihka iga ndv koju - kodu puudub, tüdruksõber puudub jne, erinevaid põhjuseid on. Seega ei täida need mehed ka linnaloa taotlusi ja seega on nad kamraadidele heaks abiks, kuna nad on vabatahtlikult nõus moodustama selle osa, kes ndv väeosa kaitseb, varustust korrastab, päevniku/korrapidaja ülesandeid täidavad. Meil oli selliseid mitmeid, mõni käis 3 kuu jooksul korra väljas. Tänu nendele suurenes ka ülejäänud seltskonna väljasaamise võimalus, kuna vajalik meeskond oli vajalikeks toimetusteks jne olemas.

Lemet kirjutas:Teadmised SA osas on lugupeetaval pisut kesised- SAst kojusaamine puhkuseks ei olnud mingi reegel, vaid ikka pigem erand, oli palju inimesi, kes veetsid kaks aastat ilma selle kümnepäevase (ei mingut kolme nädalat) puhkuseta. EKV- kaks nädalat jõuluajal pluss igal nädalal reede pealelõunast pühapäeva õhtuni teeb 11 kuu jooksul väljaõppeajast minimaalselt 90 päeva (8 päeva kuus pluss 14 päeva jõulust). Linnaload-konkreetselt mina sain kahe aasta jooksul kaks linnaluba(ilmselt oli asi ka selles, et poolteist aastat möödus režiimväeosas, mida tegelikuses olemaski polnud).

Sorry OT
Täpsustame ja timmime siis veel täpsemaks:
1. "Kaks aastat" tuleb täiendada "kaks või kolm aastat" (mereväes teatavsati oli teenistusaeg 3 aastat lõpuks)
ja
2. NA-s kui sai, siis 10 päeva puhkust + koju ja tagasi sõit. Teel oldud aega ei arvestatud puhkuse sisse.
(nii võisid kavalpead teha näiteks järgmise lükke: Kamtšatkalt koju sõitmiseks oli rongiga ette nähtud ca 8 päeva ja tagasi ka 8 päeva, aga vennad tulid ja läksid lennukiga, ning istusid kodus oma 3+ nädalat )

Fucs kirjutas: Kui on liiga ajuvaba, võib kohe prükkarisse saata mu mula.

See, et erinevaid asju ei saa samadel tingimustel võrrelda, on ju täpselt pihta saadud...

Üldiselt tuleb mobilisatsioonikiiruse tõstmisega meil muidugi tegeleda. Seda harjutada ja lihvida.
Aga kui me arvame, et mobilisatsioon peab algama siis, kui esimesed vastase põhiüksused reaalselt juba piiri on ületanud, siis oleme me asjast valesti aru saanud.
(osaline)Mobilisatsioon, ettevalmistus selleks, valmisoleku tõstmine jms. peab algama juba enne.
Siin tulevad mängu sellised mõisted nagu luureandmed, julgeolekuhinnangud, eelnevad kriisisituatsioonid, provokatsioonid jne jne.

Kordan veelkord- see kümnepäevane puhkus "s võjezdom na rodinu" ei olnud mingi reegel, vaid autasu eriti heade tulemuste eest. Või siis võimalus ülemustele millegi vajaliku hankimiseks ajateenistujat ja tema koduste tutvusi kasutada. Jutul, et see midagi kindlat ja kohustuslikku oli, ei ole mingit alust. Ja jutt ei ole tagalapatist, vaid ka teiste väeosade ajateenistujad jõlguvad nädalavahetustel stabiilselt kodus.

