www.militaar.net

Eilses Kauppalehtis selgitatakse pikalt ja põhjalikult, mis Soome ÕV Hornetid kavatsetakse maha kanda keskmiselt 4500 lennutunni järel, kui lennuki amortisatsiooni koefitsient on ainult 0,75. Tegelikult võiks lennata ka kuni 6000 tundi, kuid seda ei tehta, sest Soome lennukid saavad kõvemaid koormuseid kui teistes riikides, kus suur osa lennutundidest kulub baasidest harjutusalale jõudmiseks. Soomes on harjutusalad lähedal, nii et õhku ja kohe täisgaasiga manööverdama

USA mereväe Hornetid (F-18 A,B, C ja D mudelid) pidid olema elektrooniliselt piiratud 7,5G-ga, et lennuki plaaner kestaks kauem. Kas ka Soomes?
Soomlaste probleem võib olla ka selles, et läheneb aeg, mil tuleb hakata plaanereid tugevdama ja see maksab raha.
F-16-d Euroopas läksid "ülekeevitamisele" kuskil 4000 tunni järel.

Soome meedia kirjutab, et koroonapandeemia tõttu lükkub nende uue keskmaa õhutõrje raketisüsteemi hange edasi aastasse 2023. Helsingin Sanomate väitel tehakse seda hanget väga varjatult, mis on suures kontrastis massiivse PR-i saatel toimuva hävitajate hankega. Põhjuseks pakutakse, et arvatavasti ulatub ka selle hanke maksumus miljard euro kanti ning lihtsalt ei soovita kahe suure ja osaliselt kattuva ÕT võimekuse hankega maksumaksjaid rohkem ärritada. Artiklis väidetakse ka, et Soome NASAMS, mille asendamiseks seda uut hanget üle-üldse tehakse, saavutas laskmistel maksimaalseks vertikaalkõrguseks 6-7 kilomeetrit, vaja on aga 12 kmi peale lasta. https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000007938858.html

Uus süsteem pole mõeldud NASAMS-i asendamiseks, vaid sellele lisaks. See, et NASAMS-il on märksa lühem laskekaugus ja -kõrgus kui Buk-il, on teada olnud algusest peale. Samuti parandaks ära ilmselt tõlkevea seoses selle 7 vs 12 kilomeetri jutuga. Artikkel sedastab seda teemat hoopis niimoodi: „Kaitsevägi ei nõustunud selgitama, mida nad uuest süsteemist rääkides peavad silma termini ’kõrg-tõrje’ all. Traditsiooniliselt peetakse selle all silmas kõrgemale kui 7 kilomeetrit ulatuvat õhutõrjet. Praktikas on eesmärgiks ilmselt 12 kilomeetrit. Kaitseväe kasutuses oleva NASAMS-süsteemi laskekõrgust pole avalikustatud. Avalikes allikates on juttu olnud 6-7 kilomeetrist.“

Kuna NASAMS osutus praktikas lühimaa süsteemiks, siis keskmaa kontekstis asendatakse see uue raketisüsteemiga, mis vastaks keskmaa raketisüsteemi näitajatele, lühimaa osas saab seda muidugi edasi kasutada. Kuna NASAMS hangiti alguses puhtalt ikkagi keskmaa ÕT-ks, siis selle keskmaa osas ta ikkagi asendatakse tulevikus võimekama süsteemiga.

Helsingin Sanomat 24.4. https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000007939523.html

Pääsotaharjoitus järjestetään loppu­keväällä korona­viruksesta huolimatta

PUOLUSTUSVOIMAT aikoo järjestää loppukeväällä suuren pääsotaharjoituksen vaikeutuneesta koronavirusepidemiasta huolimatta. Pääsotaharjoitus järjestetään joka toinen vuosi, ja siinä harjoitellaan eri puolustushaarojen eli maa-, ilma- ja merivoimien yhteistoimintaa. Toukokuun lopulla ja kesäkuun alussa järjestettävä pääsotaharjoitus toteutetaan koronavirustilanteesta johtuen kolmena osaharjoituksena eri puolella Suomea. Suurin osaharjoitus on Maavoimien Northern Forest, joka järjestetään Rovajärvellä, Sodankylässä ja Kittilässä. Siinä on mukana 7 000 ihmistä, joista 2 000 on reserviläisiä. Toinen osaharjoitus on Merivoimien Ritva, jossa harjoitustoiminta keskittyy pääosin Uudenmaan rannikolle sekä Saaristomerelle ja Suomenlahdelle. Kolmas osaharjoitus on Ilmavoimien Ilmataktiikka-lentotoimintaharjoitus, jossa on mukana yli 30 ilma-alusta. Ne toimivat Rovaniemen, Rissalan, Oulunsalon, Tikkakosken ja Pirkkalan tukikohdista käsin.