Trumm, sellist asja rakendati/rakendatakse ka EKV-s ajateenistuse äsja läbinud meestele, kuid süsteem minu arvates ei toimiks. Mulle tundus see enam prääniku andmisena, st 3 aastat tiksus mehele igal aastal ühel korral "Eesti keskmine", aga kui kohale ei ilmunud isegi õppekogunemisele, siis lihtsalt edasine maksmine peatati, aga makstut tagasi ei küsitud. Suur osa tiksuski oma 3-aastase lepingu sedasi ära.
Aga tõsi - tegusale KL-le oleks see mõistlikum anda, aga siis peaks olema ka miinimum õppuste/päevade arv tehtud.

kuna nad on vabatahtlikult nõus moodustama selle osa, kes ndv väeosa kaitseb, varustust korrastab, päevniku/korrapidaja ülesandeid täidavad. Meil oli selliseid mitmeid, mõni käis 3 kuu jooksul korra väljas. Tänu nendele suurenes ka ülejäänud seltskonna väljasaamise võimalus, kuna vajalik meeskond oli vajalikeks toimetusteks jne olemas.

Eks võti ole kombineerimises (sh need kasarmus olevad võitlejad).
Erinevate vastupanu võimaluste ja kolletega on naabril keerukam võidelda kui ühe valmisolekupataljoniga.
Meie vastasele ei ole hirmus üks suur vägi (taolise vastasega on nad võitlemiseks hästi ette valmistunud ja omavad selleks aastakümnete pikkust traditsiooni).

Kui lihtsalt ühe kohta kogunenud hirmus vägi võib saada hävitatud:
http://en.wikipedia.org/wiki/1983_Beiru ... ks_bombing
Enamik on teist Paldiskis käinud?

Lemet, ja ma kordan ka veelkord, et ära palun Tagalapati teenistust võta kui tervet EKV teenistust, vaid pigem kui tõrva meepurgis.

Lemet kirjutas:Kordan veelkord- see kümnepäevane puhkus "s võjezdom na rodinu" ei olnud mingi reegel, ....

Peab paika jah.


Et post ei oleks 100% OT siis ilusat teemakohast statistikat vahepeal ka
http://www.postimees.ee/2767720/riik-sa ... 94-inimest

Küll meil armastatakse ikka neid suuri arve

Fucs kirjutas:

Et post ei oleks 100% OT siis ilusat teemakohast statistikat vahepeal ka
http://www.postimees.ee/2767720/riik-sa ... 94-inimest

Ilus number jah, aga kui nüüd tõele makku vaadata, siis mitu neist inimestest elab-töötab välismaal? Mitu on töövõimetud (ja seega ka võitlusvõimetud) invaliidid, mitu on lihtsalt parandamatud alkohoolikud-narkomaanid ja mitu on oma kehva elujärje tõttu Eesti riigi peale sedavõrd kibestunud, et südametäiega keeraks kohe suurima rõõmuga sellele riigile käkki? Ma kardan, et hea, kui lõpuks 50000 inimest kokku ajada õnnestub. Reformierakondlik soovmõtlemine ja reaalsus on paraku kaks väga erinevat asja.

Hm, ei maksa erinevaid arve ajalehest lugedes kohe kihku täis minna. OP struktuur on endiselt 20K+ ja seda pole keegi veel kusagile suurendanud. Kõik mis on üle selle on asendus-täiendus. Mis peab olema ning mida pikemaks konflikt-sõda kipub, seda suurem. Ja kui pikaks kipub, siis ei aita välismaa kah. Teenistusse tuleb ikka ilmuda...

Pika nõuka-aja meenutuse lõpetuseks tunneks aga huvi, et kas Lemetil väljaõppele muid etteheiteid ka oli? Peale pika jõulupuhkuse ning vabade nädalavahetuste?

Jah, on küll. Kasvõi laskeväljaõppele (lastakse tunduvalt vähem ja kitsamas valikus kui meie seda saime teha). Millega ja palju meil selleks võimalusi oli, olen ma eelpool juba kirjutanud.

See laskmise tihedus oleneb ka konkreetse v6itleja ametikohast. Nàiteks m6ned autojuhid peale SBK enam vàga lasketiiru ei satugi, vb 1-2 korda max.
Ma ei ole selle tagalapati struktuuriga vàga kursis, kuid kindlasti on ka seal oelmas nii 8elda baasikaitse yksus/kompanii, kes tegeleb laskmistega ja muu jalavàelase vàlja6ppega intensiivsemalt, kui nàiteks suurtykivàelased, 6hut6rjujad jms.