Osaline tsitaat pikemast artiklist, kus on kirjas, et SKJ korraldab mai lõpus ja juuni alguses koronaviiruse probleemidiest hoolimata iga teine aasta toimuva kolme väeliigi koostöö harjutuse kolmes eri piirkonnas. MaV harjutus on Lapis ja seal osaleb 7000 inimest, k.a. 2000 reservisti. MeV harjutus on peamiselt Uusimaa rannikul, Soome lahel ja Saaristomerel. ÕV harjutusel osaleb 30 lennuvahendit Rovanieme, Rissala, Oulunsalo, Tikkakoske ja Pirkkala baasidest.

https://www.kauppalehti.fi/uutiset/kl/3 ... Uutiskirje

Tänane Kauppalehti, osaline refereering soome ja kokkuvõttev tõlge eesti keeles. Varem täna avaldati uudis, et Eurofighther lubab, et nendelt ostmine tooks Soome 20 milj kõrgtehnoloogilist töötundi. Lisaks ei ole keegi peale SAABi avaldanud müüdavate lennukite hulka, kes pakkusid 64 hävitajat ja 2 vaatluslennukit. Selles lingitud artiklis on kirjas, et pakkumised saadi kõikidelt 5 müüjalt ja pakkumiste hindamine valmib 2021 sügisel ning lõpliku otsuse teeb valitsus. Hinnatakse 4 olulist võimet: hävitajate sõjaline võimekus, hoolduskindlus, tööstuslik koostöö ja kulutused. Parlament on nõustunud kulutama ostuks 9,4 miljardit, lisaks 5 a jooksul 579 miljonit hangitavate lennukite sobitamiseks Soome riigikaitsesse. 21 miljonit on ette nähtud hanke ettevalmistamiseks. Sisuliselt on otsese hanke hinnalagi umbes 9 miljardit.

Puolustusministeriö vahvistaa: HX-tarjousvastaukset saapuivat kaikilta viideltä hävittäjävalmistajalta

Puolustusvoimien logistiikkalaitos on vastaanottanut HX-hankkeen lopulliset tarjoukset viideltä hävittäjävalmistajalta. Asiasta kertoo puolustusministeriö. Seuraavaksi tarjoukset arvioidaan HX-hankkeen tarjouspyynnön ja päätösmallin mukaisesti valintapäätösesityksen muodostamiseksi. Tarjousten arviointi saadaan valmiiksi syksyllä 2021. Hankintapäätöksen tekee valtioneuvosto puolustusministeriön esityksestä loppuvuodesta 2021. Puolustusvoimien logistiikkalaitos on vastaanottanut huhtikuun loppuun asetettuun määräaikaan mennessä lopulliset ja sitovat tarjoukset kaikilta viideltä HX-tarjoajalta. HX-hankkeen kokonaisrahoitus on 10 miljardia euroa. Eduskunta on hyväksynyt hävittäjähankkeelle 9,4 miljardin euron tilausvaltuuden, jolla hankitaan Hornetin korvaava järjestelmä, sekä 579 miljoonan euron viisivuotisen siirtomäärärahan, jolla varmistetaan, että hankittu kokonaisuus saadaan käyttöön osaksi Suomen puolustusjärjestelmää. 21 miljoonaa euroa on myönnetty hankinnan valmisteluun. Lisäksi tarjouspyyntöön jätettiin yhtäläinen varauma myöhemmin tehtäviä hankintoja ja sopimusmuutoksia varten, joten tarjoushinnalle asetettu tarjoajakohtainen hintakatto on noin 9 miljardia euroa. Ministeriön mukaan monitoimihävittäjän tarjouskilpailu perustuu neljään päätösalueeseen: monitoimihävittäjän sotilaallinen suorituskyky, huoltovarmuus, teollinen yhteistyö ja kustannukset. Viimeisessä vaiheessa kunkin kandidaatin tarjoaman HX-järjestelmän sotilaallisen suorituskyvyn tehokkuus arvioidaan pitkäkestoisessa sotapelissä. Puolustusvoimien esitys valittavasta järjestelmästä perustuu sotapelin tulokseen ja arvioon tulevaisuuden kehityspotentiaalista. Hankintapäätöksen tekee valtioneuvosto.

https://www.reservilainen.fi/uutiset/ta ... tiivisesti
https://youtu.be/D_q7rZR2EL0

See on juba 15.4. dateeritud uudis, kuid ei ole minu arvates siit läbi käinud et kuidas läks Uttis 8.-11.4 naistele mõeldud eriüksuse selektsioonis. Siin on ka link konkreetsele lühikesele tuubi videole. Seda tasub vaadata, 300 huvilisest kutsuti selektsioonile 70.

Boeing siiski avaldas ka et pakub 64 lennukit.

Neist 14 EA-18G Growler'it ja 50 F/A-18E/F't. See on samuti väga muljetavaldav kogus lennukeid arvestades Growleri EW võimekust ja hinda.

Kusjuures ei Saab ega Boeing ei paku enam kaheistmelisi.

Soome ja Rootsi hakkavad otsima uut käsitulirelva mõlema riigi armeedele. Ehk siis tehakse ühishange.

In September (2021), a procurement will start that affects many people in the Swedish Armed Forces. It will then be determined which firearm will replace the AK5. The new firearm will be purchased together with Finland – which means that the countries will use the same automatic carbine in the future.

https://www.thefirearmblog.com/blog/202 ... -together/

Kapten Trumm kirjutas:...
Senikaua, kui neid koos korraliku moonahunnikuga on saada 50 000 eurot relvast (eelmise Soome tehingu hind), on see ikka täitsa niisama saadud, ka siis kui me peame sinna kaks 25 tuhandest veoautot ja patarei peale ühe 250 tuhandese Harrise juurde ostma.

...

On ikka saada sellise hinna eest? Ma mõtlen torusid, mis ei tuleks kohe maha kanda.

Ma ei oska muud öelda, et eelmine kord saadi. Seekord on ülejäävate relvade arv 10 korda suurem.

Kapten Trumm kirjutas:...Seekord on ülejäävate relvade arv 10 korda suurem.

Miks nad üle jäävad? Kas samad põhjused Eesti puhul ei kehti?

Kui Poola oma Gvozdikad (need on muideks Poolas tehtud) üks päev müüki paneb siis oleksid tõenäolised ostjad Ukraina ja Soome, neil selliseid pseudoprobleeme ei ole.

Leo kirjutas:Parlament on nõustunud kulutama ostuks 9,4 miljardit

Mõnes mõttes arusaamatu. Soomlaste kaitsekulud SKP-st olid näiteks 2019. aastal 1,48%, mis teeb nelja miljardi lähedale. Nüüd ollakse valmis lisaks kaitsekuludele veel 9,4 miljardit juurde panema lennukite ostuks. Raha mis moodustaks rahvuslikust koguproduktist 3,5%. Veel lisaks kaitsekuludele... kaitsekulud tõusevad seega sisuliselt 5% peale üheks aastaks. Praegusel ajal maadleb Soome samamoodi kärbetega nagu ülejäänud maailm (va Hiina mõistagi). Kas siis üle lahe sellise investeeringu peale ei tõusegi mingit kisa, a la kuidas haridus, kultuur, põllumajandus saavad hakkama ja pensionid peaksid välja makstama. Meil on juba 46 miljoni panemine rannikukaitsesse teema mille üle kuumalt arutatakse ja see moodustab SKP-st tühised 0,1%. Sommide lennukite hanke ettevalmistus juba ainuüksi pool sellest, ehk 21 miljonit. Mille arvelt need sommid seda raha siis võtavad? 3,5% väljapumpamine riigieelarvest tähendab, et mingi seltskond jääb päris kuivale või siis võetakse viimasel ajal moodsaks saanud "solidaarsel" viisil igast valdkonnast? Müstika ju, olgem ausad.

Viiskümmend kirjutas:... Soome, neil selliseid pseudoprobleeme ei ole.

Ma olen 99% veendunud, et soomlased ei osta enam Gvozdikaid juurde.